Obsah (12)

§ 661§ 4§ 432§ 431§ 430§ 173§ 168§ 445§ 442§ 150§ 195§ 391

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-20-4153 Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Osaühingu ETC KINNIS

§ 661lg 4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Osaühing ETC KINNISVARA (hageja) esitas 16.03.2020 kohtule hagiavalduse osaühingu Xxxxxxxxxx (kostja) vastu võlgnevuse tasumise nõudes koos hagi tagamise taotlusega. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 103 185,42 eurot, millest 77 726,16 eurot on üüri- ja kõrvalkulude võla nõue (põhinõue) ja 25 459,25 eurot on hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viiviste nõue. Samuti palub hageja alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni nõuda kostjalt viivist arvestatuna 0,15% põhinõudel päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja äriruumide üürilepingu, millega hageja andis ja kostja sai üürile äriruumid asukohaga XXX, Pärnu linnas. 2017 aastal tekkis kostjal oluline võlg seoses üüri- ja kõrvalkulude kohta esitatud arvete tasumisega. Tartu Maakohtu 15.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-2018 on kinnitatud OÜ Xxxxxxxxxx saneerimiskava, mille kohaselt pidi kostja oma enne saneerimismenetluse alustamist (enne 23.01.2018) tekkinud üüri ja kõrvalkulude võla kokku summas 71 712,35 eurot tasuma selliselt, et 35 867,18 eurot tasub ta hiljemalt 02.05.2019 ja 35 867,18 eurot tasub ta hiljemalt 02.05.

1. Saneerimisel olevast võlast on kostja tasunud esimese osamakse 35 867,18 eurot. Peale saneerimismenetluse alustamist on kostjal tekkinud täiendav võlg üüri ja kõrvalkulude eest. Kostjal on tasumata üür ja kõrvalkulud perioodi jaanuar 2019 kuni veebruar 2020 eest kokku summas 77 726,16 eurot.
2. Kohus võttis hagi menetlusse ja tagas hagi 06.04.2020 määrusega. Hagi tagamiseks kohus seadis kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa number 17868101) esimesele vabale järjekohale hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummaga 103 185,42 eurot. Kanne tehti kinnistusraamatus 09.04.
3. Hagi tagamise määrus jõustus 06.06.
5. Kostja 25.06.2020 vastuses hagile tunnistab hageja väidet, et on sõlminud hagejaga äriruumide üürilepingu aadressil XXX, Pärnu ja, et enne 23.01.2018 tekkinud üüri ja kõrvalkulude nõuded on hõlmatud saneerimiskavas. Hageja poolt välja toodud arvete loetelus olev arve nr 19008 on saneerimiskava maksete koosseisus ja seega ei saa põhivõlgnevus olla suurem kui 73692,77 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ei saa arvestada ka käesolevas asjas nimetatud arvelt viiviseid summas 2240,85 eurot. Kostja tunnistab, et esineb siiski võlgnevus hagejale üürimaksete osas. Pooled on olnud pidevalt dialoogis ja kostja on üritanud olukorda lahendada kohtuväliselt. Hageja on jätnud mainimata, et hageja valduses on kostja poolt 05.04.
6. a tasutud tagatisraha kokku summas 5084,83 eurot (ühe kuu rent 4309,18 + käibemaks 18% (2007 aasta määr)). Vastavalt VÕS § 308 lg 2 peab üürileandja tagatisraha hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. 3 Tsiviilasi nr 2-20-4153
7. Pooled esitasid 23.09.2020 kinnitamiseks kompromissilepingu, millise tingimused nähtuvad käesoleva määruse resolutsiooni punktist
8. Pooled paluvad kinnitada kompromissleping koos kõigi selle tingimuste ära näitamisega, tagastada hagejale pool makstud riigilõivust ja tagatis ning lõpetada tsiviilasja menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud seadusega sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas sellest, et: 1) Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alusel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel; 2) Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning Kompromissist saab taganeda või Kompromissi üles öelda üksnes Kompromissi kinnitava kohtumääruse, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et Kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles Kompromiss sõlmiti, jätkub; 3) Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Pooled leppisid kokku selles, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning välistasid kokkuleppel kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et poolte kompromiss (tingimused nähtuvad resolutsiooni punktis 1) on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 4

lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Kohus lõpetab menetluse määrusega (

§ 431lg 1).

1. Kohus selgitab, et käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1 kinnitatud kompromissi numeratsioon erineb kohtule esitatud kompromissi numeratsioonist, tulenevalt kompromissi kinnitava määruse ja poolte poolt 23.09.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi erinevast ülesehitusest (kinnitatavate kompromissi tingimuste paiknemine dokumendis). Kompromissisisesed viited kompromissi punktidele on kohus kohandanud kinnitatava kompromissi numeratsiooniga.
2. Kohtule esitatud kompromissi tingimuste punktides 10-12 (resolutsiooni punktid 1.7.-1.10.) leppisid pooled ja menetlusvälised osalised kokku käenduse VÕS § 142 lg 1 mõistes. Kohus selgitab käendajatele, et

§ 430

lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid punktis 7 (resolutsiooni punkt 1.5.) kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled on punktis 8 (resolutsiooni punkt 1.6) kokku leppinud, et Pärnu Maakohtu 06.04.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamist ei tühistata vaid see jääb tagama kostja käesolevast kompromisslepingu p. 3.1. (resolutsiooni punkt 1.1.1.) tulenevate kohustuste kohast täitmist, sealhulgas võimalike viiviste ja sissenõude kulude tasumise kohustustust juhuks, kui kostja jätab kompromissi summa tähtaegselt tasumata.

§ 442

lg-st 5 tuleneb, et otsuse 4 Tsiviilasi nr 2-20-4153 resolutsiooniga tuleb lahendada rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus jätab määruse resolutsiooniga kohaldatud hagi tagamise tulenevalt poolte kokkuleppest jõusse. 10. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja 16.03.2020 tasus hagilt riigilõivu 1500 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejatele tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, so 750 eurot ja kanda hageja poolt taotletud pangakontole. 11. Hageja taotleb ka 16.03.2020 tasutud hagi tagamise tagatise summas 5159,27 eurot tagastamist.

§ 195

lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

§ 195

lg 2 kohaselt enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud.

§ 391

lg 1 p 1 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Käesoleval juhul lõpetatakse asi kompromissi kinnitamisega ja kostja on nõusoleku tagatise tagastamiseks andnud, mistõttu tuleb sama summa hagejale tagastada. 12.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid punktis 15 kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 5