Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2020, Võru Kriminaalasja number 1-19-9220 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 6 kuud ja 25 päeva 1 vangistust jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui K.

Nummert ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust ja tema nõusolekul talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.11.2019.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti K.

Nummertilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 10.07.2020 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale K. Nummerti suhtes erakorralise ettekande, kuna ta ei ilmunud 16.06, 25.06, 30.06 ja 06.07.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ta ei esitanud tõendid, mis kinnitavad, et ta on registreerinud ennast riiklikku alkoholiravi programmi Kainem ja tervem Eesti.
2. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 07.08.
3. a määrusega edastati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne K. Nummerti suhtes süüdimõistetu elukoha järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.
4. Erakorralisest ettekandest nähtub, et K. Nummerti suhtes algas kriminaalhooldus 20.11.
5. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda K. Nummertiga 13.01.2020 ja sellel kohtumisel tutvustas kriminaalhooldusametnik kontrollnõudeid ja kohustusi ja võimalikke tagajärgi nende rikkumise korral. K. Nummert on katseajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Probleemid registreerimiskohustuse täitmisega ilmnesid juba katseaja alguses. K. Nummert pidi esimest korda ilmuma registreerimisele 19.12.2019 kell 09.
6. Kuna K. Nummert ei ilmunud, helistas kriminaalhooldusametnik talle ja selgus, et ta oli päevad segi ajanud. Kriminaalhooldusametnik leppis K. Nummertiga kokku, et ta tuleb registreerimisele samal päeval kell
7. Enne kella 15 helistas K. Nummert kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et ei jõua kella 15-ks ametniku vastuvõtule, sest rong tuleb alles kell 15.
8. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 23.12.2019 kell 12.00, kuid K. Nummert ei ilmunud ka sellel päeval registreerimisele. Ta helistas 23.12.2019 enne kokku lepitud registreerimise aega ja teatas, et buss, millega ta pidi tulema, jäi tulemata. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 31.12.
9. K. Nummert ei ilmunud ka sellel päeval registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik helistas K. Nummertile ja K. Nummert väitis, et ta magas sisse. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 02.01.2020 kell 12.
11. K. Nummert ei ilmunud registreerimisele ka 02.01.
12. K. Nummerti vend helistas 02.01.2020 kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et K. Nummert on terve öö oksendanud ning ei saa kriminaalhooldusosakond vastuvõtule tulla. Ametnik palus vennal K. N edasi öelda, et ta helistaks ametnikule. K. Nummert helistas samal päeval ametnikule ja teatas, et ta helistas perearstile ja ta läheb järgmisel päeval perearsti vastuvõtule. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 03.01.
13. K. Nummert ei ilmunud ka sellel päeval registreerimisele. K. Nummert helistas 03.01.2020 ametnikule ja ütles, et arst palus tal vastuvõtule mitte tulla, kuna tal oli palavik üle
14. K. Nummert lubas tulla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 06.01.
15. Ta ei ilmunud registreerimisele ka sellel päeval, sest öösel käitus tema elukaaslane vägivaldselt ja politsei käis temalt tunnistusi võtmas. Registreerimisele ilmumata jätmise eest 23.12 ja 31.12.2019 tegi kriminaalhooldusametnik K. Nummertile kirjaliku hoiatuse. Eelnevad registreerimisele ilmumata jätmised 19.12.2019 luges ametnik põhjendatuks. Kuna ajavahemikul 01.01.2020 – 06.01.2020 oli K. Nummert haige ja esitas selle kohta arstitõendi, olid registreerimiskohustuse täitmata jätmised sellel ajavahemikul põhjendatud. 2
16. 06.02.2020 helistas K. Nummert ja teatas, et on haigestunud ja lubas võtta ühendust perearstiga 10.02.2020 lepiti uueks registreerimise ajaks kokku 11.02.2020 ja sellel päeval ilmus K. Nummert registreerimisele. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 27.02.2020, kuid sellel päeval ei ilmunud K. Nummert registreerimisele. Kuna K. Nummert esitas 06.02 ja 27.02.2020 registreerimisele ilmumata jätmise suhtes arstitõendi, luges ametnik registreerimisele ilmumata jätmised põhjendatuks. K. Nummerti väitel ei saanud ta haigestumise tõttu käia programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ja ta lubas programmi pöörduda 14.04.
17. K. Nummert teatas 05.03.2020, et ta ei jõua registreerimisele, sest ta jäi bussist maha. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 09.03.2020 kell 14.
18. K. Nummert ei ilmunud sellel kuupäeval registreerimisele. Järgmisel päeval palus K. Nummert ametnikult luba tulla registreerimisele järgmisel päeval, sest ta oli haige ja ta läheb järgmisel päeval Tallinnasse arsti juurde. Ta väitis, et ta sai meili kasutada alles 10.03.2020, sest teema telefon oli katki. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 11.03.2020 kell 14.
19. K. Nummert ilmus sellel päeval registreerimisele ja esitas tõendi, mis kinnitab, et ta oli ajavahemikul 25.02 – 11.03.2020 haige.
20. 14.04.2020 esitas K. Nummert avalduse kriminaalhoolduse ümbermääramiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindusele, kuna ta läks elukaaslasest lahku ja kolis elama oma endisesse elukohta Võrumaal. 07.05.2020 jõustus Harju Maakohtu määrus kriminaalhoolduse ümbermääramise kohta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. 11.05.2020 kell 10.30 ei helistanud K. Nummert kriminaalhooldusametnikule registreerimiskohustuse täitmiseks. Ta helistas kriminaalhooldusametnikule 14.05.2020 ja väitis, et ajas päevad segamini. Kriminaalhooldusametnik tegi 02.06.2020 K. Nummertile teise kirjaliku hoiatuse registreerimiskohustuse rikkumise eest 11.05.2020 ja informeeris K. Nummertit eelnevalt hoiatuse tegemisest.
21. Kriminaalhooldusametnik leppis 14.05.2020 K. Nummertiga kokku, et järgmisel korral ilmub ka Võru esindusse registreerimisele 19.05.
22. K. Nummert ilmus sellel päeval registreerimisele. Järgmiseks registreerimise ajaks lepiti kokku 02.06.2020 ja K. Nummert ilmus sellel päeval registreerimisele. 16.06.2020 helistas K. Nummert enne kokku lepitud registreerimise aega kriminaalhooldusametnikule ja ta väitis, et ta ei saa registreerimisele tulla, kuna ta on Harjumaal ja tema auto on katki. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 25.06.2020 kell 09.00, kuid K. Nummert ei ilmunud ka sellel päeval registreerimisele. K. Nummert helistas 25.06.2020 kriminaalhooldusametnikule ja ütles, et ta ei jõudnud 25.06.2020 hommikul registreerimisele, kuna ta oli jaanipäeval Harjumaal. Järgmiseks registreerimise ajaks lepiti kokku 30.06.2020 kell 08.
23. K. Nummert ei ilmunud ka sellel päeval registreerimisele. K. Nummert saatis 30.06.2020 kell 14.30 kriminaalhooldusametnikule e-kirja, milles märkis, et ta ei saanud registreerimisele ilmuda, sest tal oli teist päeva palavik, millest teavitas ka perearsti. Ta lubas pöörduda perearsti poole neljapäeval. Vastusena saadetud e-kirjas määras ametnik uueks registreerimise ajaks 06.07.2020 kell 13.
24. K. Nummert ei ilmunud ka sellel päeval registreerimisele. K. Nummert saatis 06.07.2020 kriminaalhooldusametnikule e-kirja, kus selgitas, et tal on kolmapäeval uus arstiaeg ja ta peab järgmisel päeval olema Tallinnas tunnistajana ülekuulamisel. Erakorralise ettekande esitamise seisuga pole K. Nummert esitanud ühtegi tõendit, mis õigustab registreerimiskohustuse rikkumist 16.06, 25.06, 30.06 ja 06.07.
26. 19.05.2020 toimunud registreerimisel selgus vestlusest K. Nummertiga, et ta pole senini läbinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenust. Ta lubas hiljemalt 02.06.2020 ennast programmi registreerida. 02.06.2020 väitis K. Nummert, et ta helistas registratuuri, kuid tal paluti 05.06.2020 tagasi helistada, sest haiglal polnud ühtegi vaba 3 aega pakkuda. K. Nummert lubas 05.06.2020 teavitada vaimse tervise õe juurde pöördumise ajast kriminaalhooldusametnikku, kuid ta ei teinud seda. 06.07.2020 saatis K. Nummert kriminaalhooldusametnikule e-kirja, milles lubas panna endale Tallinnas aja programmi „Kainem ja tervem Eesti“. See näitab, et K. Nummert polnud 06.07.2020 seisuga täitnud kohustust registreerida enda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida „Esmase hindamise“ teenus. Erakorralise ettekande esitamise seisuga pole K. Nummert esitanud ühtegi tõendit asjaolude kohta, mis takistasid tal registreerimist programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja „Esmase hindamise“ teenuse läbimist tervishoiuteenuse osutaja määratud ajal. Eriolukorra ajal võis olla programmi registreerimine ja pöördumine olla raskendatud. Samas oli tal pärast eriolukorra lõppemist piisavalt aega, et registreerida ennast programmi „Kainem ja tervem Eesti“.
27. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata täitmisele K. Nummertile Tartu Maakohtu 20.11.
28. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, sest K. Nummert on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja hoidnud tahtlikult kõrvale registreerimiskohustuse täitmisest. Sage registreerimiskohustuse rikkumine on viinud olukorrani, kus ei ole olnud võimalik läbi viia tegevusi isiku kriminaalsest käitumisest tulenevate riskide maandamiseks. Edasine koostöö K. Nummertiga pole võimalik, sest ta suhtub ükskõikselt kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse ning ta pole mõistnud käitumiskontrolli olemust kui alternatiivi vangistusele. Poolte seisukohad kohtuistungil
29. Kriminaalhooldusametnik C. Jõesaar jäi esitatud taotluse juurde. Kriminaalhooldusametnik I. V toetas esitatud taotlust. Isik rikub järjepidevalt kõige olulisemat kriminaalhooldusaluse kohustust – registreerimiskohustust.
30. K. Nummert palub jätta talle mõistetud karistuse täitmisele pööramata ja anda talle veel üks võimalus. Kohtu seisukoht I
31. Käesolevas asjas tekib esmalt küsimus kohtualluvusest. KrMS § 427 lg 1 kohaselt otsustab

§ 74

lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7, § 77 lõike 31 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

1. Tartu Maakohtu 20.11.
2. a otsusega kohustati K. Nummertit elama xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. K. Nummert teatas 14.04.2020 kriminaalhooldajale, et tema uus elukoht on kriminaalhooldajale oma elukoha xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. ning Harju Maakohtu 20.04.2020 määrusega viidi kriminaalhooldus üle Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindusse. 13.07.2020 oli K. Nummert esitanud kriminaalhooldajale kirja, et asub uuesti elama Harju maakonda ning kriminaalhooldaja esitas 03.08.2020 taotluse kriminaalhoolduse üleviimiseks Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Seda taotlust menetles Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja ja tegi 24.08.2020 määruse, millega rahuldas taotluse. Määrus on 4 jõustunud. Erakorralise ettekande materjalid võimaldavad arvata, et K. Nummert elab tegelikult Harju Maakonnas.
3. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kriminaalhoolduse ja selle läbiviimisel tuvastatud rikkumiste kohtualluvuse suhtes tuleb siiski elukohana käsitleda seda kohta, mida on isiku elukohana aktsepteerinud kriminaalhooldaja. Nimelt

§ 75

lg 1 p 5 kohaselt on kriminaalhooldusalusel vaja elukoha vahetamiseks kriminaalhooldaja eelnevat luba.

1. Kohtu hinnangul alluvad karistuse täitmisele pööramise vaidlused selle kohtule, mille tööpiirkonnas on kas kohtuotsusega määratud elukoht või kriminaalhooldaja andnud loa elada. Teistsugune käsitlus võiks viia olukorrani, kus isik pidevalt vahetab oma elukohta ja sellega raskendab oluliselt kriminaalhoolduse käigus toimunud rikkumiste menetlemisele. Selline järeldus tuleneb mutatis mutandis Riigikohtu esimehe 21.09.
2. a määrusest 7-3/16-15 p-s
4. Lisaks märgib kohus, et alustas asja menetlemist teadmises, et K. Nummerti elukoht asub Tartu Maakohtu tööpiirkonnas. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond on teinud analüüsi kohtualluvusvaidluses Riigikohtu esimehe praktikas 2012-2018 (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Kohtualluvusvaidlused%20Riigikohtu% 20esimehe%20praktikas%202012-2018.pdf). Selle p.-s 2 on viidatud RK esimehe korduvale seisukohale, mille kohaselt kui kohtulikku arutamist ette valmistades ebaõiget kohtualluvust ei tuvastata, vaid tehakse samme sisuliseks lahendamiseks, puudub edasise menetluse käigus alus kohtualluvuse vaidlustamiseks ja asja edastamiseks teisele kohtule. Praktikas on loetud sisuliseks arutamiseks mh kohtukutsete saatmist, kohtuistungi aja määramist ja kohtuistungi korraldamist.
5. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja täitmiskohtunik loeb end pädevaks karistuse täitmisele pööramise küsimust lahendama. II
6. Kohus kontrollib esmalt, kas on aset leidnud rikkumised, mille toime panemist kriminaalhooldusosakonda K. Nummertile ette heidab, ning seejärel otsustab, millist meedet tema suhtes kohaldada.
7. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud K. Nummert kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 16.06, 25.06, 30.06 ja 06.07.
8. Registreerimislehest nähtub, et K. Nummert ei ilmunud registreerimisele 16.06, 25.06, 30.06 ja 06.07.
9. Registreerimislehest nähtub ka, et 02.06.2020 toimunud registreerimisel kinnitas K. Nummert oma allkirjaga, et järgmisel korral peab ta ilmuma registreerimisele 16.06.
10. Seega sai K. Nummert 02.06.2020 teada, et ta peab järgmisel korral ilmuma registreerimisele 16.06.
11. Kuna registreerimislehel on kuupäevade 16.06, 25.06, 30.06 ja 06.07.2020 juures märge „ei ilmunud“ ja kriminaalhooldusametniku allkiri, on registreerimislehega tõendatud, et K. Nummert ei ilmunud 16.06, 25.06, 30.06 ja 06.07.2020 registreerimisele. 5
12. Asjaolu, et K. Nummert ei ilmunud 30.06 ja 06.07.2020 registreerimisele, tõendavad ka K. Nummerti 30.06 ja 06.07.2020 e-kirjad kriminaalhooldusametnikule. 30.06.2020 saadetud ekirjas märkis K. Nummert, et ta poleks saanud nagunii tulla, sest tal on teist päeva palavik. Ta läheb arsti juurde neljapäeval. E-kirja saatmine 30.06.2020 ja selles e-kirjas registreerimisele ilmumist takistavate asjaolude mainimine näitab, et K. Nummert teadis, et ta peab 30.06.2020 ilmuma registreerimisele. 06.07.2020 saatis K. Nummert kriminaalhooldusametnikule e-kirja milles räägib sellest, et ta läheb kolmpäeval uuesti arsti juurde ja peab järgmisel päeval olema Tallinnas ülekuulamisel tunnistajana. Sellest järeldub, et ta sai kätte kriminaalhooldusametniku 30.06.2020 e-kirja, milles kohustati teda ilmuma registreerimisele 06.07.
14. K. Nummert põhjendas registreerimisele ilmumata jätmist 16.06.2020 auto katki minekuga ja registreerimisele ilmumata jätmist 25.06.2020 jaanipäeva pidamisega Harjumaal. Auto katki minek on mõjuv põhjus registreerimisele ilmumata jätmiseks vaid juhul, kui auto läks katki registreerimise päeval ning süüdimõistetul polnud võimalik kasutada muud transporti kriminaalhooldusosakonda sõitmiseks. Sellekohaseid tõendeid K. Nummert ei esitanud.
15. Jaanipäeva pidamine Harjumaal pole mõjuv põhjus, mis vabandab registreerimisele ilmumata jätmist 25.06.2020 hommikul. Registreerimiskohustuse aeg oli talle juba eelnevalt teada ja ta oli kohustatud jaanipäeva pidamise korraldama nii, et pidustused ei takista tal kohtuotsusega pandud registreerimiskohustuse täitmist.
16. Registreerimisele ilmumata jätmist 30.06.2020 ja 06.07.2020 põhjendab K. Nummert haigusega. Samas pole ta esitanud arstitõendit, mis kinnitab, et ta oli 30.06.2020 ja 06.07.2020 haige. Haigus on mõjuv põhjus, mis vabandab registreerimiskohustuse rikkumist, ainult siis, kui süüdimõistetu esitab sellekohase tõendi. Kuna K. Nummert pole esitanud tõendit, mis kinnitab, et ta oli 30.06.2020 ja 06.07.2020 haige, ei saa haigust lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis vabandab registreerimisele ilmumata jätmist 30.06.2020 ja 06.07.
17. Registreerimisele ilmumata jätmist 06.07.2020 põhjendab K. Nummert ka asjaoluga, et ta pidi järgmisel päeval andma Tallinnas tunnistajana ülekuulamisel ütlusi. Tunnistajana ülekuulamine registreerimisele järgneval päeval Tallinnas pole samuti mõjuv põhjus, mis vabandab registreerimiskohustuse rikkumist. Esiteks on võimalik menetlejat teavitada sellest, et planeeritud ülekuulamise ajal on vaja täita kriminaalhooldusest tulenevaid kohustusi. Teiseks ei ole Tallinna ja Võru vahemaa sedavõrd suur, et välistaks sama päeva sees nii registreerimiskohustuse täitmise kui ka tunnistajana ütluste andmise. Kolmandaks ei ole K. Nummert esitanud vähegi arvestavaid andmeid, mis võimaldaks tema väiteid tunnistajana ütluste andmisest kontrollida.
18. Seega rikkus K. Nummert registreerimiskohustust 16.06, 25.06, 30.06 ja 06.07.
20. Tartu Maakohtu 20.11.
21. a otsusega määrati K. Nummertile

§ 75

lg 4 alusel kohustus registreerida ennast ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Kuna Tartu Maakohtu 20.11.

1. a otsus jõustus 06.12.2020, pidi K. Nummert registreerima ennast programmi „Kainem ja tervem Eesti“ hiljemalt 06.01.
2. K. Nummert oli vahepeal väidetavalt haige ning selle aasta kevadel oli riigis eriolukord. Kumbki neist asjaoludest ei vabanda kohustuse täitmata jätmist sedavõrd pika aja jooksul. K. Nummerti 06.07.2020 e-kirjast nähtub, et ta polnud veel juuli algusekski kohustust täitnud. K. Nummerti 11.08.2020 e-kirjast nähtub, et ta polnud alkoholiravi 6 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ennast registreerinud ka augusti alguses. Seega on ta rikkunud talle tema nõusolekul

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. 28.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. K. Nummert on ka varem korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnik on teinud talle seetõttu kaks kirjalikku hoiatust. Need mingisugust mõju ei avaldanud. Kriminaalhoolduse senise käigu kirjeldus viitab selgelt käitumismustrile. Kriminaalhooldusalune ei täida kohustusi ning tal on iga korra kohta ette tuua põhjus. Juhul, kui tegemist oleks ainsa rikkumisega, võiks need põhjused olla aktsepteeritavadki. Kohus aga hindab senise kriminaalhoolduse käiku tervikuna ning jõuab selle tulemusena ühesele järeldusele. K. Nummert ei soovi/ei ole suuteline oma elu korraldama selliselt, et ta saaks täita kriminaalhoolduse nõudeid. 29. Arvestades asjaolu, et katseaja läbimise tõenäosus katseaja pikendamise või täiendava kohustuse määramise korral on väike, tuleb pöörata täitmisele K. Nummertile Tartu Maakohtu 20.11.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja saata ta vanglasse karistust kandma 6 kuuks ja 25 päevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 7