KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1702 Haldusasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalise

) § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Taotluse käiguta jätmine ja võimalik vaidlus riigilõivu tasumise kohustuse üle nõuaks täiendavat ajakulu ja muudaks taotluse sisulise lahendamise eesmärgipäratuks, kuna praeguseks on taotlejal juba pool vaidlusalusest kartserikaristusest kantud. Kuna taotleja on vanglas karistust kandev isik, ei oleks tal ka võimalust viivituseta riigilõivu tasuda või tasumist korraldada. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 6.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

7. Vaidlust ei ole selles, et praegune taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal vastavalt

§ 249lg-le 2 – Tartu Vangla vastuse kohaselt on taotleja vaie lahendamisel.

1. Taotleja on
2. septembri
3. a määruskaebuses esialgse õiguskaitse taotlust esitades märkinud, et teda on väidetavalt õigusvastaselt kohustatud
4. juuli
5. a käskkirjaga töötama, arvestamata tema tervislikku seisundit. Kuna korraldused, mille täitmata jätmise eest teda distsiplinaarkorras karistati, tulenevad viidatud korraldusest, on taotleja arvamusel, et ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õigusvastane. 9.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seejuures tuleb vältida põhivaidluse eseme üle otsustamist. 2

1. Praegusel juhul esineb taotlejal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus – tema eesmärgiks on kartserikaristuse täitmise edasilükkamine. Taotleja on vaidlustanud kohtus tema töölemääramise käskkirja (haldusasi nr 3-20-1506) ning vaidega tööleasumise korralduste mittetäitmise eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja (dtl 20-22). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kinnipeetaval on kohustus vanglaametnike tööle asumise korraldusi järgida sõltumata sellest, kas ta pidas korraldusi õiguspäraseks. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (viidatud otsus asjas nr 3-15-3133, p 13). Praegusel juhul ei ilmne asjas esitatud tõenditest, et tööle määramise korraldusi saanuks pidada ilmselgelt tühiseks. Pole ka ilmnenud, et tööle asumise korralduse puhul oleks esinenud mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud töötamist välistavatest alustest. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Esitatud tõenditest (vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri) nähtuvalt ei olnud taotleja terviseseisundi tõttu töötamisest vabastatud vaidlustatud korralduste andmise ajal (dtl 13). Viidatud kohtupraktika kohaselt tuleb olukorras, kus tööle määramise käskkiri oli kehtiv ega esinenud ka VangS § 37 lgs 2 sätestatud aluseid, kaebajal vanglaametnike korraldustele alluda. Sellise allumiskohutuse rikkumise korral esineb järelikult alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks (viidatud otsus asjas nr 3-15-3133, p 13).
2. Kartserikaristuse täitmine toimub praegusel juhul kehtiva käskkirja alusel. Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Sättes kasutatud sõna "üldjuhul" annab kohtupraktikast tulenevalt vanglale erijuhtudel kaalutlusõiguse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-15-3133, p 18). Kohtupraktika on lisaks sellele, et kartserikaristuse täitmist saab edasi lükata katseaja puhul (VangS § 65 lg 2) leidnud, et karistuse täitmisel tuleb isiku põhiõiguste tagamiseks arvestada ka muid asjaolusid, sh et karistuste järjestikune kandmine ei osutuks ülemäära pikaks, samuti terviseseisundit (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-15-3133, p 18).
3. Kohus märgib, et terviseseisundi arvestamine kartserikaristuse täideviimisel on küll oluline, kuid erinevate terviseprobleemide olemasolu ei välista igal juhul kartserikaristuse kandmist. Kartseris viibivate kinnipeetavate üle toimub meditsiiniline järelevalve ning vajadusel arstiabi. Samuti näitab nii vangla kui ka kohtute praktika, et meditsiinilistest vajadustest tulenevalt võidakse kartserikaristuse kandmise ajal kohaldada tavapärasest erinevat režiimi või soodustusi (nt võimalus lamada ka päevasel ajal, kui tavapäraselt on kartserikambris päevaks ülestõstetavad lavatsid – vt Vangla sisekorraeeskiri § 7 lg 4 p 1). Taotleja ei ole praegusel juhul ka välja toonud, et kartserisse paigutamine või karistuse kandmise jätkamine oleks välistatud või teda ülemääraselt koormav tema terviseseisundist tulenevalt. Terviseseisundile viitab ta seetõttu, et peab ebaõigeks sellega arvestamata jätmist tema töölemääramisel.
4. Seega ei ilmne praegusel juhul asjaolusid, mis annaks alust arvata, et taotleja õigused saaksid ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata rikutud määral, mida pole võimalik hiljem heastada. Kord juba ära kantud kartserikaristust ei saa küll teha olematuks, kui hiljem vaidluse lõpptulemusena selgub, et karistus oli määratud õigusvastaselt. Küll aga on hiljem alusetuks osutunud kartserirežiimil viibimise puhul tegemist sellise õiguste riivega, mille puhul on võimalus esitada vangla vastu kahju hüvitamise nõue. 3 VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seega võib karistuse määramise käskkirja täitmise peatamise korral osutuda pikaajalise kohtumenetluse puhul karistuse täitmine võimatuks isegi juhul, kui karistuse määramine osutub õiguspäraseks. Avalikes huvides ega vangistuse täideviimise eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui distsiplinaarkaristuse kandmine või mittekandmine sõltub juhuslikest asjaoludest (sh kui pikaks kujuneb kohtuvaidlus karistuse määramise käskkirja üle, kusjuures kohtumenetluse pikkus võib vähemalt osaliselt sõltuda menetlusosalise enda tegevusest menetluses).
5. Arvestades eeltoodut jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6. Silmas pidades taotluses ja sellega seonduvates tõendites esitatud teavet taotleja terviseseisundi kohta peab kohus vajalikuks juhtida Tartu Vangla tähelepanu, et kartserikaristuse täideviimine ja kartserirežiimi tingimused ei tohi osutuda isikule ülemääraselt koormavaks ja selliste terviseseisundist tulenevate asjaolude ilmnemisel, mis välistavad kartserirežiimil viibimise, tuleb kaaluda karistuse kandmise peatamist või lõpetamist. MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
7. Riigilõiv, mille tasumisest kohus taotleja vabastas, jääb riigi kanda.
8. Kuna kohtumäärus sisaldab teavet taotleja terviseseisundi kohta, asendab kohus kohtulahendi avaldamisel taotleja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4