lg 1, § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Sten Eichfeldt (isikukood: 39206036016; elukoht: xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Sten Eichfeldt süüdi karistusseadustiku (
) § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada Sten Eichfeldt süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Sten Eichfeldtile liitkaristusseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 11.01.2019 ja 27.-28.01.2019, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Sten Eichfeldtil ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Sten Eichfeldtile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui Sten Eichfeldt ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx xxxx ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Sten Eichfeldtile katseajaks
Määrata Sten Eichfeldtile katseajaks
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklusalaste süütegude edasine ärahoidmine.
a õhtusel ajal helistas korduvalt R.K i mobiiltelefonile, tekitades sellega kannatanus hirmu. Samal kuupäeval kella 21.40 ajal nägi Sten Eichfeldt Viljandi linnas Vaksali ja Pärnu mnt tänavate ristmiku lähedal liikumas R.K it ning ähvardas viimast füüsilise vägivalla kasutamisega, karjudes läbi liikuva sõiduki akna „No nüüd ma su tõpra kätte saan“. Seejuures oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist ning hirmust selle ees kannatanu põgenes ja istus Kantreküla Konsumi ees seisvasse sõiduautosse, paludes juhil kiiresti ära sõita. Ka korduvates telefonikõnedes ähvardas Sten Eichfeldt kannatanut füüsilise vägivalla kasutamisega (lubades kannatanule peksa anda) ning avaldas enda Facebook’i kontol R.Kile adresseeritud avaliku postituse sisuga „Küll ma su värdja kätte saan mendi kits“. 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 27.01.2019. a kella 00.40 ajal Viljandi linnas Tallinna tn 22 juures asuvas parklas mootorsõidukit Kia Sorento, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,04 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus Sten Eichfeldt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis ning LS § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel 7 kuud vangistust.
a kell 10:25 kuni kell 15:15, s.o 1 päev ning perioodil 27.01.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sten Eichfeldt ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklusalaste süütegude edasine ärahoidmine. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Sten Eichfeldti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot. Süüdistatava Sten Eichfeldti kaitsja on esitanud kohtus taotlused riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 54,00 eurot ja 32,40 eurot, kokku summas 86,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlused on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1052,40 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 176,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku 4 olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Sten Eichfeldt on kahtlustatavana kinni peetud 11.01.2019 ja 27.-28.01.2019, seega on Sten Eichfeldt viibinud eelvangistuses 3 päeva.
MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.