Obsah (5)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Katerin Hovi Kriminaal

§ 76lg 5 alusel määrata Kristo Villile katseaeg kestusega 6 kuud.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Kristo Villile elektroonilise valve kestuseks kolm

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kristo Villi keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Kristo Vill käitumiskontrollile kestusega 6 kuud ning kohustada teda täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 9 alusel määrata Kristo Villile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 1 (ühe) nädala jooksul vabanemisest arvates;  alluma ettenähtud ravile programmis „Kainem ja tervem Eesti“, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud, ja läbima selle;  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

1. Määrus Kristo Villi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu Kristo Vill karistuse kandmiselt tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
3. Välja mõista Kristo Villilt menetluskuluna riigituludesse 119,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Rein Napa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 04.06.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4704 tunnistati Kristo Treier (uue nimega Vill) süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti Kristo Treierile lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et kohesele ärakandmisele kuulub 2 kuud vangistust ning ülejäänud 10 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristo Treier ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-de 2, 8 alusel määratud kohustusi mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 05.06.

1. Kuna Kristo Treier rikkus olulisel määral käitumiskontrolli nõudeid, tegi Tartu Maakohus 18.09.2019 määruse, millega pööras Kristo Treierile Harju Maakohtu 04.06.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud vangistust täitmisele. Kõnealune kohtumäärus jõustus 28.12.
2. 11.06.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Kristo Villi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Isik on avaldanud nõusolekut alluda vabatahtlikult Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kristo Villi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kristo Villi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Kristo Villi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Kristo Vill kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kristo Vill on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks pisut alla 7 kuu so. enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx enda ema A. V. juurde. 04.05.2020 kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on nimetatud aadressil asuva korteri omanik I. K. , kes on 10.05.2020 allkirjastanud digitaalselt elektroonilise valve nõusoleku. Samuti allkirjastas digitaalselt ema A. V. 12.05.2020 elektroonilise valve nõusoleku. Telefonivestluse isiku ema A.V. selgus, et tegemist on paneelmaja esimesel korrusel asuva 2-toalise korteriga, kuhu saab paigaldada elektroonilise valve seadme. Korteris on tagatud elektriga varustatus, sobiv koht seadme paigaldamiseks ja hea levi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning sinna on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Kristo Villi puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kuivõrd vangistus on alla aasa ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Ametnikega suhtluses on isik viisakas ja koostööaltis. Seega kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Lähedastest saavad isikule tuge tema üles kasvatanud vanaema ja tädi. Samuti saab Kristo Vill hästi läbi ja suhtleb tihti enda õe G.. Isik oli abielus enda poja ema T. T. perioodil 14.02.200718.09.2019, kellega on taas suhted paranenud. Toetavate pereliikmete lähedus aitab samuti kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on alkoholi liigtarbimine. Isik on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest viiel korral. Kuigi kohtuistungil märkis Kristo Vill, et konkreetse kuriteoni viisid ta suhteprobleemid, ei saa viiel korral konkreetse kuriteo toimepanemist õigustada pelgalt pereprobleemidega ning nö „libastumisega“, vaid probleem on selgelt tõsisem ja pikaaegsem. Samas märkis kinnipeetav, et on valmis osalema Kainem ja tervem Eesti programmis, mis viitab, et isik teadvustab oma probleemi ning on valmis sellega tegelema. Seega tuleb isikule määrata

§ 75lg 2 p 5 lisakohustus –alluda ravile ja läbida Kainem ja tervem Eesti programm.

Isiku vabastamise kahjuks kõneleb tema varasema elukäik, kuid sellest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada läbi elektroonilise valve. Kristo Villi on 5-l korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud. Viimane katseaeg ebaõnnestus ning vangistust isik ise kandma ei asunud – ta kuulutati selle täitmiseks tagaotsitavaks. Eelnev viitab üheselt, et isiku enesedistsipliin on äärmiselt nõrk. Seda enam ongi kohtu hinnangul oluline kohaldada distsiplineeriva meetmena elektroonilist valvet. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Kristo Villi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, sh vabatahtlik elektrooniline valve. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Kristo Villi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.09.2020 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 15.09.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 119,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 119,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Kristo Villilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik