). Seega, kui pooled ei ole antud leppimisaja jooksul jõudnud leppimiseni, uuendab kohus menetluse tähtpäeva saabumise järgselt ja määrab uue kohtuistungi aja. Kui pooled on neile antud tähtaja jooksul leppinud, tuleb sellest kohtule teada anda. Viru Maakohtu 19.06.2020 määrusega uuendati menetlus tsiviilasjas nr 2-19-17334 J. B.a hagis J. B.i vastu abielulahutuse nõudes. Kohus määras, hagejal esitada teave hagi juurde jäämise osas või hagi tagasivõtmise osas. Juhul kui hageja jääb esitatud hagi juurde, tuleb pooltel esitada kõik seni esitamata seisukohad ja tõendid hiljemalt 20.07.2020. Juhul, kui hageja jääb hagi juurde, toimub tsiviilasjas kohtuistung 26.08.2020 kell 11.00 Jõhvi kohtumajas. Pooltele edastatakse kohtukutsed. Pooled täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. Tsiviilasjas 26.08.2020 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et elab endiselt elukohas aadressiga xxx xx-xx xxx. Kostja seal ei ela ning tema kostja elukohta ei tea. Koos ei elata juuli lõpust. Abielulised suhted said läbi kevadel. Leppimisest midagi välja ei tulnud, olukord läks veel hullemaks. Kostja perenõustamisse minna ei soovinud. Hageja jäi nõude, lahutada poolte abielu, juurde. Kostja kohtuistungil ei osalenud, kuid hageja kinnitusel oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud esmalt pooled isiklikult ära, seejärel kuulanud hageja täiendavalt ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud 2 poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Tuvastatud on ja mille üle ei ole pooltel ka vaidlust, et poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Jõhvi Vallavalitsuses (tõendi number xxx). Hageja soovib poolte abielu lahutada. Hagile esitatud kirjalikus vastuses on kostja nõustunud poolte abielu lahutamisega. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hageja seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kohtu poolt pooltele antud leppimisaeg tulemust ei andnud, so pooled abielusuhteid ei taastanud ning käesolevaks hetkeks koos ei ela. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja poolte abielusuhteid ei ole võimalik taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada J. B.a (ik xxxxxx) ja J. B. (ik xxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Jõhvi Vallavalitsuses (tõend nr xxx).
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.