← Eesti

2-20-4781/5

Obsah (19)§ 407§ 445§ 468§ 415§ 416§ 394§ 442§ 420§ 178§ 187§ 444§ 208§ 209§ 367§ 174§ 138§ 175§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4781 Tsiviilasi Põhja-Pärnu

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Jätta rahuldamata Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu taotlus kaasata kostjatena J.P. ja R.L..

  1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
  2. Välja mõista FAC Inkasso OÜ-lt Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu kasuks hageja ja kostja vahel 15.08.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingust nr 080811-2 tulenev võlgnevus kokku 1698,00 eurot (millest 1302,51€ põhivõlgnevus ja 395,49€ põhivõlalt perioodi eest 11.06.2016 kuni 27.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis).
  3. Välja mõista FAC Inkasso OÜ-lt Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1302,51€) alates 28.03.2020 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 23.07.2020 summas 33,59 eurot.
  4. Välja mõista FAC Inkasso OÜ-lt Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1302,51€) alates 24.07.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tsiviilasi nr 2-20-4781
  5. Jätta rahuldamata Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu nõue FAC Inkasso OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 0,47 eurot.
  6. Menetluskuludest jätta 99,97% FAC Inkasso OÜ kanda ning 0,03% Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu kanda.
  7. Määrata Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 575 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 275€, ja 300€ hageja esindaja põhjendatud kulud), millest 574.85 eurot mõista FAC Inkasso OÜ-lt Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu kasuks välja.
  8. Väljamõistetud menetluskuludelt on FAC Inkasso OÜ kohustatud tasuma PõhjaPärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistule viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  9. Pärnu Maakohtu 30.03.2020 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima otsuse täitmist tagava abinõuna (

§ 445lg 2).

11. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse 2

(7)Tsiviilasi nr 2-20-4781 lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

  1. 27.03.2020 esitas Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev, Ülase tn 21, Ülase tn 21a korteriühistu hagi FAC Inkasso OÜ vastu põhivõlgnevuse 1302,51 euro, sissenõutavas muutunud viivise 395,96 euro ja viivise põhivõlalt alates 27.03.2020 kuni põhivõla tasumiseni tasumise nõudes. Hagiavaldusega koos esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles hageja palus kohtul arestida kostja pangakontod 1698,47 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid nõude loovutamise leping, mille kohaselt kohustus hageja kostjale loovutama oma nõude ning kostja kohustas tasuma hagejale loovutatud nõude ulatuses rahasumma. Kostja kohustus nõude loovutamise eest hagejale tasuma 10 päeva jooksul arvates korteriomanikult võlgnevuse sissenõudmisest. 31.05.2016 kinnitas kostja hagejale, et on võlgnevuse korteriomanikult täises ulatuses sisse nõudnud ning lubas hagejale nõude eest tasuda, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 480 eurot.
  2. Pärnu Maakohus võttis 30.03.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ja rahuldas hagi tagamise taotluse, arestides kostjale kuuluvad arvelduskontod 1698,47 euro ulatuses hageja kasuks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 20.05.
  3. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 03.06.2020 kell 24:
  4. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
  5. 15.07.2020 esitas hageja kohtule taotluse kaasata kostjatena J.P. ja R.L.. Hageja nõue kostja vastu on tagatud ja krediidiasutuses arestitud. Samas ei oleks kohtutäituril võimalik hageja nõuet täita ka siis, kui asjas tehtaks kohtulahend, sest krediidiasutuse andmetel kostja kontodel puuduvad rahalised vahendid hagi tagamise ulatuses. See aga tuleneb kostja juhatuse liikmete rikkumiste mõjust. Kontodel puudub raha isegi kostja omakapitali ulatuses, mis tähendab seda, et isegi kui menetlusest saaks sundtäidetava lahendi, puuduksid varatul kostjal rahalised vahendid ning hageja nõuet ei saa rahuldada. Järelikult ei pea hageja nõudma kostja juhatuse liikmetelt kahju enam kostjale, vaid võib seda TMS § 118 tulenevalt teha ka enda kasuks. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited 3

(7)Tsiviilasi nr 2-20-4781 kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 5.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 7. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kaasata menetlusse kostjatena kostja juhatuse liikmed J.P. ja R.L.. Kostjate kaasamine on reguleeritud

§ 208

üldnormina ja erinormidega vastavalt

§ 209– 211.

Käesoleval juhul ei esine menetlusõigusjärglust, vaidlusaluse eseme võõrandamist ega kinnisasja, laeva ja õhusõiduki võõrandamist, mistõttu puudub kohtul alus kaasata kostja juhatuse liikmeid käesolevas menetluses kostjatena. Hageja poolt viidatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 reguleerib olukorda nõude sissenõudmisel täitemenetluses, mis käesoleval juhul ei kohaldu. Kohus selgitab, selleks et kaasata käesolevas menetluses kostjatena kostja juhatuse liikmed, tuleks hagejal esitada kothule kostja juhatuse liikmete vastu oma nõuded hagiavaldusele ettenähtud sisule ja vormis ning tasuda riigilõiv. Kohus leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis, kus kohus teeb asjas otsuse, ei oleks hagejal taotluse puuduste kõrvaldamiseks jätmine otstarbekas ning hageja saab kostjate vastu esitada eraldi hagiavalduse eraldi menetluses. 8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

  1. Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Käesolevas asjas on hageja nõue tekkinud 15.08.2011 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust nr 080811-2, mille kohaselt kohustus hageja kostjale oma nõude loovutama ning kostja kohustus tasuma hagejale loovutatud nõude ulatuses raha.
  2. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on jätnud raha tasumise kohustuse täitmata. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 1302,51 euro väljamõistmiseks kostjalt.
  3. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise 4

(7)Tsiviilasi nr 2-20-4781 korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitas kostja vastu viivisenõude määras 8 % aastas.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 8 % aastas, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 1302,51 eurot perioodi eest 10.06.2016-27.03.2020 summas 395,96 eurot ning alates 27.03.2020 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja kohustus nõude loovutamise eest hagejale tasuma 10 päeva jooksul arvates korteriomaniku sissenõudmisest. 31.05.2016 kostja kinnitas hagejale, et on võlgnevuse korteriomanikult täies ulatuses sisse nõudnud, seega tuli kostjalt nõude loovutamise lepingust tulenevat kohustust täita hiljemalt 10.06.

  1. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega saab viivise arvestus alguseks olla 11.06.2020, mitte hageja poolt arvestatud 10.06.
  2. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 1302,51 euro tasumisega viivitamise eest 395,49 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % % Summa Perioodis Perioodi aastas päevas päevas päevi summa 11.06.2016-31.12.2016 8 0,021858 0,284702 204 58,11479 01.01.2017-31.12.2019 8 0,021918 0,285482 1095 312,60279 01.01.2020-27.03.2020 8 0,021858 0,284702 87 24,769074 Sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,47 eurot jätab kohus rahuldamata. Kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivis on arvestatud kuni 27.03.2020, siis mõistab kohus edasiulatuva viivise kostjalt välja alates 28.03.
  4. Tulenevalt

§ 367

mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so summas 33,59 eurot (1302,51€ x 8%/366kp x 118kp perioodi eest 28.03.2020-23.07.2020 k.a) ning alates 24.07.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so 8% aastas. 13.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus 5

(7)Tsiviilasi nr 2-20-4781 ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
  1. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 275 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot), kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise vältimatu eeltingimus.
  2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja tasu hüvitamist summas 480,00 eurot, mis on kujunenud 4 töötunni eest, arvestusega 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi (1 tund = 100 € + käibemaks) ja summas 480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 3 tundi. Arvestades kohtupraktikat peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellist kinnitust hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ei sisalda ja seetõttu ei saa käibemaksu hüvitamist põhjendatuks lugeda. Ka Riigikohus on 03.06.2013 kohtumääruses tsiviilasja nr 3-2-1-65-13 p-s 16 leidnud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 300 eurot (3h x 100€). 16.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,97% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 574,85 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 17.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 6

(7)Tsiviilasi nr 2-20-4781 18.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi tagamise taotluse oma 30.03.2020 määrusega. Arvestades hagi rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas

§ 445

lg 2 tuleb antud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.