Obsah (4)

§ 57§ 12§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2020. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-2260 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoa

) § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 95 trahviühikut, s.o 380 eurot. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus (

§ 57lg 1 p 3).

1. Tarmo Tuul esitas 09.05.2020.a Lõuna Prefektuuri otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule (tl 2-6). Tarmo Tuul ei vaidlusta toimepandud väärtegu, vaid märgib, et kahetseb oma tegu ja on oma õppetunni saanud. Samas palub Tarmo Tuul kohtul vähendada trahvisumma suurust 50% võrra. Tarmo Tuule hinnangul on trahvisumma 380 eurot rikkumise asjaolusid arvestades liiga suur. Tarmo Tuule selgituste kohaselt ületas ta linnast välja sõites lubatud sõidukiirust, sest tegi mootorrattaga üle pika aja esimese sõidu ning muutus veidi uljaks, rikkudes seejuures tahtmatult liikluseeskirju. Tarmo Tuul ei soovinud kellelegi probleeme põhjustada. Hetkel on tööd vähe ja sissetulekud on väikesed, mistõttu on trahvisumma korralik auk väikese lapsega pere eelarvesse.
2. Kohtuväline menetleja ei nõustu kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl 12-15) Tarmo Tuule poolt esitatud kaebusega ning leiab, et otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. 4.
3. Kohtuväline menetleja märgib, et rahatrahv suurusega 95 trahviühikut määrati menetlusalusele isikule kahetsust arvestades. Määratud karistus jäi sanktsiooni keskmise määra lähedale. Arvestades, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust linnaruumis ja teelõigul, kus oli aktiivne liiklus ja ületatud kiiruse numbriline näit lähenes juba LS § 227 lg-s 4 väärteo koosseisuni, on tegemist tõsise ja raske liiklusalase väärteoga. 4.
4. Üldtuntud arusaamade järgi on mootorratas liikluses vähemmärgatav osapool. Olukorras, kus teeotsast oleks peateele keeranud näiteks sõiduauto, oleks traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetuse asetleidmise tõenäosus väga suur. Üle 100 km/h liikuv mootorratas liigub ohu märkamisest kuni reageerimiseni võrdlemisi pika maa. Arvestades aga menetlusaluse isiku kahetsust ja asjaolu, et tal puuduvad kehtivad samalaadsed karistused, on igati asjakohane määrata ½ suurusjärku jääv rahatrahv. Statistikast nähtuvalt (PPA statistikaandmebaas) mahub määratud rahatrahv Lõuna prefektuuri keskmise karistuse raamidesse ning vabariiklikus vaates jääb isegi keskmisele tugevalt alla. 4.
5. Lisaks on menetlusalusele isikule määratud rahatrahv tasumisele osade kaupa, nii et trahv tulnuks tasuda
6. septembriks, mis on vähekoormav viis karistuse kandmiseks. Kokkuvõtvalt on karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja määratud rahatrahv on optimaalne ja vajalik meede. Karistus vastab menetlusalusel isiku toimepandud teole, süüle ja kehtivale karistuspraktikale. Kohtuväline menetleja rõhutab, et karistus ei tohigi olla mugav, vaid peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku igapäevaelule. Menetlusalune isik saab taolise karistusega kogemuse, et Eesti Vabariigis on piirkiiruse ületamine väärtegu, mille eest määratakse karistused, mis mõjutavad pere eelarvet.
7. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl 2, 14). Kohtu seisukoht
8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
9. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale (PPA Lõuna Prefektuurile) saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohut teavitanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke sajaolusid.
11. Seega kohus, uurinud kirjalikus menetluses asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Väärtegu LS § 227 lg 3 järgi
12. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. LS § 15 lg 2 p 2 ja lg 5 järgi võib kohalik omavalitsus või teeomanik olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulasisesel teel LS § 15 lg 1 p-s 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada või LS § 15 lg 4 alusel suurendada kuni 90 km/h. LS § 50 lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.
13. LS § 227 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. LS § 227 lõike 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.
14. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 04.05.2020.a kella 17:25 ajal juhtis Tarmo Tuul Elva linnas Vellavere teel mootorratast Suzuki GSF reg. märgiga XXX asulasisesel teel. See on üheselt tõendatud politseisõiduki pardakaameri salvestisega ning fikseeritud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (tl 22). Ka menetlusalune isik ei ole temale etteheidetavale rikkumisele esitanud vastuväited, tunnistades toimepandud rikkumist (vt tl 21, menetlusaluse isiku ütlused).
15. Lõuna Prefektuuri kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli Tarmo Tuule poolt rikkumise toimepanemise ajal kasutataval teelõigul (Vellavere teel suunaga Tartu maanteelt Sireli tee poole) 50 km/h. Seega oli vastava teelõigu suurimaks lubatud kiiruseks LS § 15 lg 1 p 2 järgne 50 km/h.
16. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub seegi, et kiirusmõõturi maksimaalne lugem oli 114 km/h. Kuna kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on 101-133 km/h vastassuunas liikuva sõiduki (kui mõõtva sõiduki kiirus on vahemikus 41-60 km/h) +/7 km/h (vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 lisa 1 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele), siis tuleb lõplikuks mõõtmistulemuseks ning ka menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda 107 km/h.
17. Seega ületas Tarmo Tuul LS § 15 lg 1 p 2 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 57 km/h ning järelikult on tema käitumises LS § 227 lõikes 3 toodud kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 16.

§ 12

lõike 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, seejuures jaguneb tahtlus

§ 16

lõikest 1 tulenevalt kavatsetuks, otseseks ja kaudseks tahtluseks.

§ 16

lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 16.

1. Tarmo Tuul märkis kiirmenetluse otsuse selgitustes, et ületas tähelepanematusest etteantud sõidukiirust pahaaimamatult (vt tl 21). Arvestades teo tehiolusid – Tarmo Tuule juhitav sõiduk ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem kui 57 km/h, ei ole kohtul kahtlust, et menetlusalune isik teadis, et ta ületab suurimat lubatavat sõidukiirust 50 km/h olulisel määral. Kuna Tarmo Tuul sellele vaatamata oma sõidukiirust ei vähendanud, võib väita, et ta tahtis või vähemalt möönis sellise kiirusega sõitmist. Seega tegutses Tarmo Tuul LS § 227 lõikes 3 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega.
2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu kuulub Tarmo Tuul nende tegude eest karistamisele.
3. LS § 227 lõige 3 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni 12 kuuni. Kohtuväline menetleja määras Tarmo Tuulele karistuseks 95 trahviühikut rahatrahvi, s.o 380 eurot. 19.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 19.1. Tarmo Tuule tegevuses

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei ole.

§-s 57 toodud kergendava asjaoluna saab lugeda menetlusaluse isiku kahetsust (

§ 57lg 1 p 3), millega on arvestanud ka kohtuväline menetleja.

Kohtul ei ole alust kahelda selle kahetsuse puhtsüdamlikkuses, kuivõrd menetlusalune isik on seda väljendanud nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule esitatud kaebuses (vt tl 2). 19.

1. Eelnevale vaatamata nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Tarmo Tuule süü on suur ning seda eelkõige teo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt. Nimelt jäi Tarmo Tuule juhitud sõiduki liikumiskiirus napilt alla LS § 227 lg-s 3 sätestatud ülempiiri. Lisaks tuleb arvestada, et Tarmo Tuul juhtis mootorsõidukit, mis on liikluses teistele sõidukitele pigem märkamatu ja seetõttu oli kiiruse ületamisel kõrgendatud oht liiklusõnnetuse toimumiseks. Kuigi Tarmo Tuulel puuduvad kehtivad karistused, tuleb süü suuruse määratlemisel arvestada, et ta pani teo toime tahtlikult (vähemalt otsese tahtlusega). Asulasisesel teel kiiruse ületamisel vähemalt 57 km/h on tegemist raske rikkumisega. Tegemist ei olnud väheolulise kiiruse ületusega, mille tõttu oleks põhjendatud karistuse määramine minimaalses ulatuses. 19.
2. Ka üldpreventiivseid kaalutlusi hinnates tuleb Tarmo Tuule poolt toime pandud väärteo toimepanemisse suhtuda ülima tõsiduse ja rangusega. Mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust ületades on ohtlik rikkumine, mistõttu tuleb ühiskonnale anda signaal, et antud käitumist ei saa sallida. 19.
3. Hinnates karistuse eripreventiivseid eesmärke leiab kohus, et kuigi Tarmo Tuulel puuduvad varasemad karistused, oli tema suhtumine teo toimepanemisse ükskõikne, kuivõrd sedavõrd suurel kiirusel sõites pidi ta teadma, et ületab kiirust. Riigikohus on varasemalt leidnud, et isiku käitumuslikud tegurid (sh piirmäära oluline ületamine) viitab prognoosile, et isik võib tulevikus samasuguse rikkumise toime panna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.
4. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-122-13, p 11). Seetõttu peab isikule määratav karistus kandma nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. 19.
5. Kohus peab põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusliiki – rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmise määra lähedal (90 trahviühikut). Arvestades teo toimepanemise asjaolusid (kiiruse oluline ületamine asulasisesel teel, menetlusaluse isiku tahtlus) leiab kohus, et trahvimäär on igati põhjendatud. Menetlusaluse isiku vastuväited ei ole sellise kaaluga, mis annaksid alust vähendada rahatrahvi kuni 50% ulatuses. Nagu kohus eelnevalt kirjeldas, on Tarmo Tuule süü suur ja seetõttu puudub alus trahvimäära vähendamiseks alla sanktsioonimäära keskmise. Kohtu hinnangul vastab rahatrahv 95 trahviühikut isiku süüle ja kehtivale karistuspraktikale, mistõttu puudub alus selle vähendamiseks. 19.
6. Kohus märgib, et asjaolu, et trahvi suurus käib menetlusalusele isikule üle jõu, ei ole mõjuv põhjus trahvimäära vähendamiseks. Kohtuväline menetleja on selgitanud oma kirjalikus seisukohas, et menetlusalusel isikul oli võimalik trahv tasuda ositi ning samuti on tal võimalus taotleda kohtuväliselt menetlejalt rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamist kuni 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Tarmo Tuule kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/