Obsah (7)

§ 152§ 124§ 46§ 47§ 71§ 155§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2020, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-20-1339 XX kaebus Harku Vallavalitsuse 07.04.2020 korral

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

Seega lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 7.

§ 46

lg-st 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajal oli seega õigus esitada kaebus Harku Vallavalitsuse 07.04.2020 korralduse nr 194 ja 09.06.2020 korralduse nr 307 (vaideotsuse) tühistamiseks 30 päeva jooksul arvates Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 vaideotsuse kättesaamisest. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta sai vaideotsuse kätte 10.06.2020 ning seega oli kaebajal õigus esitada kaebus halduskohtule hiljemalt 10.07.2020. Kaebaja esitas kaebuse 15.07.2020 ehk

§ 47lg-s 2 ettenähtud vaidlustamistähtaega ületades.

2 8.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2). Kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks esines objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (vt Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

1. Kaebaja leiab, et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 vaideotsuses sisalduva vaidlustamisviite eksitav sõnastus, mille tõttu kaebaja pöörduski kaebetähtaja jooksul vaidega vaideotsuse peale haldusorgani poole. Vaideotsuses on vaidlustamisviide sõnastatud järgmiselt: „Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.“ Kaebaja esitas sellest tulenevalt vaideotsuse peale vaide 08.07.
2. Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest (vt ka Riigikohtu 20.03.2006 määrus nr 3-3-1-16-06, p 8). Kohus leiab, et ka vaideotsuses sisalduv eksitav vaidlustamisviide võib olla kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks, kui see takistas kaebajal õigeaegselt kohtusse pöördumast. Kohtu hinnangul ei saanud aga praegusel juhul vaideotsuses sisalduv eksliku sõnastusega vaidlustamisviide takistada kaebajal vaideotsust ja selle esemeks olevat haldusakti kohtus õigeaegselt vaidlustamast. Asja materjalidest nähtuvalt vastas vastustaja kaebajale koheselt pärast kaebajalt vaide saamist, s.o 08.07.2020 kell 14.38, et vaideotsuses on märgitud ekslikult võimalus esitada vaie vallavalitsusele ning vaideotsust on võimalik vaidlustada vaid kaebuse esitamisega halduskohtule. Kaebaja sai vastustaja sellekohase selgituse kätte samal päeval, kuna juba 08.07.2020 kell 16.30 vastas kaebaja vastustaja kirjale. Kaebajale ei saanud pärast vastustaja 08.07.2020 kirjaga tutvumist enam jääda selgusetuks, et tal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Kaebaja ei ole toonud välja ühtki objektiivset põhjust, mis takistas tal pärast vastustaja 08.07.2020 vastuse saamist hiljemalt 10.07.2020 kaebusega halduskohtu poole pöördumast. Kuna kaebajal oli juba vaie vaidlusaluste haldusaktide peale koostatud, ei eeldanud kohtusse pöördumine iseenesest kaebajalt ka täiendavalt mingeid pingutusi, mida ta ei oleks jõudnud ca kahe ja poole ööpäeva jooksul teha. Kaebajal oli seega võimalus esitada kohtule kaebus

§ 47lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 10.07.2020.

10. Eeltoodust tulenevalt puudub käesoleval juhul alus kaebetähtaja ennistamiseks ning haldusasja menetlus tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

11.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega kohus tagastab kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõivu (s.o 15 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ 3