lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
Kostja on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. KÜ Xxxx vastuse kohaselt põhjustas kahju korteris nr xxxx purunenud soojavee toru. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (hageja) võib
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (kostja) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: --teine korteriomanik on kohustust rikkunud (
lg 1); --teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (
lg 1,
lg 1); --kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); --kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); --rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Hageja hinnangul on kahjunõude eeldused täidetud. Hageja hinnangul on kostja rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 sätestatud kohustust. Hageja kuumavee toru on korteriomandi eriomandi ese KrtS § 4 lg 1 TsÜS § 55 lg 2 tähenduses, mille korrashoiu kohustus on kostjal KrtS § 31 lg 1 p 1 alusel. 3 Kuna kostja korteriomandi eriomandi ese (kuumavee toru) purunes, siis järelikult ei olnud eriomandi ese korras ning kostja on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Kostja vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veetoru purunes. Relevantne on see, et kostja oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab kostja kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (hageja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (kostja) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (kostja) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Hageja, kellele on üle läinud kahjustatud korteri omaniku nõue, on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr xxxx.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (kostja) ei vastuta
lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest üksnes siis, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kahjustada saanud korteriomanik teatas hagejale, et tema korter xxxx on saanud 19.04.2019 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Kahjustada said esik-koridor, elutuba, WC ja köök. Samuti sai kahjustada korteri elektrisüsteem. Kahju hüvitamise lahendamiseks on
lg 1, 3 ja 4 kohaselt vajalik tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja hinnangul on KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles kostja kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (
Hageja hinnangul oli kostjal mõistlikult võimalik ette näha, et hoone osaks olev tehnosüsteem (veetorustik) võib puruneda, purunenud torustikust võib välja voolata vesi ning vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (
Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid
Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis
lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Korter nr xxxx sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise T OÜ summas 4292,96 eurot. Kindlustusvõtja ja kindlustusandjavõivad kokku leppida, et kahju tekkimise korral kindlustusandja teatud ulatuses kahju ei hüvita. Seda instituuti nimetatakse kindlustusvõtja omavastutuseks. Kuna kindlustusvõtja omavastutus oli 200 eurot, siis hageja hüvitas kahju omavastutuse võrra väiksemas summas 4092,96 eurot (4292,96 -200). 4 Kahjustad saanud elektrisüsteemi parandas P OÜ, hageja hüvitas elektrisüsteemi parandamise kulu summas 194,75 eurot. Seega on hageja hüvitanud kokku kahju summas 4287,71 eurot (194,75+4092,96). Hageja põhinõue suurus on 4287,71 eurot. Hageja hinnangul on kostja käitumise (ta ei hoidnud korras eriomandi esemeks olevat veetoru) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos
Kui kostja korteris ei oleks purunenudveetorust vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahjujuhtumit toimunud. Hageja esitas kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, millele kostja vastas, et ta on nõus hüvitama 2000 eurot. Hageja nõuab kostjalt 4287,71 eurot (kahju) hüvitamist. Hageja saatis 07.08.2019 kostjale kohtuväliselt kahjunõude, andis kostjale mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 23.08.2019.
lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning kostja ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 24.08.2019.
lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes (lisa 15) palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 23.08.
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 28.08.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot; hageja menetluskulu ja viivise menetluskuludelt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni; tagastada enammakstud riigilõiv. Puudutatud isiku seisukoht 6. Kostja oma 25.10.2019 kirjalikus vastuses ei tunnista avalduses esitatud nõudeid. Vaidlust ei ole selles, et korteris aadressil xxxx toimus 19.04.2019 veeavarii, mille põhjuseks oli köögi seinas kuumaveetoru purunemine. Ajavahemikul 19.-21.04.2019 pöördusid lekkinud vee tõttu kahju kannatanud korterite omanikud kostja poole, kostja sai tutvuda kahjustada saanud korteritega ja kahju suurustega ning koostöös kostjaga leiti remondi teostaja. Hageja ei teatanud kostjale kahju tekkimisest ega võtnud üldse ühendust kostjaga. 5 06.08.2019 sai kostja meili teel hageja kahjunõude summas 4287,71 eurot. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt soovis kostja näha ka teisi remonditööde pakkumisi, kuid hageja neid ei esitanud. Kuivõrd hageja ei teatanud kahju tekkimisest mõistliku aja jooksul pärast korteri xxxx veetoru lõhkemist ja kostjal ei olnud võimalik hinnata, kas hageja poolt tellitud remonditeenused olid põhjustatud korteri xxxx veetoru lõhkemisest ja puudusid tõendid korteri xxxx remondieelse ja – järgse võrdluse kohta ja kindlustusvõtja ega hageja ei olnud võtnud võrreldavaid hinnapakkumisi, siis ei pidanud kostja mõistlikuks tasuda hageja nõuet. Küll aga pakkus kostja hagejale, et on nõus vaidluse vältimiseks hüvitama 2000 eurot. Sellele pakkumisele hageja ei vastanud (tlk 72). 09.10.2019 sai kostja kätte hagiavalduse, mille kohaselt on kindlustusvõtja korteris nr xxxx kahjustada saanud esik-koridor, elutuba, WC ja köök. Mis nimetatud ruumides täpsemalt kahjustada on saanud, vaatlusaktis nimetatud ei ole, kuid hagiavaldusele lisatud teostatud tööde aktist nähtuvalt on korteris nr xxxx teostatud täisremont köögis ja magamistoas, WC-s parandatud lage ning esikus kontrollitud kahju tekkimist. Kuu aega hiljem, 27.05.2019, on kindlustusvõtja avastanud, et köögi ja magamistoa elektrisüsteem vajab parandamist. Kindlustusvõtja ja hageja kirjavahetusest tulenevalt tellis kindlustusvõtja AS-ilt E kahjustuste parandamise hinnapakkumise, kui hageja kinnitas, et veeavariist tingitud kahjustus kuulub kindlustusjuhtumi alla. Nõue on tõendamata ning nii kindlustusvõtja kui hageja on käitunud pahauskselt. Puudub kahju Vaidlust ei ole selles, et 19.04.2019 lõhkes veetoru xxxx korteris, mis kuulub kostjale. Tõendamata on aga, et kindlustusvõtjale ehk korteri xxxx omanikule oleks tekkinud kahju. Hagiavaldusele lisatud KÜ kiri veetoru lõhkemise kohta ja hinnapakkumised ning teostatud tööde aktid ei tõenda kahju tekkimist. On ainult teada, et kostjale kuuluvas korteris nr xxxx purunes veetoru, kuid milliseid kahjustusi põhjustas vesi kindlustusvõtjale, ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid korteri xxxx seisundi kohta enne veeavariid, avarii järgselt enne remonti ning remondijärgselt, mis võimaldaks mingilgi määral tuvastada, kas kindlustusvõtjal üldse tekkis kahju või mitte. Vaatlusakti kohaselt said korteris nr xxxx kahjustada esik-koridor, elutuba, WC ja köök. Milles seisnes kahjustus, vaatlusaktist ei selgu. Arvestades, et vesi tuli ülevalt, on arusaamatu, miks ei piisanud laeremondist, vaid oli vajalik ka seinte remont ja põranda vahetus nii köögis kui magamistoas. Vaatlusakti kohaselt sai kannatada mh esik-koridor. Samas teostatud tööde aktist nähtub, et esikus teostati ainult kahju kontroll. Kuna remonditöid ei teostatud, siis järelikult ei olnud ka kahjustusi. Kuigi vaatlusakti kohaselt sai kahjustada elutuba, siis teostatud tööde akti järgi elutoas töid tehtud ei ole. Küll aga on remonditud magamistuba tervikuna (lagi-seinad-põrand), mis vaatlusakti põhjal kahjustada ei saanud. Eeltoodut arvestades on varakahju vaatlusakt ebausaldusväärne ja tuleks TsMS § 238 lg 5 alusel jätta arvestamata. Hagiavalduses on neli suvalist pilti toa nurkadest. Need ei tõenda, et tegemist oleks korteriga xxxx ega võimalda hinnata, mil määral ja kuidas on lae olukord seotud veeavarii ja haginõudega. Hageja ei ole tõendanud, millist osa teostatud töödest vajas korter xxxx just kostja korteri veeavarii tõttu. Kui üldse vajas. Kindlustusvõtja ja hageja on käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et 6 kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (RK lahend nr 3-2-1-102-07). Käesoleval juhul on kindlustusvõtja ja hageja just nii toiminud. Heas usus kahju kannataja oleks võtnud kostjaga ühendust, võimaldanud tutvuda väidetavate kahjudega ning võimaldanud kostjal otsida või vähemalt aidata kaasa parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse pakkuja leidmisele kahjude hüvitamiseks. Kindlustusvõtja ja hageja on aga teadlikult ja järjekindlalt vältinud suhtlust kostjaga, pöördudes esmakordselt kostja poole augustis, s.o ligi neli kuud peale veeavarii toimumist, kui enam ei olnud võimalik tuvastada avarii eelset seisundit, tutvuda väidetavate kahjudega ega tellida võrdlevaid pakkumisi vajalikeks remonditöödeks. Seejuures on kindlustusvõtja võtnud kinnituse KÜ-lt, et korteris nr xxxx toimus veeleke, kuid ei ole kordagi pöördunud kostja poole. Hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale täisremondi arve, vaidlustamata isegi töid, mis ei ole kooskõlas varakahju vaatlusaktiga. Samuti ei nähtu, et kindlustusvõtja oleks tellinud hinnapakkumised mitmelt ettevõtjalt, et vältida ebamõistlikult suurte kulude tekkimist. Täiendavalt on hageja hüvitanud kindlustusvõtjale 27.05.2019 kahjuteate alusel elektritööd, mille tellimine sõltus hageja kinnitusest, kas need hüvitatakse või mitte. Vastavalt kindlustusvõtja 27.05.2019 e-kirjale, „kui viga on veeuputuse tagajärjel tekkinud kahjustusest, siis tehakse hinnapakkumine“. Sellest kirjast järeldub, et tegelikult puudus korteris xxxx vajadus elektritööde parandamiseks, kuivõrd parandustööde hinnapakkumise võtmine oli seotud hageja kinnitusega, et hageja hüvitab elektritööde kulud. Sama asjaolu kinnitab ka fakt, et kindlustusvõtja oli alates 19.04- 27.05 kasutanud korterit väidetava katkise elektrisüsteemiga. Neid asjaolusid arvestades on kostja seisukohal, et kindlustusvõtjal puudus vajadus hagiavalduses nimetatud elektritöödeks ning hagejal omakorda puudus kohustus neid hagejale /kohtu märkus-ilmselt on siin silmas peetud ikkagi korter nr xxxx omanikku, mitte hagejat/ hüvitada. Seega on hageja, vältides teadlikult kontakti ja kahjudega tutvumise võimaldamist kostjale, hüvitanud kindlustusvõtjale remonditööde arve suvalise hinnapakkumise alusel, kontrollimata arve põhjendatust. Lisaks on hageja tasunud elektritööde arve, tuvastamata, kas elektritööd on korteris xxxx üldse vajalikud, ning kui on, siis kas need on põhjustatud korteri xxxx veeavariist. Heausksed kindlustusvõtja ja hageja oleksid kaasanud kostja koheselt oma kahjude hindamise protsessi, võimaldamaks kostjal hinnata, mis tööd üldse on põhjendatud ja vajalikud ning vajadusel otsida ka ise teisi teenuse pakkujaid. Kuivõrd kindlustusvõtja ja hageja on teadlikult vältinud olukorda, et kostjal oleks võimalik kahjusid hinnata (sh tuvastada, kas üldse kahju tekkis), leida mõistliku hinnaga teenuse osutaja ja tellida tööd avariieelse seisundi taastamise ulatuses, on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega ning tuleks TsMS § 438 lg-le 1 tuginedes jätta rahuldamata. Kui kohus on seisukohal, et kahju tekkimine on tõendatud ja hageja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet, vaidleb kostja vastu kahjuhüvitise summale. Vastavalt vaatlusaktile oli korteris xxxx kahjustada saanud: esik-koridor, elutuba, wc ja köök. Vaatlusakti on allkirjastanud ka kindlustusvõtja ise. Teostatud tööde akti kohaselt on mh teostatud täisremont magamistoas, mida vaatlusaktis kahjustatuna ei olnud märgitud. Sellest tulenevalt leiab kostja, et teostatud tööde aktis magamistoa remondiks tehtud kulutused ei ole seotud veeavariiga ning neid ei saa ega pea kostja hüvitama (Teostatud tööde aktil on nende tööde summa kokku 1785,97 + km=2143,16 eurot). Kindlustusvõtja 27.05.2019 e-kirja kohaselt ilmnes remonditööde käigus, et kannatada on saanud ka köögi ja magamistoa elektrisüsteem. E-kirja kohaselt puudub ehitajal pädevus hinnata, kas nimetatud puudus oli tingitud veekahjustusest. Hagiavalduses puuduvad tõendid, et oleks võetud 7 ekspertarvamus või mõni muu asjatundja seisukoht, mis saaks kinnitada, et elektritöödest tekkinud kahju oleks olnud põhjustatud kostja korteris toimunud veeavariist, küll aga kinnitas hageja kindlustusvõtjale, et käsitleb elektritööde parandusi osana veeavarii kindlustusjuhtumist. Muul juhul ei oleks kindlustusvõtja elektritöödele hinnapakkumist üldse võtnud. Seega näitavad hagiavalduse lisad, et hageja kinnitas elektritööde tasumise enne, kui oli üldse tuvastatud, et need on põhjustatud veeavariist. Lisaks, kuna elektrisüsteemi kahjustused ilmnesid alles 27.05.19, oli kindlustusvõtja saanud elektrisüsteemi kasutada veel ligi kuu aega pärast veeavariid. Kuivõrd hageja kinnitas elektritööde hüvitamise enne, kui oli tuvastatud, et need tööd on põhjustatud korterist xxxx lekkinud veest ning elektrisüsteemi vead ilmnesid rohkem kui kuu aega pärast veeavariid, ei ole hageja poolt hüvitatud elektritööde summa (194,75 eurot) seotud kostjaga ning puudub alus selle nõude rahuldamiseks. Hageja põhinõue on summas 4287,71 eurot. Lahutades sellest summast 2143,16 + 194,75 eurot, jääb vaidlusaluseks veel esik-koridori, köögi ja WC parandustööde summa, kokku 1949,80 eurot (4287,71-2143,16-194,75).
lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohtu otsusest nr 2-17-11269/54 tuleneb, et asja kahjustamise korral tuleb kahjuhüvitise kindlaksmääramisel lähtuda eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Nähtuvalt hagiavalduse p-s 1.3 olevatelt piltidelt on tegemist korteriga, mille seinu katab kulunud ja määrdunud tapeet või vanaaegne seinavärv. Seega ei eeldanud kindlustusvõtja vara senise koosseisu taastamine kuigi kalleid ega peeneid materjale. Kostja esitab omaltpoolt AS L hinnapakkumise vaidlusaluse korteri parandamistööde kohta (tlk 77), tõendamaks, et hageja nõue on vastuolus
Kostja hinnapakkumisest nähtuvalt oleks kogu korteri remont olnud võimalik saada 2605,56 euroga. Arvestades aga, et vaidlusaluseks on hetkel ainult köögi ja WC parandustööd, siis oleks põhjendatud kahjusummaks maksimaalselt 1300,68 eurot (1034,50 + 49,40 +km).
sätestab, et kindlustusandjale vastutuse piirangu, mille kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Asjaolu, et hageja on süvenematult tasunud kannatanu remondiarved ega ole tegelenud kulude põhjendatuse analüüsiga, ei õigusta üheselt selle nõude ülekandmist kostjale. Kuivõrd hageja põhinõue on tõendamata ja alusetu, ei ole kostja viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Sellest tulenevalt tuleks ka hageja viivisenõuded jätta rahuldamata. Kuigi kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning tuleks jätta rahuldamata, on kostja nõus lõpetama menetluse kompromissiga, mille kohaselt kostja hüvitab hagejale 1300 eurot ning poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused 7.Kohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. 8.Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud (tlk 36 ja 41). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju 8 põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist põhjustatud kahju, siis on selles ulatuses avaldajale üle läinud kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 järgi kohustatud omavahelistes suhetes järgima hea usus põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 1 lg 3 kohaselt kohaldub käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatu. 9.Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu
teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (
kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (
kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Korteriomaniku eelnimetatud õigus on üle läinud kindlustusandjale. 10.Antud juhul on täidetud kõik eelmises punktis nimetatud eeldused. Kuna veekahju toimus puudutatud isiku reaalosa/eriomandi pinnal (tlk 29, 42, 44), selle üle ei ole ka vaidlust ning korteriomandi eriosa piires asuva kuumaveetoru näol on tegemist puudutatud isiku vastutusalas oleva objektiga, rikkus puudutatud isik KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoiduda oma eriomandit kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik on rikkunud AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi arvestades. 11.Antud juhul puuduvad avaldajal andmed, et veeavarii toimus vääramatu jõu tõttu ning sel põhjusel võiks puudutatud isik vabaneda vastutusest. Tõendatud on, et kindlustusvõtjal tekkis kahju puudutatud isiku kohustuse rikkumise tagajärjel. Puudutatud isiku rikkumise ja tekkinud veekahju vahel on põhjuslik seos, sest kui puudutatud isik oleks oma eriomandi pinnal, st korteris, asunud torustiku hoidnud töökorras, poleks kahju tekkinud. 12.Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse
7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid
§-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu
lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale veekahjust tingitud kahjustada saanud siseviimistluse remondi kulud
13.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents
lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. 9
lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte.
lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui kannatada saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Kõigi tehtud tööde tegemine oli vajalik ja põhjendatud sõltumata sellest, kas puudutatud isikule võib see tunduda põhjendamatult mahukas. 14.Varakahju vaatlusaktis (tlk 30) märgitu kohaselt on kahjustada saanud elutuba. Avaldaja (ja ka puudutatud isiku) hinnapakkumises (tlk 31, 77) on käsitletud kahjusid magamistoal. Teostatud tööde aktis (tlk 37) on nimetatud magamistuba. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas kahju ülevaatajad on pidanud tuba elutoaks (hüpoteetiliselt võivadki 1-2 toalistes korterites olla elu- ja magamistubade funktsioonid segistatud) või magamistoaks, on tegemist mitte nn olmeruumiga köögi-esiku- wc näol, vaid elamisruumiga. Ja seetõttu on ainetud ja otsitud puudutatud isiku väited, et akti kohaselt ei saanud magamistuba kahjustada. 15.Kohus ei nõustu puudutatud isiku subjektiivse, omapoolsete tõenditeta ja mõneti ka kohatu hinnanguga, et kannatada saanud korteri viimistluses esines kulunud ja määrdunud tapeeti või vanaaegset seinavärvi. Puudutatud isik on sellise järelduse oma kirjaliku vastuse kohaselt teinud hagitekstis olevat piltide alusel, st mitte ise reaalselt kohal käies. Kohtule jääb arusaamatuks, millele tuginevalt selline järeldus on tehtud, sest (e-toimikus nähtav värvilisena) hagi olevatest kaks pilti on tehtud laenurgast, neist ühel on näha ka tapeeti, mis on küll laiguline, kuid on selgelt ka näha, et vee rant algab laes olevast vee läbijooksust. Teha selle järeldust, et tegemist on juhtumi eelselt määrdunud tapeediga, ei ole asjakohane. Võimalik indikatsioon seinavärvile nähtub ühelt pildilt rohelisena ja selle ühe nurga alusel ei ole võimalik teha järeldust, et tegemist on vanaaegse värviga. Sealjuures ei ole puudutatud isik ka sisustanud, mis tähendab määratlus vanaaegne värv. Neljas pilt on veekihiga kaetud põrandast ja seetõtt peegelduvad seal ka erinevad valgusallikad lambi ja akna näol, seegi aga ei anna alust esitada väiteid seinakatete olukorra kohta. 16.Kahju summa suuruse osas märgib kohus, et printsiibis on mõnevõrra komplitseeritud teha võrdlust kahe erineva hinnapakkumise osas, sest ühes on erinevad tööd ja materjalid oluliselt detailsemalt lahti kirjendatud, samas kui teine hinnapakkumine on suhteliselt lakooniline. Lisaks on AS L ehk puudutatud isiku hinnapakkumisest märksa raskem teha järeldust, mida nt sisaldab magamistoa bloki viimane rida „lae pahtel värv“, ehk et kas on tegemist kahe erineva materjali (pahtel ja värv) maksumusega, kas kogus kahe komponendi osas oli kokku 6 ühikut ja mis sellisel juhul oli ühe koguse pahtli (tuub ? purk ?) hind ja mis oli ühe koguse (liiter ?) värvi hind. Magamistoa lae värvimise töö ruutmeetri on avaldajal 3,80 eurot, puudutatud isikul on selleks 14 eurot. Kui aga liita kokku avaldaja märgitud lae puhastamise, viimistlemise ja värvimise tööhinnad, siis see on 11+3.80 ehk 14.80 eurot, mis teeb sisuliselt sama hinna, mis on AS L pakkumises ehk 14 eurot ruutmeeter. Mis asjaoludel peab AS L võimalikuks lage värvida ilma seda eelnevalt lahtisest värvist ja krohvist puhastamata, ei ole selge, tõenäoliselt kannataks siis selle näiliselt odavama töö korral ka tulemuse kvaliteet. 10 17.Mitmedki kuluartiklid on AS L hinnapakkumises kordades suuremad ja see omakorda viib tõdemuseni, et puudutatud isiku väide, et remonti oleks saanud teha ka odavamalt, on vastuolus tema enda tõendiga. Nt magamistoa tapeedi osas on avaldaja tõendis-hinnapakkumises hinnaks 10.90 eurot tapeedirulli ühik, puudutatud isikul on see 19 eurot, mööbli teisaldus magamistoas on avaldajal 30 eurot, puudutatud isikul 95 eurot, magamistoa laega seotud toimingud kokku on avaldajal 222,19 eurot, puudutatud isikul 272 eurot. Võimalk, et AS L puhul on tapeedirull ka mingi muu maksumusega kui 19 eurot, sest töös sisu on „seinte katmine tapeediga“. 18.Köögis on materjalina põrandaliistud ja PVC kate avaldajal kokku 135,70 eurot, puudutatud isikul 125 eurot. Tegemist ei ole sellise olulise hinnaerinevusega, mis annaks aluse väita, et avaldaja nõue on alusetu seetõttu, et saanuks kulutada vähem. 19.Asjaolu, et OÜ T hinnapakkumises on nt magamistoa tapeediga seonduvalt kirjutatud lahti, eraldi kuluartiklitena, selle eemaldamine, paigaldus ja aluspinna korrastus ja viimistlus, ei tähenda seda, et tegemist oleks ülepaisutatult kalli tegevusega. Vana tapeedi eemaldamine on eluruume kordki elus remonti teinud isikule teadaolevalt küllalt tülikas, ebamugav ja aeganõudev ettevõtmine, mistõttu on ka mõistetav selle hinnapakkumises rahalise kuluna eraldi esiletoomine, selle töö ruutmeetri hinnaks pakutud 3 eurot on igati mõistlik hind. Arvestdes, et AS L hinnapakkumises on kirjas „seinte katmine tapeediga“ koguhinnaga 19 eurot, st eristama materjali ja töö maksumust, võib järeldada, et avaldaja hinnapakkumine on selles kuluartikliks kokkuvõttes mõnevõrra kallim, kuid kogumis ei muuda see asjaolu ka AS T töö hinda ülepaisutatuks. 20.Sarnaselt magamistoale on ka köögi puhul AS L hinnapakkumises nt mööbli teisaldus, paigaldus 165 eurot, ehk võrrelduna avaldaja hinnapakkumises toodu 60 euroga ca 2,5 korda kallim. 21.OÜ Copees on suulise menetluse järgselt esitanud veel ühe hinnapakkumise OÜlt D (tlk 102). Erinevalt OÜ T hinnapakkumisest, mis on adresseeritud kannatada saanud korteri omanikule ja sellest tulenevalt eeldatavalt käis see ehitusettevõte reaalse olukorraga kohapeal tutvumas vahetult toimunu järgselt, on D OÜ hinnapakkumine adresseeritud kahju tekitajale ja kuna viimane on kinnitanud, et teda kahju ülevaatamise juurde ei kutsutud ja tõendi esitamisel pole märgitud, kas ja millal nimetatud ettevõte on korteri olukorraga käinud tutvumas vahetult peale sündmuse toimumist (ja mitte ca aasta hiljem, arvestades hinnapakkumise kuupäeva 20.05.2020), peab kohus tõepärasemaks OÜ T hinnapakkumises esitatud arvnäitajaid. Näiline odavus D OÜ hinnapakkumises on kohtu hinnangul saavutatud kaheldaval viisil. Nt magamistoa tapeedi rulli hinnaks on 2,4 eurot. See on ilmselt konkurentsitult odavaim tapeet, mis ehituspoodides üldse müügis on. Kohus peab võimalikuks lugeda üldteada asjaoluks, et asja hinna ja kvaliteedi suhe on seotud, odavaim asi ei ole üldjuhul isegi mitte keskmise kvaliteediga, vaid alla selle. Selliselt kulu nn allatoomine on kunstlik. Kui erinevate tööde hinnavahe on keskmiselt 1-4 eurot (nt magamistoa põrandaliistude eemaldamisel-paigaldamisel on vahe kahes hinnapakkumises 1 euro, tapeedi eemaldamise hinnaerinevus on 1 euro, tapeedi paigaldamise erinevus on 4 eurot, köögis seinakatte eemaldamise hinnavahe on 1 euro, seinakatte paigaldamise erinevus on 4 eurot jne jne), siis on raske süüdistada avaldajat- OÜ T hinnapakkumise töösse võtmisega- ebamõistlikult suurte kulude tegemises. Üheski menetluses olevas hinnapakkumises ei kajastu kasutatud materjalide identifitseerivaid tunnuseid/ nimesid/koode. Nt hallitustõrje vahendi või seinavärvi või pahtli nimetuse aluseks oleks saanud teha järeldusi, kas kasutatud on laiatarbe või proffide tooteid, mis iseenesest võivadki ka hinnavahet tekitada. Kohus ei pea põhjendatuks eeldada, et korteris peab saama endise olukorra taastatud tol hetkel kaubanduses olevate odavaimate toodetega. 21.1.Sel viisil iga kuluartikli lahtikirjutamine-analüüsimine ei ole käesolevas menetluses ökonoomne ja vajalik, sest ka eeltoodud näited ja võrdlused on kohtu hinnangul piisavad 11 järeldamaks, et puudutatud isiku väide remondi odavamalt teostamise võimalikkusest ei ole põhjendatud. 22.Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-15, tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada
lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia avaldaja põhjendamatu rikastumiseni. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi
lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (
23.Avaldaja on tõendanud puudutatud isiku korteris toimunud veeavarii tagajärjel korteris xxxx tekkinud kahju olemasolu ja ulatuse ning tehtud tööde vajalikkuse erinevate aktidega, tehtud fotodega, hinnapakkumise, tasutud arvetega, kirjavahetusega krt nr xxxx omanikuga. 24.Puudutatud isik vabaneks vastutusest üksnes juhul, kui tõendab, et tema vastutus on välistatud
alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.
lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. 25.Kindlasti ei ole antud kaasuse puhul vääramatu jõuna käsitletav asjaolu, et puudutatud isik ei ole piisava hoolikusega taganud oma korteris asuva torustiku töökorras olekut. Ja seega ei ole rikkumine vabandatav. 26.Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväited nõudele on otsitud. Kohtu hinnangul on OÜl Copees tekkinud ekslik arusaam, et kahju hüvitamisest vabanemiseks piisab sellest, kui ta sellega nõus ei ole. Ehkki tegemist on hagita menetlusega, laieneb ka sellele menetlusliigile TsMS § 477 kohaselt TsMS § 230 lg 1 sätestatud nõue, mille järgi peab iga menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nii kahju tekkimine, selle suurus, kui ka põhjuslik seos on tõendatud kõigi menetlusse esitatud tõenditega. 27.Kahju tekkimist tõendab kannatada saanud korteri ülevaatusakt. OÜ Copees väide, et teda sinna juurde ei kutsutud on küll iseenesest õige, kuid tuleb nõustuda avaldajaga, et see ei muuda kahju olematuks. Avaldaja on selgelt ja loogiliselt kirjeldanud kindlustusandja käitumist kahjujuhtumi menetlemisel. Puudutatud isiku eeldus, et ta pidanuks olema seal juures, ei põhine õigusnormidel. Olukorras, kus isik ei pea elama enda korteriomandis ja selle üle ei ole ka vaidlust, ei saa eeldada, et korteriomanik on igakordselt kahjujuhtumi viivituseta fikseerimiseks kättesaadav. Olemuslikult on veeavarii tagajärjel tekkinud kahju fikseerimine kiireloomuline ülesanne, kuivõrd sellest sõltuvad nii juba tekkinud kui ka edasise kahju ärahoidmiseks tehtavad toimingud (sh remont). 28.Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea kahju tekitaja olema „kahju menetlemisse kaasatud“. Veeavarii toimumisest ja selle tagajärjel tekkinud kahjusummast on puudutatud isikut teavitatud. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema korteriomandis olnud toru purunes. 12 Varakahju aktis on fikseeritud lekke koht ja ei ole vaidlust selles, et see on puudutatud isikule kuuluv korteriomand. Isegi kui aktist ei nähtu, milles seisnes OÜ Copees tegu või tegevusetus, tuleneb seadusest korteriomaniku kohustus kasutada oma vara selliselt, et see ei kahjustaks teiste omanike vara. Kõigi õigusnormide kajastamine vormivabas vara ülevaatusaktis ei ole mõeldav ega ka vajalik. 29.Puudutatud isik ei ole ka ühegi omapoolse tõendiga ümber lükanud avaldaja esitatud tõendeid kahju olemasolu kohta. Kahju olemasolule vastuvaidlemiseks ei piisa väitest, et kuna teda pole kahju fikseerimise juurde kutsutud, siis pole kahju tekkinud. Kahju suurusele vastuvaidlemiseks on OÜ Copees küll väitnud, et kui avaldaja oleks küsinud mitmeid hinnapakkumisi, siis oleks saanud vältida ebamõistlikult suurte kulude tekkimist ja on tõenditena esitanud kaks omapoolset hinnapakkumist, kuid lahendis käsitletust järelduvalt ei loe kohus OÜ Copees väiteid ja tõendeid piisavaks avaldaja nõude ümberlükkamiseks. 30.Otsene kahju, mille hüvitamist avaldaja nõuab, on 4287,71 eurot, selles suuruses kahju kajastub nii hinnapakkumises kui ka tehtud tööde aktis, mis omakorda olid aluseks kannatanule kahju hüvitamiseks. Tegemist ei ole ebamõistlikult suurte kuludega. Puudutatud isiku poolt esitatud AS L hinnapakkumine on vajalike tööde osas kahtlusäratavalt lakooniline. Kohus peab eluliselt usutavamaks avaldaja esitatud OÜ T hinnapakkumises (tlk 31) loetletud ehituslike tööde kogumit ja leiab, et kui need samad tööd samas detailsuse astmes oleksid kajastatud ka AS L hinnapakkumises (tlk 77), siis oleks AS L hinnapakkumine võinud kujuneda kallimakski, arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatut, et mitmed kuluartiklid olid AS L pakkumises suuremad/kallimad avaldaja hinnapakkumises esitatust. D OÜ hinnapakkumine, olles küll suhteliselt sama detailne, kui on OÜ T oma, on aga koostatud aasta peale sündmuse toimumist, sealjuures suure tõenäosusega kohapeal käimiseta, ja ei ole juba ainuüksi seetõttu käsitletav antud menetluses avaldaja nõuet väärava tõendina. 31.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (Riigikohtu
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja põhinõude, kuulub eelmärgitud summalt väljamõistmisele ka viivis. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 24.08.2019 ja nn lisanduva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 15 Kohus on kontrollinud viivisearvestust ja märgib et avaldaja arvutatud 4,14 eurot ei ole õige, viiviseraporti kohaselt on õige summa 3,76 eurot. 36.Avaldaja palub lisaks välja mõista puudutatud isikult viivis alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (4287,71 eurolt) perioodil 28.08.2019 kuni 01.09.2020 (k.a) 371 päeva eest on 348,03 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 01.09.2020 seisuga kokku 351,79 eurot (3,76 eurot + 348,03 eurot). 37.Rahuldamisele kuulub TsMS § 367 alusel ka nn lisanduva seadusjärgse viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmise nõue alates 02.09.2020 kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni. Võla sissenõudmise kulu 38.Hagi resolutsiooni punktis 4 on esitatud nõue mõista OÜlt Copees välja võla sissenõudmise kulu katteks 40 eurot. Hagi tekstis on selle nõude esitamise asjaoluks punktis 7 nimetatu- OÜle Copees on esitatud kohtuväline kahju hüvitamise nõue (tlk 45). Võttes arvesse, et kohus on käesolevas asjas rahuldanud viivisenõude, on avaldaja kooskõlas
Seega kuulub rahuldamisele avaldaja nõue puudutatud isikult võla sissenõudmiskuluna
MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik RESOLUTSIOON: Marika Leimanni 03.09.2020 täiendava kohtumääruse 1.Täiendada maakohtu 01.09.2020 kohtumääruse resolutsiooni teist punkti ning lugeda p.2 õigeks lõplikus sõnastuses: „
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.