Obsah (4)
§ 424§ 68§ 65§ 76Kriminaalasi nr 1-19-5906 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 29.05.2020) Kriminaalasja number 1-19-5906 Tä
§ 424
lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Allar Priimatsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.07.22.07.2019.a, s.o 3 päeva. Allar Priimatsi ärakandmata karistuse suuruseks loeti 11 kuud 27 päeva vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 1
(3)02.10.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6673 mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Allar Priimatsile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.08.2019 ja lõpeb 16.02.
- Tartu Vangla esitas 06.05.2020 kohtule materjalid Allar Priimatsi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Allar Priimatsi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 19.05.
- Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Allar Priimatsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Allar Priimats selgitas kohtuistungil, et asub vabanedes elama koos vennaga Põltsamaal ning tal on võimalus asuda tööle oma vanas töökohas. Ta on varasemalt olnud katseajal, kuid on näiteks rikkunud keeldu tarvitada alkoholi. Kinnipeetav lisas, et praegu ei ole tal plaanis alkoholi tarvitama hakata, sest ta hakkab oma vaba aega teisiti sisustama. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Allar Priimats temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Allar Priimatsi on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ja ta kannab teist reaalset vangistust. Käesolevat karistust kannab ta mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, varasemalt on toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Praeguse karistuse aluseks olnud kuriteo pani Allar Priimats toime katseajal. Allar Priimatsile on varasemalt antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid kriminaalhoolduse reeglite ja nõuete täitmine on osutunud problemaatiliseks. Ta on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mida tunnistas kohtuistungil ka ise. Lisaks pani süüdimõistetu katseajal toime uue kuriteo, mille eest praegust karistust kannab, mis näitab, et õiguskuulekal teel püsimine käib talle üle jõu. Vangla iseloomustusest tulenevalt väljendab kinnipeetav sõnades soovi õiguskuulekalt käituda, kuid tema tegudest lähtudes motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda tal siiski ei ole. Kohtuistungil ei osanud süüdimõistetu veenvalt selgitada, kas üldse ja kuidas ta vabaduses oma käitumist korrigeerida kavatseb. Seega ei ole kohtul käesolevalt põhjust uskuda, et Allar Priimatsi käitumine edaspidi püsivalt muutub ja ta vabaduses enam kuritegusid toime ei pane. Süüdimõistetu puhul on positiivne tema käitumine praeguse karistuse kandmise ajal. Ta on osalenud vangla majandusabitöödel ja õppinud plaatija kursusel, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 2
(3)Samuti on positiivsed tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning perekonna toetus. Sellegipoolest ei ole eeltoodud positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad, et Allar Priimatsi vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Korrektne käitumine vangistuses, mida kinnipeetavalt karistuse kandmisel oodataksegi, on kiiduväärt, aga ei saa üksi olla põhjuseks teda enne tähtaega vabastada. Kuigi Allar Priimats on võimeline järgima kehtestatud korda ja reegleid range järelevalve tingimustes, näitab tema varasem elukäik, et ta ei soovi või ei suuda käituda õiguskuulekalt vabaduses. Samuti ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heade vabanemisjärgsete elutingimuste tõttu. Lähedaste toetus ning kindel elu- ja töökoht olid Allar Priimatsil ka varasemalt, kuid see ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates kohus on seisukohal, et Allar Priimatsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kuigi süüdimõistetu on käitunud vangistuse kandmise ajal korrektselt, ei ole see tema isikut ja varasemat elukäiku arvestades piisav põhjus leidmaks, et karistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud. Kohtule ei ole esitatud ühtki veenvat põhjendust uskumaks, et Allar Priimatsi käitumine vabaduses edaspidi muutuks ja temast tulenevad kuriteoriskid oleksid maandatud. Seega jätab kohus Allar Priimatsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)