KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. septembril 2020.a Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2121 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi se

§ 217lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit 12.03.2020.a kl 8:13, milles oli kohustatud sõidumeerikut kasutama, kuid sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, kuna viimane kontroll oli teostatud 06.10.2016.a, seega ei taganud juht meeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist. Otsuse kohaselt rikkus Madis Laas

§ 131

lg 1 ja 3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 art 23 lg 1 ja art 32 lg 2 nõudeid. 2. Madis Laas esitas 28.04.2020.a kaebuse Lõuna prefektuuri otsusele. Kaebuse esitaja vaidlustab Lõuna prefektuuri 09.04.2020.a otsuse täies ulatuses ning palub algatatud väärteomenetluse lõpetada väärteotunnuste puudumisega Madis Laasi käitumises. Kaebajale etteheidetavaks teoks soli sõidukil puudunud sõidumeerik ja seda sõltumata asjaolust, et sõiduki suhtes väljastati kontrollaktile märgitud sõidumeeriku vabastamise kohustus. Kohtuväline menetleja jättis antud asjaolu tähelepanuta. Samuti ei ole arvestatud MTR registrist tehtud väljatrükiga, millest nähtuvad N.E.OÜ tegevusalad. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliste tõenditega saab kaebaja tõendada, et tal puudub sõidumeeriku kohustus. Konkreetsel sõidukil oli selle peatamise hetkel peal teisaldamist ootav amortiseerunud elektrialajaam.

§ 130

lg 12 p-s 8 loetletud sõidumeeriku kasutamise kohustust välistavad erandid laienevad transpordile peamiselt neil juhtudel, kui sõiduki liikluses osalemisel on põhitööülesande täitmisel abistav roll. Seejuures on nõutav, et tehtav vedu peab olema seotud konkreetse seaduses nimetatud tööga. Käesoleval juhul oli tõendatud, et sõiduk transportis amortiseerunud elektrialajaama selle demonteerimise asukohast utiliseerimiseks E OÜ poolt nimetatud aadressile.

1. 25.05.2020.a esitas kohtuväline menetleja omapoolse kirjaliku seisukohaga, milles märgib, et ei nõustu menetlusaluse isiku kaebusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole võimalik tõsikindlalt asuda seisukohale, et OÜ N.E. teostas just lepingujärgseid hooldusteenuseid OÜ E. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteoasja lahendatud korrektselt ja vastavalt kogutud tõenditele. Määratud karistus vastab isiku süü suurusele ja karistus soovitud eesmärkidele, kuna jääb vägagi madalasse määra. Kogutud materjalidest ei nähtu, et OÜ N.E. oleks tegelenud elektri hooldusteenuse osutamisega OÜ E. Hooldusteenuse tõestamine ei ole tõendatav vaid ettevõtte tegevusalade väljavõttega ja veose lehega. Alajaama utiliseerimisel on tegemist eeskätt kaubaveoga. Oluline on välja selgitada veose päritolu ja sellega seonduv tuleb kaebuse esitajalt välja nõuda – leping või muu dokument. Lisaks märkis kohtuväline menetleja, et sõidumeeriku kohustusest vabastamise erandi alusel (elektri hooldusteenus) tohib selle sõidukiga vedada kaupa üksnes hooldusteenuse raames.
3. mail 2020.a esitas kohus kaebuse esitaja esindajale e-kirja, millega palus kohtule esitada prefektuuri poolt taotletud lisamaterjali.
5. juunil 2020.a esitas Madis Laasi esindaja kohtule Madis Laasi tööandja N.E.OÜ ja E OÜ vahel riigihanke raames sõlmitud lepingu, mis oli aluseks veosega seonduva transporditeenuse teostamisel. Lisaks esitas esindaja ka saatelehe nr 54, millest nähtub, et samal päeval teostas Madis Laas ka kännu transportimist marsruudil Ülenurme-Reola.
7. juulil 2020.a esitas kohtuväline menetleja täiendava kirjaliku seisukoha, milles teatab, et ei nõustu endiselt menetlusaluse isiku kaebusega. Töövõtulepingu nr 214114 sisust tulenevalt ei tegeletud elektrihooldusteenuse osutamisega ning kaebuses viidatud sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastav erand ei rakendunud Madis Laasi poolt teostatud kaubaveole. OÜ N. E. mitte ainus tegevusala ei ole elektripaigaldise hooldamine ja käitlemine, majandustegevuse teate alusel on äriühingul tegevusalasid rohkem ja nende hulka kuulub ka elektripaigaldise ehitamine, millega 2 OÜ N.E. töövõtulepingu nr 214114 tegeleski. Töövõtulepingu esemeks on Järvamaal asuva X peaalajaama elektrivõrgu rekonstrueerimine. Rekonstrueerimine on oma olemuselt millegi uuesti ehitamine, ei ole samatähenduslik hooldamisega. Riigihangete registri hankelepingu sõlmimise teate kohaselt oli tegemist ehitustöö lepinguga. Üldise või tavahoolduse eesmärgiks on kohtuvälise menetleja arvates kindlustada masinate ja seadmete efektiivne töö ning ennetada rikkeid. Töövõtulepingu kohaselt on ennekõike tegemist seadmete paigaldamisega ning tervikliku taristu ehitamisega. Hooldustöödeks on näiteks spetsiaalsete veoautodega elektriliinide alla sõitmine, et teostada puude-, võsa raiet või korvtõstukiga varustatud veoautoga tänavavalguslaternate pirnide vahetamine. Väljavahetatud amortiseerunud alajaama äravedamine objektilt, millise peamine eesmärk oli elektritaristu rekonstrueerimine, ei ole hooldustöö, kuna see pole seotud taristu efektiivse toimimise ega rikete ennetamisega elektritaristu igapäevases käitamises.
8. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 5, 59). Kohtu põhjendused
9. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
10. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale (PPA Lõuna Prefektuurile) saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohut teavitanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
12. Seega kohus, uurinud kirjalikus menetluses asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
13. Antud juhul puudub vaidlus selles, et Madis Laas juhtis 12.03.2020.a kella 08:13 ajal Tartus X tänaval suunaga X tänav mootorsõidukit MAN 18.264 registreerimismärgiga XXX, vedades amortiseerunud elektrialajaama kogumiskohta. Tehnilise ülevaatuse dokumentidest (tl 44-45) nähtub, et tegemist on N3 tüüpi kategooria sõidukiga, mille täismass on 18 000 kg. Samuti ei ole vaidlust selles, et kontrollimise hetkel ei kasutanud kaebuse esitaja sõidumeerikut. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis isik mootorsõidukit, millel oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, kuna viimane kontroll oli teostatud 06.10.2016.a. Seega ei taganud juht meeriku korrakohast hoidmist ja selle nõuetekohast kasutamist. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardilt nähtub, et avastatud rikkeks on sõidumeerik (kui see on paigaldatud(nõutav) 5) paigaldusplaat puudub, on loetamatu või aegunud (viimane kontroll 06.10.2016). Antud asjaolu põhjendas kaebuse esitaja vastuväites protokollile sellega, et ta ei pidanudki sõidumeerikut kasutama, kuna rakendub

§ 130

lg 12 p 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 561/2006 artiklist 13 punkt h tulenev erand, s.o sõidukit kasutatakse seoses elektrihooldustöödega. Madis Laas on ülekuulamisel selgitanud, et sõitis autoga Reolast Tartusse ja autole oli elektrihooldustööde käigus laaditud eelnevalt vana alajaam, mis tuli viia vanarauda ning et tema teada veoautol ei pea olema sõidumeeriku kasutust, nii on öelnud ülemus. 3 Kohtuvälise menetleja hinnangul erand antud veosele ei rakendu, kuna tegemist ei olnud elektrihooldusteenuse osutamisega.

1. Seega on vaidlus selles osas, kas kaebuse esitaja oli kohustatud kasutama sõidumeerikut.
2. Liiklusseaduse § 130 lg 1 kohaselt veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga autojuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/
3. Liiklusseaduse § 131 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi.
4. Erandid sõidumeeriku kasutamisest tulenevad

§ 131

lg 4 p-de 1-3, mille kohaselt ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mis on valmistatud enne

1. aasta
2. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel; 2) mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja

§ 130

lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel; 3) linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses. Kohus märgib, et antud juhul ei ole ka vaidlust, et sõidumeeriku kasutamise kohustuse välistust ei esine

§ 131

lg 4 p 1 ja 3 alusel, kaebuse esitaja on märkinud, et erand tuleneb

§ 131lg 4 p-st 2.

16.

§ 130

lg 12 p 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega.

1. Määruse nr 165/2014 art 3 lg 1 kohaselt sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites. Sama artikli lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada käesoleva määruse kohaldamisel erandi määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 13 lõigetes 1 ja 3 osutatud sõidukitele. Määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 kohaselt võib liikmesriik kui määruse artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist ei seata ohtu, lubada erandeid artiklite 5-9 osas, sätestades oma territooriumil või kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumil eranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldatakse vedudele ühte või mitmesse teatavate sõidukitega, sh art 13 lg 1 punktis h märgitud sõidukitega, need on sõidukid, mida kasutatakse seoses kanalisatsiooniga, üleujutuste vastu kindlustamisega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenusega, teedehoolduse- ja kontrolliga, olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi- ja telefoniteenusega, raadio- ja teleleviga ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega.
2. Seega on tuginenud kaebuse esitaja erandile (

§ 130

lg 12 p 8), mille kohaselt leiab, et väärteoprotokollis märgitud mootorsõiduki puhul on tegemist sõidukiga, mida kasutatakse seoses elektrihooldusteenuse osutamisega ning seetõttu ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Lisaks on kaebuse esitaja selgitanud, et 12.03.2020.a veose puhul oli tegemist alajaama utiliseerimise veosega OÜ-le E ning tööd teostati töövõtulepingu alusel. 4 19. Käesolevas asjas on tehnoülevaatuse dokumentidega tõendatud, et mootorsõiduk, mida kaebuse esitaja 12.03.2020 juhtis, on N3 kategooria sõiduk, täismassiga 18 000 kg (sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart, tl 15) ja seega rakendub üldreeglina

§ 130lg 1.

20. Nähtuvalt kaebuse esitaja poolt esitatud majandustegevusteatest on N.E.OÜ peamiseks tegevusalaks elektritööd (tl 42), mille alla liigituvad elektripaigaldiste projekteerimine, remontimine, hooldamine ja käitlemine, ehitamine, remontimine ja ümberehitamine, elektriseadme hooldamine, elektripaigaldise projekti ekspertiisi tegemine. Seega on N.E.OÜ üheks tegevusalaks ka elektripaigaldiste hooldamine, mis võib liigituda

§ 130lg 12 p-s 8 toodud erandi alla.

Siiski rõhutab kohus, et sõidumeeriku kohustusest vabastamist ei saa hinnata vaid ettevõtte tegevusalade (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori väljavõtte) põhjal, vaid tuleb tuvastada konkreetse sõidu eesmärk ja erandi kohaldatavus selle konkreetse sõidu puhul. Ka Riigikohus on varasemalt märkinud, et kohus peab iga kord eraldi hindama, kas konkreetne juhtum nimetatud erandi alla kuulub või mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.06.

1. a otsus asjas nr 3-1-1-34-10, p-d 6-7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.11.2016.a otsus asjas nr 3-11-93-16, p 9). Lisaks on Riigikohus kirjeldanud (lahendis nr 3-1-1-93-16), et tehtav vedu peab olema seotud konkreetse seaduses nimetatud tööga. Seega peab kohus kindlaks tegema, et Madis Laasi tehtud vedu oli seotud konkreetse elektrihooldustööga ja veosega liikluses osalemine oli selle töö tegemises kõrvalise, s.o abistava tähendusega.
2. Tööinspektsiooni poolt väljastatud käsiraamatus „Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus“ (Autor: Priit Tuuna, trükikoda Koit, 2017, lk 14) on märgitud, et erandi rakendamisel tuleb kindlasti vahet teha, kas tegemist on hooldusega või pigem parendus-, renoveerimis- või uue ehitustööga. Näiteks kui uude elamurajooni hakatakse rajama elektri- ja sidevõrku, siis ei ole tegemist hooldustööga, samuti ei kuulu hooldustööde hulka tee-ehitus. Seega leiab kohus, et erandi rakendumiseks peab olema tuvastatav, et Madis Laas teostas justnimelt elektrihooldustöid, mitte ei olnud tegemist rekonstrueerimistööde, veoteenusega või nt ehitustööde teostamisega. Tuues analoogia tee-ehitusega leiab kohus, et olukorras, kus võetakse tee üles ning ehitatakse asemele uus tee, ei ole tee eemaldamise käigus tehtavate veoste puhul tegemist enam teehooldusega, vaid renoveerimistööde või uue tee-ehitustööga.
3. Kohtuvälise menetluse käigus tuvastati, et väärteo toimepanemise ajal ja kohas tegeles Madis Laas N.E.OÜ töötajana veoseveoga, st vedas sõidukiga alajaama utiliseerimise eesmärgil. Kaebuse esitaja esitas kohtule töövõtulepingu nr 214114, millest nähtub, et tehtava töö puhul lepingu esemeks oli „Järvamaa, X vald, X alevik, X PAJ (alajaama) kaotamise II etapp – 10 kV elektrivõrgu rekonstrueerimine, IP3145, VT1142“. Nähtuvalt töövõtulepingu töökirjeldustest ja kaebuse esitaja selgitustest teostas Madis Laas 12.03.2020.a kuupäeval demontaažtöid (koodiga B99.010.008 – „demontaaztööd, alajaam/KP ja (või) MP seadmed, demontaaž, transport, utiliseerimine). Kohus, hinnanud töövõtulepingu sisu ja Madis Laasile inkrimineeritud väärtegu, leiab, et töövõtulepingus ei ole üheski punktis märgitud, et tegemist oleks elektrihooldusteenuse osutamisega. Lepingu sõlmimise eesmärk viitab üheselt alajaama rekonstrueerimistöödele ja ehitustöödele. Rekonstrueerimistööde osaks on varasema alajaama demontaaž, utiliseerimine ja trafode, arvestite jm paigaldus, sh ühenduskaablite ühendamine, transport; õhuliini kaablite paigaldus ja masti paigaldus, korrastamine. Seega nähtub kohtu hinnangul esitatud töövõtulepingust, et Käru alajaam eemaldatakse ning rekonstrueeritakse elektrivõrk. Lisaks on kaebuse esitaja esitanud nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule saatelehe nr 43, millest nähtub, et N.E.OÜ on 12.03.2020.a teostanud X alajaamalt E OÜ-le „AJ“ (alajaam). Tõlgendades antud saatelehte koos töövõtulepingu sisuga ning kaebuse esitaja antud ütlustega, siis nähtub, et N.E.OÜ töötaja Madis Laas teostas 12.03.2020.a vedu X Tartusse, viies X objektilt Tartusse utiliseerimisele amortiseerunud alajaama. Kohtu hinnangul ei ole tegemist erandi alla mahtuva veosega, kuivõrd töövõtulepingust nähtub, et tegemist oli justnimelt alajaama kaotamise ja elektrivõrgu rekonstrueerimistöödega. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole väljavahetatud amortiseerunud alajaama äravedamisel objektil, mille peamine 5 eesmärk on elektritaristu rekonstrueerimine, hooldustöö, kuna tegemist ei ole taristu efektiivse toimimise ega rikete ennetamisega elektritaristu igapäevases käitamises.
4. Lisaks peab kohus oluliseks rõhutada, et asjaolu, et tehnoülevaatusel on sõiduk registreerimisnumbriga XXX vabastatud sõidumeeriku kasutamise kohustusest, ei tähenda, et sõidukijuht või omanik võib kasutada sõidukit ka muudeks sõitudeks, mis antud vabastamise erandi alla ei kuulu. Sõiduki juht peab vastutama selle eest, et ta järgib seadusest tulenevaid kohustusi ja juhul, kui kasutab sõidumeerikust vabastatud sõidukit, siis kasutama antud sõidukit vaid nimetatud eesmärkidel, käesoleval juhul nt vaid elektrihooldusteenuse teostamiseks.
5. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et Madis Laas oli kohustatud 12.03.2020.a veose teostamisel kasutama sõidumeerikut. Madis Laas rikkus

§ 131

lg 1 ja lg 3 nõudeid ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 art 23 lg 1 ja art 32 lg 2 nõudeid. Madis Laas on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mis kvalifitseeritakse

§ 217lg 1 alusel väärteona. 25. Kohus leiab, et Madis Laas pani väärteo toime hooletusest Kar

S § 18 lg 3 mõttes. Kaebuse esitaja kirjaliku tunnistuse kohaselt arvas ta, et sõidukil pole sõidumeeriku kohustust ning ta ei pidanud seda kasutama, kuna ülemus on nii öelnud. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 17 lg 3 sätestab, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust või ettevaatamatust. Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1. Käesolevas asjas ei esine VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka ei esine aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS §-s 30 sätestatud alustel, arvestades rikkumise iseloomu. Kohus leiab, et väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis tooksid kaasa väärteolahendi tühistamise.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtuvälise menetleja otsusega on kaebuse esitajat karistatud 25 trahviühikuga, s.o 100 euro suuruse trahviga.

§ 217lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Seega on kohtuväline menetleja karistanud Madis Laasi tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra suuruse rahatrahviga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega, st kehtivad karistused puuduvad. Madis Laasi esitatud kaebuses on ta eitanud õigusrikkumise toimepanemist, mistõttu puuduvad kergendavad asjaolud, mida kohus karistuse kergendamise alusena arvesse saaks võtta. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja otsuses ettenähtud karistus kooskõlas toimepandud väärteo raskusega, see vastab isiku süü suurusele. Karistus on piisav motiveerimaks Madis Laasi hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik 6