S § 255 lg 1 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Jätta riigi kanda riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu summas 48 eurot. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtumääruse kuulutamisel ja Xxx Xxx vabastada kohtusaalis vahi alt vahetult peale määruse kuulutamist. Edasikaebe kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Xxx Xxxile on esitatud süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – vähemalt kolmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse kuulumises vähemalt alates
lg 1 tunnustel.
lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.
kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 punktis 21 asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tuleva ajavahemiku osas on Riigikohtu kriminaalkolleegium tuginevalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikele 1 märkinud, et "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita ( RK määrus 3-1-1-53-15, punkt 9). KarS § 255 lg 1 tunnustel algatati kriminaalasi Maksu- ja Tolliametis 06.10.2016.a kriminaalasjast nr 14221000107 materjalide eraldamisega Xxx Xxxi suhtes eraldiseisvaks kriminaalmenetluseks. Süüdistusakti punktis 15 loetletud tõenditest nähtuvalt kuulati Xxx Xxx selles kriminaalasjas üle 22.09.2016.a. Kohtu hinnangul tuleb mõistliku menetlusaja kulgu arvestada tema osas sellest kuupäevast, mitte aga kinnipidamisest 25.12.2015.a Poola Vabariigis, sest Xxx Xxx peeti Poola 4 Vabariigis kinni seoses narkootikumide ebaseadusliku käitlemise kuriteoga, mitte seoses kahtlustusega kuritegelikku ühendusse kuulumises. Xxx Xxxi olukorda hakkas KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas mõjutama Poola Vabariigis õigusabitaotluse raames esimest korda ülekuulamise menetlustoiming 22.09.2016.a. Kohtu hinnangul on Xxx Xxxit puudutav menetlus käesolevaks ajaks kestnud kokku 3 aastat 11 kuud 19 päeva (10.09.2020.a seisuga). Kriminaalmenetluse lõpetamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku § -s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Kuigi kohus ei ole asunud kriminaalasja tõendite uurimisele, ei ole kohtu hinnangul arutatav kohtuasi eriliselt keerukas. Tegemist ei ole sellise süüteoga, mis hõlmaks arvukalt olemuselt erisuguseid episoode mitmete aastate jooksul. Eraldatud kriminaalasja näol on tegemist ühe süüdistatavaga. Süüdistusaktis on kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas ainult üks tunnistaja, tõendite loetelust nähtuvalt on kokku neli köidet. Samas tuleb arvestada kaitsja poolt öelduga, et lisaks süüdistusaktis kirjas olevatele tunnistajale taotletakse üle kuulata ka teised süüdistatavad kriminaalasjast nr 14221000107. Seega suureneks kriminaalasja maht oluliselt, lisanduks veel mitu tunnistajat. Tegemist on küll esimese astme kuriteoga, milles Xxx Xxxile on esitatud süüdistus kuritegelikku ühendusse kuulumises, kuid see asjaolu ei muuda kriminaalasja keskmisest keerulisemaks. Oluline on see, kuidas on menetluse kestust mõjutanud ühelt poolt süüdistatava ja tema valitud kaitsja käitumine ning teiselt poolt menetlejate tegevus või tegevusetus. EIÕK on lahendis Cuško vs Läti otsus 07.12.2017 lahend 32163/09 leidnud, et „mõistliku aja“ nõude rikkumise tuvastamist õigustavad vaid riigile omistatavad viivitused. Pärast 06.03.2018.a Harju Maakohtu määrusega kriminaalasja eraldamist toimus esimene korraldav istung 19.12.2019.a. Toimiku materjalidest nähtub, et Xxx Xxx viibis 06.04.2018.a kuni 09.07.2018.a Poola Vabariigi poolt ajutiselt loovutatuna Eesti Vabariigis. Käesolevale kohtukoosseisule ei ole teada, mis põhjusel ei menetletud Xxx Xxxi kriminaalasja viimati nimetatud perioodil. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja mittemenetlemist viimati nimetatud tähtaja jooksul saab hinnata riigivõimu tegevusetusena. Põhiseaduse §-st 14 tulenevalt on kriminaalmenetluses iga menetleja kohustus astuda kohtueelses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks. Kriminaalmenetluse lõpetamine
lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele. Xxx Xxx oli allutatud kriminaalmenetlusele alates 22.09.2016, seega on menetlus kestnud tema suhtes mõned päevad vähem kui neli aastat, mis iseenesest ei ole veel ebamõistlikult pikk aeg. Tuleb aga arvestada seda, et otsustamaks Xxx Xxxi kuulumise üle süüdistuse kohaselt xxx xxx poolt loodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse, tuleb eelnevalt tuvastada selle kuritegeliku ühenduse olemasolu. Selle tuvastamine toimub aga Harju Maakohtus teise kohtukoosseisu poolt teise kriminaalasja raames, milles menetlus on pooleli ja lähikuudel kohtuotsuseni ei jõuta. Paralleelselt ei saa kaks erinevat kohtukoosseisu ühel ja samal ajal tuvastada kuritegeliku ühenduse olemasolu või puudumist. Seetõttu ei ole võimalik enne tolles kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist Xxx Xxxi süüküsimust arutada. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt saaks alustada Xxx Xxxi kriminaalasjas kohtuistungitega 2022.aastal, sest arvestama peab, et I astme kohtuotsus on vaidlustatav kahes kõrgemalseisvas kohtuastmes. Seega süüdistatava Xxx Xxxi ebakindlus selles, kas ta tunnistatakse süüdi või mitte võib lükkuda edasi veel 2-3 aastat. Sellist olukorda ei saa pidada mõistlikuks. 5 EIÕK art 6 lg 1 kohaselt on kriminaalasjades eesmärk vältida olukorda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. Lisaks märgib kohus, et Xxx Xxxi suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist. Kuna ta on xxx kodanik, tema elukoht on xxx ja Eestis tal elukoht puudub, ei ole tema suhtes võimalik kohaldada kergemaliigilist tõkendit. Tõkendi – vahistamine – tühistamine on aga seotud riskiga, et Xxx Xxx lahkub xxx ja ei pruugi hiljem Eestisse kohtuistungitele ilmuda. Kohtu seisukohalt ei ole pikaajaline vahi all pidamine ainuüksi oma kriminaalasja kohtuliku arutamise ootuses kuidagi aktsepteeritav ja riivab suuresti süüdistatava vabadusõigust. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on § 2742 kommentaarides märgitud, et „Kui mõistlik menetlusaeg on ilmselgelt ületatud ja puudub positiivne prognoos kriminaalasja lahendamiseks realistliku ajaperioodi (ca kuu kuni poole aasta) jooksul, tuleb menetlus lõpetada kommenteeritava paragrahvi alusel“. Kuivõrd juba enne kriminaalasja kohtulikku arutamise algust saab süüdistatava suhtes mõistlik menetlusaeg ületatud ja jõustunud lahendini jõudmine seega realistliku ajaperioodi jooksul ei ole võimalik, on menetluse lõpetamine Xxx Xxxi suhtes seoses menetluse mõistliku aja möödumisega põhjendatud. Menetluskulud
lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks muuhulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Xxx Xxxi süüdistusaktist nähtuvalt on kriminaalmenetluse kuluna märgitud vandeadvokaat Maria Abramenkova poolt ostutatud õigusabi kulu summas 48 eurot. Nimetatud summa jääb riigi kanda. Xxx Xxxil oli valitud kaitsja Vladimir Sadekov. Alates 04.06.2020.a osutab sama kaitsja õigusabiteenust riigi õigusabi korras. Ei süüdistatav ega kaitsja ei ole esitanud taotlust valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu või muude kulude hüvitamist riigi poolt. Seega jäävad valitud kaitsja kulud süüdistatava kanda. Kohus juhindub
(allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Ester Esvald Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Kapten Rahvakohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.