RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 4 lg 1, § 11 lg 1, § 12 lg-d 1 ja 2, § 15 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg

1. MTA asus maksuotsuses seisukohale, et kaebaja ei ole oma
2. a novembri kuni detsembri käibemaksuarvestuses kajastanud kaupade müümist AS-le Oilseeds Trade ja OÜ-le Markilo. Kaebaja hinnangul tehinguid eelnimetatud äriühingutega ei toimunud ja tal pole seetõttu kohustust arvestada ja tasuda nendelt tehingutelt käibemaksu.
3. Asjas ei vaielda, et
4. a novembris ja detsembris allkirjastati kaebaja tolleaegse juhatuse liikme isikutunnistusega arved AS-le Oilseeds Trade ja OÜ-le Markilo kaupade müügi eest ning et arved tasuti kaebaja pangakontole.

§ 4

lg 1 p 1 järgi on käive kauba võõrandamine ettevõtluse käigus.

§ 11

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on käive tekkinud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevatest toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine, 2) kauba eest osalise või täieliku makse laekumine. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kaebajal tekkis, sõltumata sellest, kas ta arvetel märgitud kauba ostjale üle andis, käive tema juhatuse liikme isikutunnistusega allkirjastatud arvete tasumise tõttu. Erinevalt sisendkäibemaksu arvestamise õiguse tekkimisest ei ole käibemaksu tasumise kohustuse tekkimisel oluline, kas tehing, mille alusel käive tekkis, reaalselt toimus.

§ 38

lg 1 järgi peab maksukohustuslane tasuma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks ka käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Seetõttu ei 4

§ 29

lg 1) ning deklareerida (

§ 27

). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja käivet ja käibemaksu eelnimetatud tehingutelt ei arvutanud, deklareerinud ega tasunud. Sellises olukorras oli maksuhalduril õigus ja kohustus määrata kaebaja maksukohustuse suurus maksuotsusega (MKS §-d 92 ja 95). Maksuhaldur selgitas välja ja arvestas sealjuures nii kaebaja maksukohustust suurendavaid (kaebaja esitatud arved) kui ka vähendavaid (kaebajale esitatud arve) asjaolusid.

1. Maksuotsuses ja halduskohtu otsuses on põhjendatult lähtutud sellest, et kaebaja esindusõiguslik isik esitas kaebaja nimel vaidlusalused arved AS-le Oilseeds Trade ja OÜ-le Markilo. Osaühingu juhatuse liikme õigus esindada osaühingut tuleneb äriseadustiku § 181 lg-st 1 ning osaühing kannab juhatuse liikme tegevusest tekkinud riske. Kaebaja on seadnud kahtluse alla selle, et kaebaja endine juhatuse liige allkirjastas vaidlusalused arved ise. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema isikutunnistust ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on isikutunnistus ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on isikutunnistust kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud isikutunnistus ja PINkoodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (tsiviilkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 2-16-124450, p 22). Praeguses asjas ei ole väidetud ega esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja endise juhatuse liikme isikutunnistus ja selle koodid oleksid läinud tema valdusest välja tema süüta ja tema tahte vastaselt.
4. Praegusel juhul ei vabane kaebaja maksukohustusest ka vaidlusaluste tehingute eest esitatud arvete ühepoolse tühistamisega.

§ 29

lg 9 järgi võib müüja juhul, kui talle on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud, jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata juhul, kui ta on summa ostjale tagastanud. Praegusel juhul ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et ta oleks tasutud summad ostjatele tagastanud. Eeltoodut arvestades, ei väära kaebaja maksuotsusega tuvastatud maksukohustust ka muud ringkonnakohtu otsuses nimetatud asjaolud: ei kahtlus vaidlusaluste tehingute arvetel näidatud poolte vahel toimumises ega maksuhalduri tegevus saamaks selgitusi vilja vedajatelt ning T. Kurmilt ja J. Kaeramaalt.

1. Kolleegiumi hinnangul on maksuhaldur maksuotsuses korrektselt tuvastanud maksu määramiseks vajalikud asjaolud (sh maksukohustust vähendavad asjaolud) ega ole kaebaja maksukohustuse väljaselgitamisel uurimisprintsiipi rikkunud. Maksuotsus on nõuetekohaselt põhjendatud, selles on toodud nii maksu määramise kui ka maksuotsuse tegemise õiguslikud alused. MKS § 150 lg 1 alusel oli praegusel juhul kaebajal kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kolleegium nõustub halduskohtu otsuse järeldusega, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
2. Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu tühistada ja jätta asjas jõusse halduskohtu otsus (HKMS § 230 lg 5 p 4).
3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5