KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev
- september 2020 Kohtuasja number 4-20-2484 (2610,20,002457) Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi väärteoasi Valvo Kivisaare (isikukood 36404296016) karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
- mai 2020 otsus Apellatsiooni esitaja Valvo Kivisaar Teised apellatsioonimenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja Toomas Lihtmaa Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- mai 2020 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. PÕHIOSA Väärteoprotokoll
- Politsei- ja Piirivalveamet koostas
- mail 2020 väärteoprotokolli selle kohta, et Valvo Kivisaar juhtis
- mail 2020 kl 05.12 Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas VanaTartu tee 2 juures mootorsõidukit Nissan Navara lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37 mg/l kohta. Sellega rikkus V. Kivisaar liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 3 ja pani toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo. Vaidlustatud kohtuotsus
- Tartu Maakohus leidis
- mai 2020 otsuses, et väärteoprotokollis kirjeldatud V. Kivisaare tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohus tunnistas V. Kivisaare LS § 224 lg 2 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks 12 päeva aresti, millest arvas maha kinnipidamises viibitud ühe päeva. Kandmisele kuuluvad 11 arestipäeva asendas maakohus karistusseadustiku (KarS) § 69 lg-te 1 ja 3 alusel 11 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise tähtajaks 2 kuud. Samuti võttis kohus V. Kivisaarelt LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.
- V. Kivisaarele mõistetud karistust põhistas kohus järgmiselt.
- V. Kivisaare süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et teda on 2 aastat tagasi, s.o
- mai 2018 otsusega samasuguse rikkumise eest (s.t LS § 224 lg 2 järgi) rahatrahviga karistatud ja see karistus on kehtiv. Uue analoogilise süüteo toimepanemine suurendab V. Kivisaare süüd ja annab ühtlasi alust järelduseks, et V. Kivisaar ei ole eelmisest karistusest õppust võtnud. Veel tuleb arvesse võtta, et temal tuvastatud alkoholi piirmäära ületamine (0,37 mg/l kohta) ei olnud n-ö piiripealne, vaid miinimumist tunduvalt suurem. Kuna alkoholisisaldus jäi aga alla LS § 224 lg 2 keskmist piirmäära, süüteol ei olnud raskeid tagajärgi ja lubatud alkoholi piirmäära ületamisega ei kaasnenud teisi liiklusrikkumisi, on V. Kivisaare süü vaadeldav kokkuvõttes keskmisest väiksemana. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kergendavaks teguriks on puhtsüdamlik kahetsus.
- LS § 224 lg 2 sätestab karistusena rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 12 kuuni. Kuna V. Kivisaar ei ole varasemast karistusest, s.o rahatrahvist, vajalikke järeldusi teinud, on põhjendatud karistada teda arestiga. Süü suurust ja kergendavat asjaolu arvestades võib arest olla sanktsiooni keskmisest määrast väiksem, ehk V. Kivisaart tuleb karistada 12 päeva pikkuse arestiga, millest arvatakse maha tema kinnipidamise aeg, st 1 päev. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb mõistetav karistus 11 päeva aresti asendada üldkasuliku tööga 11 tunni ulatuses, mis tuleb ära teha kahe kuu jooksul. V. Kivisaar on andnud nõusoleku töö tegemiseks.
- V. Kivisaarele tuleb kohaldada ka lisakaristust ning võtta LS § 224 lg 3 p 2 alusel temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuna üksnes põhikaristus (milleks eelmisel korral oli rahatrahv) ei ole mõjutanud V. Kivisaart süütegude toimepanemisest hoiduma, on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. V. Kivisaar avaldas kohtuistungil, et tal on vaja juhtimisõigust käimaks lähedaste juures ja otsimaks tööd. Need asjaolud on küll inimlikult mõistetavad, kuid ei välista juhtimisõiguse äravõtmist. Kolm kuud ei ole eriti pikk aeg. V. Kivisaarel on selleks ajaks võimalik oma elu ümber korraldada. Apellatsioonimenetluse poolte seisukohad
- Maakohtu otsuse peale esitas V. Kivisaar apellatsiooni. Ta palub talle juhtimisõiguse alles jätta või asendada karistus selles osas rahatrahviga. Apellatsiooni seisukohad on järgmised.
- V. Kivisaar märgib, et ta tunnistab väärteo toimepanemist, kahetseb seda südamest ja on teinud kohased järeldused. Küll leiab V. Kivisaar, et temale põhikaristuse kohaldamine on piisav ning lisakaristuse rakendamiseks vajadus puudub. Üldkasuliku töö mõistmine põhikaristusena mõjutab teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning on piisav kaitsmaks õiguskorra huvisid.
- V. Kivisaare arvates on temale lisakaristuse kohaldamine ka ebaõiglane ja mittevastavuses tema isikuga. Seda järgmistel põhjustel. V. Kivisaar märgib, et ta peab aitama oma tütreid lapselaste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Seda on tal aga keeruline teha, kui tal ei ole võimalik sõita tütarde elukohta. Ühistranspordi ühendus tütarde kodude asukohaga on praktiliselt olematu ja sinna sõitmiseks on optimaalne kasutada autot. Seega on juhiloa omamine talle eluliselt vajalik ning juhtimisõiguse äravõtmine kahjustab lisaks temale ka tema 2
(4)laste ja lastelaste heaolu. Samuti on ta hetkel töötu ning juhilubadeta on raskendatud vajaliku töö leidmine.
- V. Kivisaar märgib veel, et ta on valmis tasuma ringkonnakohtu määratava rahatrahvi koheselt ja lubab, et ei satu enam keelatud olekus rooli.
- Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Toomas Lihtmaa palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, sest V. Kivisaarele mõistetud karistus on põhjendatud ja V. Kivisaare põhistused ei ole tema juhtimisõiguse äravõtmist takistavaks asjaoluks. Ringkonnakohtu seisukoht
- Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et V. Kivisaar on toime pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o juhtinud mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Samuti ei ole kahtluse alla seatud V. Kivisaarele mõistetud ja kandmisele kuuluvat põhikaristust: aresti, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Apellatsioonist lähtuvalt on vaidlusküsimuseks see, kas V. Kivisaarele tuleb kohaldada ka lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist –, nagu seda pidas vajalikuks esimese astme kohus.
- Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et lisakaristus on üks osa karistusest ning nagu põhikaristustki, tuleb seda mõista KarS § 56 alusel. Lisakaristuse mõistmise üle otsustades tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: see ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seetõttu aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb aga arvestada seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri 2013 otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p 9).
- Eelmärgitut silmas pidades peab ringkonnakohus maakohtu otsust V. Kivisaarele lisakaristuse kohaldamise osas täielikult seaduslikuks ja põhjendatuks. Esimese astme kohus tunnistas V. Kivisaare süüdi LS § 224 lg 2 järgi. Kohus leidis, et V. Kivisaare teosüü on keskmisest väiksem ning tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Taoline hinnang ei välista V. Kivisaarele lisakaristuse rakendamist, s.o ei tähenda, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad V. Kivisaare süü suurust või ei oleks kooskõlas erija üldpreventiivsete kaalutlustega. Nimelt tuleb tähele panna järgmist.
- Vaidlustatud kohtuotsusega mõisteti V. Kivisaar süüdi LS § 224 lg 2 ehk LS §-s 224 sätestatud enamohtliku koosseisu järgi. Tema selline liiklusnõuete rikkumine ei olnud esmakordne. V. Kivisaarel on kehtiv karistus samalaadse väärteo eest: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
- juuni 2018 otsusega oli teda karistatud samuti LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest. Toona oli talle karistuseks mõistetud rahatrahv 800 eurot. Trahvi ei tasunud V. Kivisaar mitte koheselt, vaid alles
- septembril
- V. Kivisaare praegune süüdimõistmine näitab seda, et varasem karistus tema liikluskäitumise muutmiseks küllaldane ei olnud. Niisuguses olukorras pole võimalik öelda, et sanktsioonimäära alumise kolmandiku lähedal paiknev põhikaristus, mis asendati (vaid) 11 tunni üldkasuliku tööga, ja minimaalsele sanktsioonimäärale vastav lisakaristus ületaks V. Kivisaare süüd. Niisamuti on mõistetud karistus kohane ka preventiivsest aspektist. Kinnitab ju kasvõi praegune kaebemenetlus, et just juhtimisõiguse ära võtmine on V. Kivisaare jaoks oluline. Seega võib loota, et praegune karistus saab olema mõjus ja V. Kivisaar edaspidi enam liikluseeskirju ei riku. 3
(4)- V. Kivisaare apellatsiooni väited – temalt juhtimisõiguse ära võtmine halvendab tema pereliikmete igapäevast hakkamasaamist ja seab talle takistusi töökoha leidmisel – ei osuta sellele, nagu oleks lisakaristuse kohaldamine ülemäärane. Kõigepealt on oluline see, et V. Kivisaare viidatud isikud (st V. Kivisaare lapselapsed) ei satu V. Kivisaare juhtimisõiguse ajutise kadumisega mingisse (tõsisesse) ohtu: lastel on olemas ema, kes nende eest hoolitseb. Pealegi saab V. Kivisaar järgmise kolme kuu jooksul oma elu teisiti korraldada. Ta saab sõita ühistranspordi, jalgratta või taksoga, paluda lähedaste abi enese sõidutamisel (sõiduvahend selleks on tal olemas), minna (vähemalt puhuti) oma lastelaste juurde elama või üritada pereliikmete kaasabil enda ja oma lähedaste elukorraldust muul moel sättida. Aega vastavate plaanide tegemiseks on V. Kivisaarel olnud küllaldaselt, sest maakohtu otsuse tegemisest on möödunud omajagu aega. Ka väärib märkimist, et V. Kivisaar teadis juba väärteo toime panemise ajal, et tal on tarvis oma lapselapsi sagedasti külastada.
- Apellatsioonis on V. Kivisaar alternatiivsena palunud asendada lisakaristus rahatrahviga. Ringkonnakohus selgitab, et selle soovi rahuldamine või isegi sellise variandi kaalumine ei ole võimalik. Vastavalt LS § 224 lg-le 2 saab kõnealuse väärteo (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) eest süüdlasele põhikaristuseks mõista rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Mõistetud põhikaristustest saab asendada vaid aresti: s.o KarS § 69 lg 1 võimaldab teatud tingimuste täidetuse korral arestikaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Maakohus mõistiski V. Kivisaarele karistuseks aresti ja tegi KarS § 69 lg 1 alusel ka vastava asenduse. Juhtimisõiguse 3 kuuks võttis kohus V. Kivisaarelt ära lisakaristusena LS § 224 lg 2 p 2 alusel. Lisakaristust saab kohus aga kas kohaldada või jätta kohaldamata, s.o selle asendamise võimalust seadus ette ei näe.
- Seetõttu ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- mai 2020 otsuse muutmata ja V. Kivisaare apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)