2-20-8375/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7782; 2-20-8375 Tsiviilasi
3. M P avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks (2-20-7782)
4. M P hagiavaldus K P, KM Pja KE P vastu elatise vähendamise nõudes (2-20-8375) Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/hageja M P, isikukood xxx, elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, Advokaadibüroo T.M.Hiob, e-post tiinamare.hiob@gmail.com Kostjad/puudutatud isikud:
5. K P, isikukood xxx, elukoht xxx
6. KM P, isikukood xxx, elukoht xxx
7. KE P, isikukood xxx, elukoht xxx
8. Kostjate seaduslik esindaja M V, isikukood xxx, elukoht xxx
9. Kostjate/alaealiste puudutatud isikute esindaja Marika Jaanson, Advokaadibüroo Aktseptus, e-post info@akseptus.ee
10. Puudutatud isiku M V esindaja Senny Pello, Advokaadibüroo Concordia, e-post senny.pello@concordia.ee
11. Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsuse kaudu (eestkosteasutus), registrikood 75012802, asukoht Posti 34, Haapsalu, e-post hlv@haapsalulv.ee Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1
12. Kinnitada tsiviilasjas 2-20-7782 M P avalduses lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks alljärgnev kompromiss; 1.1 Lapsed K P, KM P ja KE P viibivad M P’iga suhtlemiskorra kohaselt järgmiselt: xxxxxxxxxxxxx
13. xxxxxxxx.
14. Kinnitada tsiviilasjas 2-20-8375 M P hagiavaldus K P, KM Pja KE P vastu elatise vähendamise nõudes, alljärgnev kompromiss: 3.1 M P maksab alaealisele lapsele K P’ile alates kompromissi jõustumisest igakuist elatist 150 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 25,7% Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast, kuni lapse K P täisealiseks saamiseni xxx. a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, kuni K P’i täisealiseks saamiseni. 3.2 M P maksab alaealisele lapsele KM P’ile alates kompromissi jõustumisest igakuist elatist 150 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 25,7% Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast, kuni lapse KM P täisealiseks saamiseni xxx. a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 3.3 M P maksab alaealisele lapsele KE P’ile alates kompromissi jõustumisest igakuist elatist 150 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 25,7% Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast, kuni lapse KE P täisealiseks saamiseni xxx. a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 3.4 Juhul, kui lapsed ei viibi M P juures 100 päeva kalendriaasta jooksul, kohustub M P tasuma ühekordselt iga päeva eest, mille võrra lapsed viibisid M P juures vähem kui 100 päeva, ühe lapse kohta täiendavat elatist 9,60 eurot päevas, kuid mitte vähem kui 1,64% Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast päevas. Juhul, kui lapsed viibivad M P juures enam kui 100 päeva kalendriaasta jooksul, võib M P tasuda ühekordselt elatist iga päeva eest, mille võrra lapsed viibisid M P juures rohkem, ühe lapse kohta 4,92 eurot päevas vähem, kuid mitte rohkem kui 0,84% Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast päevas. 3.5 M P tasub elatise hagejate seadusliku esindaja M V arvelduskontole selgitusega „elatis“ hiljemalt iga kuu
15. kuupäevaks.
16. Tühistada 23.09.2020 määratud kohtuistung tsiviilasjas 2-20-
18. Lõpetada tsiviilasjade 2-20-7782 ja 2-20-8375 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.
19. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta tsiviilasjades 2-20-7782 ja 2-20-8375 menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasjas 2-20-7782 riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulud summas 730,08 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Tsiviilasjas 2-20-8375 võib määruskaebuse esitada 1 päeva jooksul ja tsiviilasjas 2-20-7782 võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
20. Avaldus 28.05.2020.a. esitas tsiviilasjas 2-20-7782 avaldaja M P kohtule avalduse M V vastu, milles taotleb alaealiste laste suhtes suhtluskorra kindlaksmääramist, alternatiivselt KM Pi 2 viibimiskoha hooldusõiguse üleandmist M Pile. 08.06.
21. a esitas tsiviilasjas 2-20-8375 hageja M P Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostjate vastu elatise vähendamise nõudes.
22. Kompromissleping 14.09.2020 a esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu.
23. Kohtu seisukoht 3.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.3 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 3.4 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.5 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.6 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale. Suhtlemiskorra määramise osas kaebetähtaega pooled kompromissiga lühendada ei saa, kuna tegemist on hagita menetlusega. 3.7 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjade 2-20-7782 ja 2-20-8375 menetluse. 3.8 TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.9 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
24. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 3 TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et tsiviilasjadega nr 2-20-7782 ja 2-20-8375 seonduvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasjas 2-20-7782 kohtu poolt määratud riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu tuleb jätta riigi kanda TsMS § 172 lg 3, § 219 lg 6 ja riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 alusel. Riigi õigusabi osutamise tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4