KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-20-1802 XX riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised T

§ 119lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3, RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 13.08.2020 Tallinna Vanglale taotluse lühiajaliseks väljasõiduks koos väljasõiduplaaniga.
2. Tallinna Vangla 14.09.2020 vastusega nr 5-8/20/17331-2 keelduti XX-le lühiajalise väljasõidu loa andmisest.
3. XX esitas 24.09.2020 Tallinna Vanglale vaide 14.09.2020 vastuse nr 5-8/20/17331 kehtetuks tunnistamiseks. Vaidemenetlus on pooleli.
4. XX esitas 24.09.2020 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. XX soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotluse põhjenduste kohaselt keeldub Tallinna Vangla teda lubamast lühiajalisele väljasõidule, kuigi taotlejal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning karistuse kandmise lõpuni on jäänud 2,8 aastat. Vangla on XX kohta esitanud ebaõiget infot. Lühiajaline väljasõit on vajalik, et tutvuda võimaliku tulevase töö- ja elukohaga, samuti resotsialiseeruda. 3-20-1802
5. Tallinna Halduskohtu 25.09.2020 määrusega jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Taotleja on esitanud Tallinna Vanglale vaide 14.09.2020 otsuse peale, mistõttu on ta võimeline oma õigusi iseseisvalt haldusmenetluses kaitsma. Kohtute infosüsteemi andmetel on taotleja iseseisvalt esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi vangla vastu, seejuures läbinud kohustuslikud kohtueelsed menetlused, samuti esitanud määruskaebusi ja apellatsioonkaebusi. Seega on taotleja võimeline ise koostama ja esitama vanglale vaide või kaebuse kohtule ning riigi õigusabi andmine ei ole vajalik. Haldusmenetluses ja -kohtumenetluses kehtivad uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse § 6, halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg-d 4 ja 5). Seetõttu ei ole haldusmenetluses ega -kohtumenetluses esmatähtis, et isikul oleksid õigusteadmised. Haldusorganil ja -kohtu uurimis- ning selgitamiskohustus kompenseerivad menetlusosalise õigusteadmiste vajaka jäämise ning kohustavad haldusorganit või kohut omal initsiatiivil välja selgitama asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, normid ning võimaliku kohtupraktika, samuti koguma tõendeid ning vajadusel isikut suunama ja abistama. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alus puuduks, kui kinnipeetavast tulenev objektiivne asjaolu ei võimaldaks tal ise enda õigusi kaitsta või kui tegemist oleks keeruka õigusvaidlusega, mis nt väljuks vangla põhitegevuse raamidest. Sellise olukorraga ei ole tegemist. Kuna esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus hinnata täiendavalt taotleja majanduslikku seisundit. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. XX palub 30.09.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.09.2020 määrus ja uue määrusega rahuldada riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on XXl vaja esindaja abi, kuna teda on ees ootamas raske periood ning tal on diagnoositud mitmed haigused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.09.2020 määrus muutmata.
2. Riigi õigusabi taotluses on XX märkinud, et soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Kuna taotleja on korduvalt kinnitanud, et vaidemenetlus Tallinna Vangla 14.09.2020 vastuse nr 5-8/20/17331-2 vaidlustamiseks on pooleli, tuli halduskohtul hinnata, kas isikule on vajalik määrata riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses (vaidemenetluses; RÕS § 4 lg 3 p 6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotleja on praegusel juhul võimeline ise oma õigusi vaideorgani ja vajadusel hiljem halduskohtu nõustamisel kaitsma.
3. XX on olnud võimeline ise esitama Tallinna Vanglale vaide. Kuigi vaiet ei ole haldusasja materjalide juurde lisatud, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et vaide alusel ei ole võimalik (sh koos haldusorgani abiga) vaidemenetlust läbi viia ning taotleja väiteid hinnata. Taotleja ei ole väitnud, et vangla keeldus vaide menetlemisest. Vaidlust ei ole põhjust pidada niivõrd 2