5.
§-le
lg-le 1 (
Menetlusabi andmise osas võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Viru Maakohus kuulutas 12.11.2018 määrusega välja M. T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Martin Krupp. Pankrotimenetluses esitatud nõuete kaitsmise koosolek toimus 20.02.2019, kus vaadati läbi 9 nõudeavaldust kogusummas 6 113,01 eurot. Haldur vaidlustas AS-i Finora Capital nõude viiviste 126,42 eurot osas. Pankrotimenetluses tunnustati 9 võlanõuet kogusummas 5 986,59 eurot. Pankrotihaldur koostas 10.03.2020 aruande, mille kohus kinnitas 23.03.2020 kohtumäärusega. Viru Maakohus tegi 25.08.2020 kohtumäärusega M. T. (pankrotis) pankrotimenetluses ettepaneku (eelkõige võlausaldajatele) tasuda M. T. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 2000 (kaks tuhat) eurot. Maksmise tähtajaks oli määruse kohaselt 03.09.2020. Kohtumääruse resolutsioon avaldati Ametlikes Teadaannetes ja kohtumäärus saadeti võlgnikule, pankrotihaldurile ja teadaolevatele võlausaldajatele: ITM Inkasso OÜ, TCM Estonia OÜ, Tallinna kohtutäitur Hille Kudu, Nord Collect OÜ, Bigbank AS, RT Capital Estonia OÜ, Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, AS Finora Capital ja PlusPlus Capital AS. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste katteks ükski võlausaldaja deposiiti ei kandnud. Halduri aruanne Pankrotihaldur esitas 17.04.2020 kohtule taotluse, milles palus lõpetada M. T. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Aruande kohaselt M. T.el (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxx, e-post xxx, telefon: xxxxx) töökoht puudub. Tal on 2 alaealist last: S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja J. T. (isikukood xxxxxxxxxxx). Igakuine sissetulek peretoetus 120 eurot kuus ja vanemahüvitis. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik alates 14.07.2018 abielus R. T. ga (isikukood xxxxxxxxxxx). Võlgnik ja tema abikaasa ei ole sõlminud abieluvaralepingut ning võlgniku ja tema abikaasa varasuhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevalt ühisvararežiimi. 12.11.2018 kohtumäärusega kinnitati ajutise pankrotihalduri Martin Krupp töötasu 990 eurot, millele lisandus käibemaks 198 eurot, kokku 1188 eurot ning kuluhüvitisena 62,75 eurot. 3
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad M. T. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Seega esineb
Halduri aruande kohaselt pankrotivara puudub. Võlgnik ei tööta, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning sissetulekuks on peretoetus 120 eurot kuus ja vanemahüvitis, millele ei saa sissenõuet pöörata.
§-s 146 nimetatud väljamakseks on ajutise pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot, sisaldab käibemaksu. Pankrotimenetluses tunnustatud II järgu nõuded 5 986,59 eurot. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: esimeses ja kolmandas rahuldamisjärgus nõudeid ei olnud, teises rahuldamisjärgus jäi tunnustatud nõuetega võlausaldajatel raha saamata järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa Saamata jäänud Järk Jaotise % eurodes summa eurodes
lg 3 kohaselt on võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“ so hooletu finantskäitumine. Võlgnik hindas üle oma maksejõulisust, ei arvestanud kohustuste võtmisel oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Maksejõuetus hakkas välja kujunema 2017. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks pankrotiavara puudub.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Martin Krupp tuleb vabastada M. T. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine Võlgnik esitas 26.09.2018 kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.
lg 2 sätestab, et kohus võib võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätta algatamata kui: (p 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; (p 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; (p 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; (p 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; (p 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud ammendavalt
Halduri põhjendustest tulenevalt ei saa kohus võlgniku kohustuste vabastamise menetlust jätta algatamata. Võlgniku poolt saadava sissetuleku perspektiivikust, kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alusena seadus ette ei näe.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust antud juhul tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 6
lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Kuna võlgnik on andnud nõusoleku olla ise usaldusisikuks, on kohus seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku M. T. (pankrotis) usaldusisikuks M. T. (pankrotis) ise, kuna kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur on esitanud menetlusabi andmise taotluse.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur palub 1) kinnitada pankrotihaldurile lõpliku tasu suuruseks 1125 eurot, millele lisandub käibemaks 225 eurot, kokku 1 350 eurot Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a xxxxx Swedbank AS) kasuks, 2) määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest halduri büroo (Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, arveldusarvele nr xxxxx Swedbank AS).
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et halduritasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Kuivõrd tegemist oli võlgniku pankrotiavaldusega ja pankrotimenetluse kulude katmiseks pankrotivara puudub, siis on põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi
Kohus kinnitab lõplikuks tasu suuruseks 1 350 eurot (s.h. käibemaks) ja määrab, et tasuda riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele nr xxxxx Swedbank AS) tasu 476,40 eurot (s.h. käibemaks). 7
Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.