Obsah (7)

§ 113§ 401§ 402§ 108§ 1132§ 164§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19054 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi H

§ 113lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

1. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja pole hagis esitatud nõudeid täitnud. Hageja väitel on kostja teinud makseid kahe erineva laenulepinguga seoses. Kontoväljavõttest ei nähtu, et kostja oleks täitnud hagi aluseks olevast lepingust tulenevaid nõudeid. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on hageja raha kätte saanud. Hageja on esitanud nõudeid erinevates suurustes ning pole selgitanud, millest võlgnevus koosneb. Kostja üritas enne kohtusse minemist hagejaga läbi rääkida, et tuvastada võlgnevuse suurus, kuid hageja polnud sellega nõus ning pöördus kohtusse. Ka laenuandja oleks võinud lepingu ise üles öelda ja kohtusse pöörduda, kuid süsteem on üles ehitatud raskustesse sattunud laenuvõtja kahjustamiseks, kus sissenõudmisega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Kuna kostja on kõik nõuded täitnud, taotleb kostja hagi rahuldamata jätmist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4. Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja lihtmenetluses (vt 30.06.2020 kohtumäärust, tl 5151 pöördel). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.
5. Kohus täitis 30.06.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 51-51 pöördel).
6. Kohus tuvastab asja lahendamiseks õiguslikku tähendust omavad asjaolud. Kostja ja Ühisraha OÜ sõlmisid 08.11.2017 laenulepingu nr Y171108007, mille alusel sai kostja laenu 800 eurot (tl 7-10 pöördel). Kostja pidi laenu tagasi maksma 18 kuu jooksul. Laenulepingu intressimäär oli 36% aastas, lisaks pidi kostja tasuma lepinguhooldustasu. 2 Leping lõppes 08.05.2019 tähtaja saabumisega. Ühisraha OÜ loovutas 10.09.2019 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.
7. Hagis esitatud asjaoludel vastab nõude aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (

§ 401lg 1).

Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (

§ 402lg 1).

Krediidilepingu järgi pidi kostja tasuma laenuandjale tagasi üleantud rahasumma ja tasu raha kasutamise eest ehk intressi kokkulepitud summas. 10. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108lg 1 alusel.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (

§ 113lg 1 ls 1).

Kui kostja jäi maksetega viivitusse tekkis laenuandjal õigus nõuda kostjalt viivist. Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (

§ 113lg 1 ls 3).

Esitatud asjaoludel oli lepingus kokku lepitud intressimääras 36% aastas. Seega kui kostja on maksetega olnud viivituses, tuleb viivist arvestada viivisemääraga 36% aastas. Lepingu kehtivusajal võib võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, kui ta on eelnevalt saatnud vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (

§ 1132lg 1).

Pärast lepingu lõppemist võib võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (

§ 1132lg 2 p 2).

11. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) (

§ 164lg 1).

Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (

§ 164lg 2).

Seega võis laenuandja loovutada oma nõuded hagejale. Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (

§ 171lg 1).

Seetõttu võib kostja esitada hageja vastu kõiki neid vastuväiteid, mida ta saaks esitada laenuandjale, sh vastuväide, et kohustus on täidetud.

1. Seega peab kohus hagi lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kostja on 08.11.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja väitel on ta kõik laenulepingust nr Y171108007 tulenevad kohustused täitnud. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostja perioodil 04.12.2017 kuni 04.04.2019 tasunud laenuandajale (Ühisraha OÜ-le) kokku 1 768 eurot (tl 29). Kohus selgitas 30.06.2020 määruses, et kui hageja esitab vastuväiteid kostja poolt kohustuse täitmisele, tuleb vastavaid vastuväiteid tõendada hagejal. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et kostja ei ole laenulepingust nr Y171108007 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja ei ole ka vaatamata kohtu põhjendustele välja toonud nõudesumma kujunemist. Kohtule esitatud maksegraafikust nähtuvalt tuli kostjal tasuda kokku perioodil 08.12.2017 kuni 08.05.2019 laenulepingust tulenevate kohustuste katteks (igakuine põhiosa, intress, hooldustasu) 1 083,06 eurot (tl 10 ja 10 pöördel). Hageja on seisukohal, et kostja on teinud tagasimakseid kahe laenulepingu alusel ning ei ole alust väita, et kostja on teinud kontoväljavõttelt nähtuvaid makseid hagi aluseks oleva laenulepingu täitmiseks. Kohus möönab, et kostja arvelduskontot analüüsides saab asuda seisukohale, et kostjal oli sõlmitud laenuandajaga ka teine leping. Kohus märgib, et nõude esitaja (hageja) peab teadma ja tõendama millises summas ja millal on kostja 3 laenulepingust nr Y171108007 tulenevaid kohustusi täitnud, so hageja peab teadma ja tõendama milliste konkreetsete kohustuste täitmiseks on kostja poolt tasutud summad arvestatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostjal on laenulepingust nr Y171108007 tulenevalt tasumata põhivõlgnevus 99,79 eurot, intress 5,05 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja lepingu hooldustasu 2 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tõendamata ja rahuldamata jätta. hagiavaldus tuleb tervikuna MENETLUSKULUD
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
4. Kostja palub 20.07.2020 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt välja mõista menetluskulu 1 296 eurot. Kostja on esitanud kohtule Tervise Trend OÜ arve kostjale õigusteenuse osutamise eest summas 1 296 eurot. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ja kostja esindas ennast ise. Kostjale väidetavalt teenust osutanud Tervise Trend OÜ põhitegevusala on tervishoiualad ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Firma juhataja ei ole jurist ja firmas ei tööta juriste.
5. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluses olnud lepinguline esindaja. Kõik kohtule esitatud seisukohad on esitatud ja allkirjastatud kostja poolt isiklikult. Riigikohus on märkinud, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (RKTKo nr 3-2-1-80-11, p 23). Kuna kostjat ei esindanud tsiviilasja menetluses esindaja, kelle kulude hüvitamist ta saaks taotleda kooskõlas TsMS § 144 p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga, siis kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata.
6. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4