4-20-2321/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.07.2020, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-20-2321 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Väärteoasi Marko Kairjaki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 30.04.2020 kiirmenetluse otsuse nr 2590,20,001574 peale Kaebuse esitaja MARKO KAIRJAK, isikukood 38309260257, elukoht xxxx; varem väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Kohtuistungi toimumise aeg 20.07.2020, avalikul kohtuistungil Kohtuotsuse õiguslik alus VTMS § 132 p 1, § 135; § 155, 156 Resolutsioon Jätta Marko Kairjaki kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 30.04.2020 kiirmenetluse otsus nr 2590,20,001574, millega Marko Kairjaki karistati liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel trahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320,00 eurot. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 10.08.2020, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Juhul, kui kõik menetlusosalised loobuvad kassatsiooniõiguse kasutamisest, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. I TUVASTATUD ASJAOLUD 1 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik R Ki 30.04.2020 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 2590,20,001574 määrati Marko Kairjakile liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel karistuseks trahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320.00 eurot, kuna menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud suurimat lubatud sõidukiiruse nõuet. Otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut selle eest, et tema 30.04.2020 kell 17:19 Lääne-Viru maakonnas Saava külas Vinni vallas Rakvere – Luige maantee 29.kilomeetril, suunaga Luige suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, kiirusega 99 +/-7 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus Marko Kairjak LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud suurimat lubatud sõidukiiruse nõuet. Menetlusaluse isiku kohapeal antud ütluste kohaselt tunnistas ta rikkumist, seletades, et ta juhtis autot, ületas kiirust 50 km/h alas. 15.05.2020 esitas Marko Kairjak Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, taotlusega tühistada 30.04.2020 kiirmenetluse otsus nr 2590,20,001574 karistuse mõistmise osas ja teha uus, millega mõista kaebuse esitajale karistuseks mitte suurem trahv kui 25 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule ja isikule määratud rahatrahv on proportsionaalne isiku süüga. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistungil seletas Marko Kairjak, et ta ei vaidlusta väärteo asjaolusid, vaid leidis, et temale määratud karistus on liigselt karm ja ta taotles seetõttuselle kergendamist. Rikkumise kohta andis selgitusi, et kuna tema vanaema elab siin kandis, siis on see tee temale tuttav – ta on 10 aastat sealt tee kaudu sõitnud teades, et tegemist on pika kiiruspiirangutega teelõiguga, kus piirangute ala on aastate jooksul pidevalt pikendatud. Möönis, et seal peab olema tegelikult suhteliselt tähelepanelik ja ta eksis antud olukorras, arvates, et 90 km/h ala algas võibolla paarisaja meetri pärast, aga tema oli tolleks hetkeks juba kiirendanud 90 km/h peale. Selgitas, et oli kiirust ületades eksimuses, kahetses seda, lubades olla tulevikus tähelepanelikum. Arvestades seda, et see on esimene väärteokorras rikkumine, siis taotles kohtul kaaluda määratud trahvisumma vähendamist. Kohus uuris dokumentaalseid tõendeid: Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt 30.04.2020 kell 17:19 Lääne-Viru maakonnas Saava külas Vinni vallas Rakvere – Luige maantee 29.kilomeetril, suunaga Luige suunas, juhtis Marko Kairjak mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, kiirusega 99 +/-7 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Ületas suurimat lubatud 2 sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Kiirus mõõdetud kiirus-mõõturiga Stalker II MDR nr AS005418 /tl 23/; - Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt isikut ei ole registrisse kantud /tl 25/. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Marko Kairjak ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Väärteo toimepanemine on muu hulgas tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Samuti on Marko Kairjak ise tunnistanud kiiruse ületamist. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et Marko Kairjak ületas suurimat lubatud sõidukiirust, ei hakka kohus väärteotoimikus olevaid tõendeid üksikasjalikult lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et Marko Kairjaki poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 227 lg 3, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Marko Kairjak rikkus seadust ettevaatamatusest, kuna ta otsustas ekslikult ja hooletult, et kiiruspiirangu ala on lõppenud. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 3 Karistuse mõistmisel on arvesse võetud süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavaks asjaoluks on see, et menetlusalune isik kahetseb juhtunut. Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et menetlusaluse isiku avaldatud kahetsus on käsitletav siirana ja tema süü ei ole suur. Samuti on kohtuväline menetleja karistuse määramisel võtnud arvesse, et menetlusalune isik on varem väärteo koras karistamata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt Marko Kairjaki suhtes kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Lisaks märgib kohus, et Marko Kairjakki ei karistatud LS § 227 lg 3 sanktsiooni keskmisele määrale vastava karistusega, milleks olnuks trahv 100 trahviühiku ulatuses, vaid keskmisest mõnevõrra madalamas määras, ehk trahviga 80 trahviühiku ulatuses. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel, alla selle keskmise määra, võtnud ilmselgelt arvesse asjaolu, et tegemist on ettevaatamatult toimepandud väärteoga. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus ka trahvi vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne Marko Kairjaki poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4