Obsah (10)

§ 200§ 213§ 199§ 64§ 68§ 65§ 21§ 16§ 56§ 73

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1785 (16259000902) Kohtukoosseis kohtunik Heli Väinaste rah

§-de 200 lg 2 p 4,7; 213 lg 2 p 1,4 ja 199 lg 2 p 7,8,9 järgi üldmenetluses Prokurör Marge Voogma Süüdistatav MEELIS KIRSIPUU, isikukood 37106200225, xxxx, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, xxxx, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1 korral karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 05.01.-06.01.2017, tõkend vahistamine kohaldatud 01.02.2020 Kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski määratud korras Süüdistatav NIKOLAI DESJATOV, isikukood 38211260360, xxxx, haridus xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, töötas AS-s E xxxx, xxxx, kriminaalkorras karistatud 31.05.2017 Harju Maakohtu poolt

§-de 200 lg 2 p 4, 199 lg 2 p 5,9; 121, 120 järgi liitkaristusega 5 aastat 10 kuud vangistust, millist karistust kannab alates 21.12.2016 xxxx, väärteokorras 1 korral karistatud 2 vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada MEELIS KIRSIPUU

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada MEELIS KIRSIPUU

§ 213lg 2 p 1,4 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada MEELIS KIRSIPUU

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista MEELIS KIRSIPUU liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 05.01.-06.01.2017, s.o 2 päeva ja eelvangistus alates 01.02.2020, karistusaja hulka. MEELIS KIRSIPUU’l kuulub ärakandmisele 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust. MEELIS KIRSIPUU karistuse kandmise algust lugeda tema vahistamisest, s.o 01.02.2020. Tõkend vahistamine MEELIS KIRSIPUU suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada NIKOLAI DESJATOV

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada NIKOLAI DESJATOV

§ 213lg 2 p 1,4 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada NIKOLAI DESJATOV

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista NIKOLAI DESJATOV’i liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista käesoleva kohtuotsusega ja Harju Maakohtu 31.05.2017 kohtuotsusega mõistetud karistusega 5 (viis) aastat 10 (kümme) kuud vangistust NIKOLAI DESJATOV’i liitkaristuseks, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, 7 (seitse) aastat vangistust. NIKOLAI DESJATOV’i karistuse kandmise algust arvestada alates Harju Maakohtu 31.05.2017 kohtuotsuses märgitud karistuse kandmise algusest, s.o 21.12.

1. 3 KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada käesolevas kriminaalasjas vangistuse täitmise tagamiseks Nikolai Desjatovi suhtes tõkend vahistamine alates Harju Maakohtu 31.05.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest. Kannatanu A Ki (isikukood xxxx) tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada. KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2,5; § 137 lg 1 alusel välja mõista Meelis Kirsipuult ja Nikolai Desjatovilt solidaarselt kannatanu A Ki kasuks tsiviilhagi summas 245 (kakssada nelikümmend viis) eurot, mis kanda A Ki arvelduskontole xxxx Xxxx. Kannatanu T Li (isikukood xxxx) tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1943 eurot rahuldada osaliselt. KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2,5; § 137 lg 1 alusel välja mõista Meelis Kirsipuult ja Nikolai Desjatovilt solidaarselt kannatanu T Li kasuks tsiviilhagi summas 943 (üheksasada nelikümmend kolm) eurot, mis kanda A A’a arvelduskontole xxxx Xxxx. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Meelis Kirsipuult menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust ½, s.o 1560,12 eurot riigi kanda. Välja mõista Meelis Kirsipuult menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kaitsjatasu summas 1560,12 (üks tuhat viissada kuuskümmend eurot ja 12 senti) eurot ja sundtoomise kulud 24,70 (kakskümmend neli eurot ja 70 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Nikolai Desjatovilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust ½, s.o 1221,66 eurot riigi kanda. Välja mõista Nikolai Desjatovilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja kaitsjatasu 1221,66 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks eurot ja 66 senti) eurot. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu) kasuks 1288,32 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 32 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 214,72 eurot) eurot vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt määratud korras süüdistatava Meelis Kirsipuu kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 5a, 41531 Jõhvi) kasuks 835,20 (kaheksasada kolmkümmend viis eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 139,20 eurot) eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Nikolai Desjatovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Menetluskulud kokku summas 3044,82 eurot tuleb Meelis Kirsipuul tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700020510 ning selgitus: „Meelis Kirsipuu, 1-18-1785, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4 Menetluskulud kokku summas 1476,66 eurot tuleb Nikolai Desjatovil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700020523 ning selgitus: „Nikolai Desjatov, 1-18-1785, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – SIM kaart nr xxxx, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
4. maist 2020 (seega hiljemalt
5. juuniks 2020). Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistused Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad, Nikolai Desjatov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 05.12.2016 kella 17.00 paiku xxxx A Ki elukohas tungisid kallale A Kile, Meelis Kirsipuu lükkas A Ki diivanile pikali, surus oma käevarre A Ki kõrile ja kägistas ning hoidis A Ki kinni. Samal ajal Nikolai Desjatov võttis A Ki taskutest ära sularaha 20 eurot, Xxxx AS pangakaardi ja ID-kaardi A K nimele. Korterist lahkudes võtsid Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov kaasa 6 pakki sigarette LD Red ja Philip Morris koguväärtusega 15 eurot. Eelkirjeldatud tegevusega põhjustasid Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov A Kile füüsilist valu ning tekitasid A Kile varalist kahju kokku 35 eurot. -nemad, isikutena, kes on varem toime pannud röövimise, 06.12.2016 kella 21.00 paiku xxxx ristmikul tungisid kallale T Lile ning lõid kannatanut korduvalt pähe, vasaku silma piirkonda ja parema põsesarna piirkonda. Ründe käigus võtsid Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov kannatanult ära käekella Police väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Huawei xxxx väärtusega 120 eurot, plastikust dokumendikarbi väärtusega 8 eurot, isikutunnistuse T Li nimele, juhi ADR koolitustunnistuse, D deebetkaardi, tööohutuskaardi, juhi kutsetunnistuse kaardi, DNA kõnekaardi ümbrise, sularaha 12 eurot ning korterivõtmed. Eelkirjeldatud tegevusega põhjustasid Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov T Lile valu ja tervisekahjustusi – peahaava, hematoomid mõlema silma piirkonnas, hambamurdumise ning varalist kahju kokku 440 eurot. Seega Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov isikutena, kes on varem toime pannud röövimise, võttes isikute grupis vägivalda kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, panid toime

§ 200lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad,

§ 213

lg 2 p 1 tähendatud isikutena, 05.12.2016 kella 18.07 paiku xxxx, kasutades A Kilt röövitud pangakaarti, võtsid Xxxx AS-i sularahaautomaadist A Ki Xxxx AS pangakontolt nr xxxx välja 210 eurot sularaha, tekitades A Kile varalist kahju 210 eurot. 5 Seega Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov,

§ 213

lg 2 p 1 tähendatud isikutena, saades isikute grupis varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamisega, panid toime

§ 213lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad,

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isikutena, 06.12.2016 ajavahemikus kell 21.00-23.00 xxxx tungisid T Lilt röövitud võtmete abil T Li korterisse ja varastasid korterist musta värvi sülearvuti Fujitsu xxxx väärtusega 270 eurot, ehetekarbi väärtusega 3 eurot, milles olid 3 hõbesõrmust koguväärtusega 300 eurot, 1 paari kõrvarõngaid väärtusega 120 eurot, poolvääriskividest ehetekomplekti (kaelakee, käekett ja kõrvarõngad) koguväärtusega 500 eurot, vasest sõrmuse (väärtust ei oma), tekitades T Lile vargusega varalist kahju kokku 1193 eurot. Seega Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov,

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isikutena, võttes sissetungimisega ja isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, panid toime

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid süüdistustes, mis puudutavad kannatanu A Kit Süüdistatav Meelis Kirsipuu ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi kannatanu A Kit puudutavates süüdistustes. Süüdistatav Meelis Kirsipuu kinnitas kohtuistungil, et

1. või
2. detsembril 2016 käis ta A Ki pool õlut joomas. Enne sinna minekut oli ta koos H S xxxx poe juures, kui tuli A K. Siis nad läksid kolmekesi poodi ja A K ostis 3-4 pudelit 2-liitrist õlut. A K oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, samuti ka tema. H S tegi ettepaneku minna A Ki poole. Enne kui Nikolai Desjatov tuli, olid nad A Ki juures mingi tund, kaks. Nikolai Desjatov helistas talle ja küsis, et kus sa oled, mispeale tema ütles, et on xxxx tänaval. Nikolai Desjatov tunneb linna kuigi palju, sest on xxxx käinud. Nikolai Desjatov ütles, et tuleb siis ka sinna. Tulles ei olnud Nikolai Desjatovil midagi kaasas. Nad jõid õlut, lobisesid ja tegid suitsu. Kui Nikolai Desjatov sinna tuli, siis nad olid seal mingi pool tundi, mitte rohkem. Keegi ei võtnud A Kilt vägivalda tarvitades ära raha, sigarette või pangakaarti. Ta ei ole näinudki seda pangakaarti. Kui Nikolai Desjatov sinna tuli, siis viimane isegi ei istunud maha, vaid seisis kahe uksepiida vahel, sest seal olid kirbud ja ta ei julgenud istuda. Kuna õlu sai otsa, tegi ta ettepaneku sealt lahkuda. Kui nad ära läksid, oli H S veel üleval, aga korralikult purjus. Ta ei oska öelda, kes võis A Ki pangakaarti kasutades tema Xxxx kontolt välja võtta 210 eurot. Süüdistatav Nikolai Desjatov tunnistas kohtuistungil ennast osaliselt süüdi kannatanu A Kit puudutavates süüdistustes, olles nõus esitatud tsiviilhagiga. Süüdistatav Nikolai Desjatov kinnitas kohtuistungil, et 05.12.2016 viibis ta kannatanu A Ki elukohas. Ta oli xxxx tänaval A Ki korteris, kui Meelis Kirsipuu talle helistas ja ütles, et nad puhkavad seal, et seal on tüdrukud, jooming. Tal oli raha ja ta sõitis sinna, kuid ei suutnud seda maja üles leida. Ta helistas Meelis Kirsipuule, et viimane täpsustaks, kuhu sõita. Seal on kauplus xxxx ja Meelis Kirsipuu tuli talle seal vastu. Ta parkis sinna jalgratta ja läks poodi, et osta alkoholi, sest tühjade kätega ei saa ta sinna minna. Ta ostis 2-liitrise õlle, olles eelnevalt ka joonud. Ta jättis oma jalgratta parklasse ja läks sinna korterisse. Nikolai Desjatov täpsustas, et A Ki korterisse ta ei sisenenud, sest seal oli must. Kui ta läks sinna trepist üles, siis ta ütles Meelis Kirsipuule, et ta sinna korterisse ei sisene, et ta ootab väljas. Meelis 6 Kirsipuu ütles talle, et ta ootaks väljas ja ta ootas õues. Meelis Kirsipuu ütles talle, et anna mulle natuke aega, siis ta tuleb ja nad lähevad ära. Ta ootas umbes pool tundi väljas ning siis nad läksid sealt koos ära xxxx poodi. Tal hakkas õlu otsa saama ja ta käis ostis endale õlut. Meelis Kirsipuu andis talle pangakaardi. Ta ei tea, kelle kaart see oli. Meelis Kirsipuu ütles, et tal ei õnnestu PIN-koodi sisse lüüa ja palus tal võtta sularaha selle kaardiga. Ta ei vaadanud, kellele see kaart kuulus. Seda raha võis olla 210 eurot. Selle raha, mis ta välja võttis, andis ta Meelis Kirsipuule üle. PIN-koodi sai ta Meelis Kirsipuu käest. Tal oli endal sularaha kaasas 380-390 eurot. Ta oli xxxx läbisõidul ja pidi xxxx esitama taotluse xxxx pikendamiseks. Ta oli tagaotsitav ja kavatses Eestist lahkuda, et sõita Saksamaale. Nikolai Desjatov täpsustas, et tunnistab ennast süüdi pangakaardiga sularaha väljavõtmises. Kannatanu A K kinnitas kohtuistungil, et 05.12.2016 kuskil kell 11-13 läks ta poodi. See oli tal pensionipäev. Pension oli tal kuskil 350 eurot. Enne poodi minekut võttis ta automaadist sularaha välja kuskil 50 eurot. Ta läks xxxx poodi, kust ostis toiduaineid ja 7 pakki sigarette, kas LD või siis Philip Morris. Sigaretid maksid üle 3 euro pakk. Tal oli natuke taarat, mille ta andis taaraautomaati ära. Siis tulid sinna H S ja Meelis Kirsipuu, kes sel ajal, kui tema taarat andis, rüüpasid oma poolikut pudelit õlut. Seejärel tegi H S ettepaneku, et ta ostaks neile 3 suurt 2-liitrist pudelit 7 kraadist õlut. Siis ta läks ja ostis. Ta hakkas kodu poole minema ja H S kauples Meelis Kirsipuud ka endaga kaasa tulema tema juurde koju õlut jooma. Ta elas tol ajal xxxxx majas, korteri number oli xxxx või xxxx. Nad läksid siis kõik kolmekesi tema juurde ja hakkasid õlut jooma. Algul oli kõik normaalne, midagi erilist ei juhtunud. Aeg-ajalt rääkis Meelis Kirsipuu seal oma sõbrast, kelle nime ta ei nimetanud, et see kuskil ootab või jäigi kuskile ootama, kas tema juurde koju või kuhugi tänavale. Siis helistas Meelis Kirsipuu sõbrale ja veenis sõpra tema juurde tulema. Sõber oli öelnud, et ei tunne xxxx ega oska tema juurde tulla. Siis Meelis Kirsipuu ütles, et läheb välja sõbrale vastu ja pärast tuleb tagasi. See sõber tuli koos Meelis Kirsipuuga tema juurde. Tema ei teadnud siis, kellega on tegemist, nüüd ta teab, et see isik oli Nikolai Desjatov. Nad võtsid selle tilga õlut, mis seal veel oli, ära ja siis hakkas kogu see show pihta. Meelis Kirsipuu istus tema kõrvale diivani peale, nad ajasid veel natukene juttu ja siis Meelis Kirsipuu hüppas talle peale, pani ta täielikult pikali, käe kõri peale ja kägistas, andes jao pärast hingamist. Tal oli raske hingata ja valus, osaliselt pilt eest kadunud. Teine mees otsis tal taskud läbi ja võttis sealt absoluutselt kõik. Siis keeras Meelis Kirsipuu ta kõhuli ja teine mees otsis tagumised taskud ka läbi ja võttis sealt ka, mis võtta andis. Taskutest võeti tal ära raha, kuskil 25-35 eurot ja suitsud, 6 tervet pakki ja 7-s oli poolik. Need suitsud olid samad, mis ta enne poest ostis. Pärast võeti ära kõik dokumendid, pensionitunnistus, ID-kaart ja ka Xxxx pangakaart. Enne kui nad minema läksid, küsisid PINkoodi ka ära ja andsid mõista, et kui vale koodi ütled või üldse ei ütle midagi, läheb elu halvaks. Ta ütles õige PIN-koodi, sest ega muidu konto tühi poleks. Arvelt kadus viimane kui üks summa. Sel ajal, kui teda rööviti, istus H S põrandal. Politseisse ei pöördunud ta samal või järgmisel päeval, sest oli segaduses, kuna oli esmakordne juhus, varem pole nihukest asja olnud. Tal oli hoopis mure, et kustkohast süüa saab ja kust dokumendid kätte saaks. A K jäi oma tsiviilhagi juurde, mis on esitatud summas 245 eurot. Tunnistaja H S kinnitas kohtuistungil, et detsembri alguses 2016 kutsus A K ta enda juurde külla õlut jooma. Nad said kokku xxxx poe juures. A K ostis õlled ära ja nad läksid viimase juurde xxxx tänavale. H S tunnistas, et oli vist enne juba natukene õlut võtnud. A Ki juures nad istusid, jõid õlut, tegid suitsu ja ajasid juttu. Seda ta ei mäletanud, kas Meelis Kirsipuu tuli sinna koos nendega või hiljem. Mingil ajal tuli sinna Nikolai Desjatov, kes oli elanud tema naabrinaise A Ki juures. Tema teada midagi seal pahandusi küll ei olnud, lollusi ei tehtud. Tema oli piisavalt purjus ja mingi aeg kustus ära. Kui ta ärkas, oli tuba pime ja õues oli pime ning peale korteri peremehe A Ki, kes tukastas, kedagi ei olnud. Tema võttis oma 7 jope ja pani ajama. Seda ta ei tea, millal Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov sealt ära läksid. Tema mingisugust vägivalla tarvitamist peremehe suhtes ja mingit asjade äravõtmist ei näinud. Xxxx AS vastus päringule 23.01.2017 ja kannatanu A Ki arvelduskonto väljavõte (tl 39-41) tõendavad, et A K (ik xxxx) omab arvelduskontot nr xxxx, mida kasutab ainuisikuliselt. Konto väljavõttest nähtub, et 05.12.2016 on arvele laekunud pension summas 244,98 eurot ja sotsiaaltoetus summas 53,70 eurot. Arvelt on võetud 05.12.2016 kell 18.07 sularaha summas 200 eurot ja kell 18.08 sularaha summas 10 eurot. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 02.02.2017 (tl 35-38) tõendab, et süüdistatav Meelis Kirsipuu viibis 05.12.2016 xxxx. Äratundmiseks esitamise protokollist 07.02.2017 ning sinna juurde kuuluvast fototabelist (tl 32-34) nähtub, et kannatanu A K tundis ära näojoonte ning silmade järgi talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 3 oleva isiku, kes viibis 05.12.2016 õhtusel ajal tema elukohas xxxx koos Meelis Kirsipuuga. Fototabelil fotol nr 3 ära tuntud isikuks osutus Nikolai Desjatov. Tõendid süüdistustes, mis puudutavad kannatanu T Lhi Süüdistatav Meelis Kirsipuu ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi kannatanu T Lhi puudutavates süüdistustes. Süüdistatav Meelis Kirsipuu kinnitas kohtuistungil, et kuskil lõuna paiku läksid nad Nikolai Desjatoviga xxxx turule, kus kohtasid T Lhi, kes oli kergelt napsine ja küsis, et kus te lähete pärast, et ta võtab ühe viina ja tuleb neile külla. Nad läksid A Ki juurde ja T L tuligi tunni aja pärast sinna. See oli peale lõunat. Nad hakkasid viina võtma. Sel päeval ta rohkem välja ei läinudki. Kui nad viina ära jõid ja T L ära läks, jäi ta magama. Nikolai Desjatov läks ka A Ki poja tuppa. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava Meelis Kirsipuu kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Meelis Kirsipuu on kohtueelses menetluses 06.01.2017 öelnud, et „06.12.2016 ei ole koos Koljaga xxxx ringi liikunud. 06.12.2016 liikusin xxxx ringi üksipäini.“ Meelis Kirsipuu kinnitas, et Koljast rääkides peab ta silmas Nikolai Desjatovit. Sellist asja ei ole olnud, et ta oleks koos Nikolai Desjatoviga tunginud T Lile tänaval kallale ja viimaselt mingeid esemeid ära võtnud. Ta ei ole T Lile kallale tunginud A Ki korteris. Meelis Kirsipuu sõnul on tal T Liga sugulussidemed, emad olid omavahel sugulased. Ta on T Liga kogu aeg läbi saanud ega tea, mis põhjusel viimane tema peale otseselt viitab. Ta on olnud T Li juures tööl, kui viimasel hakkas matusebüroo pankrotti minema. Siis T L ei maksnud talle enam midagi, tegi ainult pudel viina ja paki suitsu haua kaevamise eest. Vahetult peale 06.12.2016 on ta ka koos T Liga alkoholi tarbinud. See oli kas 8.-ndal, siis oli T Lil pea lõhki või tal oli mingi hematoom. Kui ta küsis T Li käest, et mis juhtus, ütles viimane, et sai peksa, aga ei mäletanud, kes andis. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava Meelis Kirsipuu kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Meelis Kirsipuu on kohtueelses menetluses 06.01.2017 öelnud, et „ Küsisin T käest, et kes siis sind lõi. T vastas, et Kolja oli teda löönud, et tal on hea käsi.“ Kes see Kolja olla võiks, kellest siin jutt käib, Meelis Kirsipuu ei teadnud. Sellest, et T Lilt on midagi ära varastatud, ei olnud juttu. T Li korterist varastatud esemeid ei ole tema näinud. Ainukesed esemed, mis ta on näinud, leidsid santehnikud selle maja keldri kanalisatsiooni sõlmest xxxx tänaval, kus A K elas. Rahakott 8 koos ID-kaardiga toodi A Ki alt naabrile, kuna naaber teadis, et T L käib alkoholi tarvitamas A Ki juures. Siis oli see ohtlike veoste kaart, mis toodi paar nädalat hiljem ja mis leiti sealt samast keldrist. Tema oli sel ajal A Ki juures ja see anti tema kätte. Ta viis selle kaardi politseisse. T Li maja on A Ki majast kohe ümber nurga, 30 meetrit trepikojani. R T, kes käis aeg-ajalt A Ki juures, ütles talle, et Nikolai Desjatov müüs talle mingi arvuti. Sellest ei olnud juttu, kust Nikolai Desjatov arvuti sai. Meelis Kirsipuu ei teadnud midagi T Li asjadest, mis Nikolai Desjatovilt kätte saadi. Süüdistatav Nikolai Desjatov ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi kuritegudes, mis puudutavad kannatanu T Lhi. Süüdistatav Nikolai Desjatov kinnitas kohtuistungil, et detsembris olid nad A Ki korteris. T L tuli sinna umbes kell
3. Seal olid tema, Meelis Kirsipuu, J I ja A K. Nad tarvitasid alkoholi. Väljas oli pime, oli talvine aeg. Korteris toimus konflikt Meelis Kirsipuu ja T Li vahel. Meelis Kirsipuu lihtsalt tõusis üles ja hakkas T Lhi peksma. Tema ei sekkunud sellesse, sest ei tahtnud endale probleeme tekitada. J I osutas T Lile esmaabi, määrides tal peahaava ära briljantrohelisega ja sidudes pea kinni. Meelis Kirsipuu ja T Li vahel tekkis konflikt veel ka teist korda, misjärel tema ja J I lahkusid. Detsembris 2016 ei ole tema T Liga xxxx tänaval kohtunud. Tema ei tea midagi T Lil kaduma läinud dokumentidest ja käekellast. Need asjad, mis temalt ära võeti, ostis ta Meelis Kirsipuu käest. Nad läksid koos pandimajja, et pantida need asjad. Meelis Kirsipuu näitas talle neid asju ja ütles, et tal ei ole dokumenti, et neid asju pantida. Kui nad läksid koos Meelis Kirsipuuga pandimajja, siis ta mõtles, kas jätta endale need asjad ja maksta talle raha. Ta tuli pandimajast välja ja andis Meelis Kirsipuule raha. Jutt käib telefonist ja käekellast. Ta teab, et T L elab kuskil A Ki elukoha lähedal xxxx tänaval. Ta ei ole T Li korteris käinud ega tea isegi, mis korrusel viimane elab. Arvuti sai ta Meelis Kirsipuult, kes palus sellel järel käia A Ki korteris. Ta ei tea, kuidas arvuti sinna sattus. Nikolai Desjatovi ütlustest nähtub, et arvuti andis ta R T, kes andis talle sularaha, mille ta pidi edasi andma Meelis Kirsipuule. Ehete kohta ei osanud Nikolai Desjatov midagi öelda. Süüdi tunnistas ta ennast nende esemete omastamises. Seda ta ei tea, mis asjaoludel käekell, mobiiltelefon ja sülearvuti Meelis Kirsipuu kätte sattusid. Sellesse telefoni, mille ta Meelis Kirsipuu käest sai, pani ta oma telefonikaardi sisse ja hakkas seda telefoni kasutama. Ta oli nõus need asjad vabatahtlikult ära andma, sest ta ei teadnud, et need olid kuritegelikul teel saadud. Ta oli ise sel ajal tagaotsitav, kui need sündmused toimusid. Kannatanu T L kinnitas kohtuistungil, et 06.12.2016 õhtul oli ta kodus, valmistudes järgmisel päeval ärasõiduks tööle. See oli peale kella
4. Ta käis kaupluses xxxx, mis on kella 10-ni avatud ja jääb tema elukohast kuskil 250-300 meetri kaugusele, et võtta endale veidikene toidukraami kaasa. Ta jõudis poes ära käia. Ta ostis poest lati suitsuvorsti, saia, pool leiba, 2 pakki kiirnuudleid ja ühe sealihakonservi. Kauplusest väljudes hakkas ta koju minema mööda xxxx tänavat, mis on xxxx tänavaga, kus ta elab, paralleelne. Tänaval oli purjus seltskond, kokku 3 inimest, kellest Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov olid nagu väikse vahemaaga omavahel ja üks suur kõhukas mees oli natuke eemal. Ta tundis Meelis Kirsipuu ära, sest viimane oli kunagi töötanud tema ettevõttes. Nikolai Desjatovit oli ta 2 päeva varem näinud koos Meelis Kirsipuuga pargis juttu rääkimas. Nikolai Desjatovi nime ta tol hetkel veel ei teadnud. Meelis Kirsipuu nõudis temalt, et sul on raha, teed meile välja ja kohe. Jutt oli ka sellest, et ta ei ole Meelis Kirsipuule maksnud palka metsas tehtud töö eest. Diskussioon oli tal Meelis Kirsipuuga ja viimane oli temast umbes meetri kaugusel. Seejärel võeti tal paremast õlast kinni ja siis käis nätakas ära. Ta kannab prille, purunenud prilliklaas lõikas silmanurka vao ja siis oli löök vastu pead, paremale poole. Siis kadus tal korraks teadvus. Teadvusele tuli ta niimoodi, et sai aru, et keegi sobrab tal taskutes ja siis ta tundis, et keegi 9 istub tal rinna peal põlvedega nii, et ta ei saanud käsi liigutada. Ta ise ei näinud, sest silmad olid kinni verevalumitest. Ta kuulis Meelis Kirsipuu häält, et kuidas see kellarihm lahti käib, küsimus oli esitatud vene keeles. Vastati vene keeles, see hääl oli tuttav, kuid vastajat ta ei näinud. Kell rebiti käe pealt ära. Kellarihm on siiamaani katki. Kui kell oli ära võetud, siis oli löök talle parempoolsesse silma põsesarnast allapoole, mis murdis tal purihamba proteesi ja ühe silmahamba. Siis kadus tal jälle teadvus. Kuna tema silmanägemine oli ära, siis ta ei näinud, kes täpselt mida tegi. Järgmisena mäletab ta seda, et keegi püüdis teda nimepidi äratada, et T, mis sa siin jää peal teed, et sa külmud ju ära. Ta ei mäletanud, kuidas ta oli sinna liikunud, sest vahemaa sellest kohast, kus teda löödi kuni selle kohani, kus teda äratati, on 2025 meetrit. Teda äratas H S, kes saatis ta käe kõrval maja ukseni. Ta elas aadressil xxxx. Kuna tal võtmeid ei olnud taskus, siis ta ütles H S, et vajuta korter xxxx, seal elab ta naaber, kes võib ukse alt lahti teha. Koridori uksest laskis teda sisse A A, kes elab korteris xxxx. Viimane oli veel tõre, et kas sul tõesti pole võtmeid. See vestlus oli läbi tomafoni, mis on toa ja alt ukse vahel. Võtmed olid tal taskust ära võetud, enne olid võtmed, dokumendid ja asjad taskus. Toavõtmed võeti tal vasakult poolt püksitaskust ära. Temalt võeti ära käekell, toavõtmed, telefon Huawei ja dokumendikarp. Sellest läksid kaduma ADR kaart, ID-kaart, juhiload, D deebetkaart, DNA 2 kõnekaarti. Taskust kadus tal ära 12 eurot sularaha, mis poest järgi jäi, oli 10 eurone ja 2 üheeurost. Poekotti ei saanud ta ka kätte, toidukaupa oli tal kuskil 8 euro eest. Ta läks ülesse
5. korrusele, uks oli praokil ja võtmed olid väljapool ukse ees. Tal oli peahaav ja hematoomid mõlemas silmas. Verd tuli peast ja silmanurgast. Arsti ta ei kutsunud. Selleks, et sooja saada, viskas ta pikali ja jäi magama. Üles ärkas ta järgmise päeva lõunal. Ta leidis, et sülearvutit Siemens ei ole, sahtlid ja kõik asjad olid nagu ringi tõstetud. Siis ta vaatas, et ehete karp, mis naisel oli, on ka puudu kodust, kus olid 3 hõbedast sõrmust (tema ja poja lõpusõrmused, üks naise sõrmus) ning naise ehted – üks paar kõrvarõngaid ja türkiisist ehete komplekt (kaelakee, käekett ja kõrvarõngad) ning tema vasest sõrmus. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus süüdistatava Meelis Kirsipuu kaitsja taotlusel kannatanu T Li kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. T L on kohtueelses menetluses 21.12.2016 öelnud, et „19.12.2016 tuli koju minu naine. Ta töötab laeval ning on pikalt ära. Kui ta koju jõudis, avastas ta, et korterist on kadunud sülearvuti Fujitsu Siemens ning naise ehetekarp.“ T L põhjendas vastuolusid oma ütlustes sellega, et ta avastas asjade kadumise, kuid ei tahtnud nende kadumisest teatamisega eelnevalt naist telefoni teel traumeerida. Politseisse pöördus ta siis, kui tema nägemine taastus, sest kui silmaluugid kinni, siis sellise näoga nagu välja ei julgeks küll minna. Arsti poole ei pöördunud ta põhjusel, et on lõpetanud parameediku kursused ja jagab veidikene meditsiinist, osates endale ja teistele esmaabi anda. Tal oli peahaav pikkusega veidikene rohkem kui 10 cm, siis vasakul silmanurgas lõikehaav pikkusega 2 cm, mis on ka siiamaani nähtav. Need prillid on ka alles, millel klaas ära lõhuti. Siis hammas paremalt poolt, mis ta suust välja sülitas. Tal on hambaprotees ja ta kannab sillaproteesi, mis on ka murdunud. Kui ta politseisse pöördus, siis oli peahaav veel näha. Politseisse pöördus ta 21.12.
6. Tagasi on ta saanud arvuti, kella ja telefoni. Dokumentidest ei ole ta tagasi saanud xxxx pangakaarti, mis ei ole enam kehtiv ja 2 kõnekaarti. Ta tuli linna poolt kodu poole mööda xxxx tänavat, kui teda hüüdis üks nägupidi tuttav naisterahvas, öeldes, et su dokumendid on keldrist kanalisatsiooni remondi käigus leitud ja andis need talle edasi. See on xxxx maja ja see naisterahvas oli A. Politseis oli ta selleks ajaks juba ära käinud. ADR kaardi, mis oli ära murdunud, võttis vastu A A, kes on tema elukaaslane. Kell on ostetud xxxx, kellal on pass ja number. Tal on täpselt meeles, et see käekell maksis 300 eurot. Telefon Huawei on ostetud Soomest 120 euroga ja see oli kasutuses alla aasta. Sularaha oli 12 eurot. Dokumendi karbi ostis ta ise 8 euroga. Arvuti oli 2 aastat vana. 3 hõbesõrmust maksid 300 eurot, kõrvarõngad 120 eurot ja ehete komplekt 500 eurot, millele lisandub karbi väärtus 3 eurot. Lisaks soovib ta oma tsiviilhagis hambaravi kulu hüvitamist summas 1000 eurot. Läänemere Hambakliinikus öeldi talle, et hinnaks võib tulla kuni 12 000 eurot, et saada 10 hambakaar tagasi. Seda ta ei nõua, kuid tahab, et saaks proteesi parandatud. Praegu ta oma hambaid veel korda teinud ei ole. Ühtegi tõendit ega dokumenti tal selle kohta ei ole. T L jäi oma tsiviilhagi juurde varalise kahju osas summas 1943 eurot. Tunnistaja H S kinnitas kohtuistungil, et tema elab xxxx tänaval ja T L elab kohe kõrvaltänaval. See oli 3 aastat tagasi detsembrikuus, lumi oli maas. T L vedeles tänava peal oma maja ees lume peal, oli vist kukkunud, peas oli muhk, verd tuli. T L oli adekvaatne ja joogine oli ta ka. Ta aitas T Li püsti, saatis välisukseni ning kui viimane läks koridori, siis keeras tema ringi ja läks oma koju. Ta küsis veel T Lilt, et kas sul võtmed on, et kas kutsume sulle abi või aitan su üles, mispeale T L vastas, et võtmed on, ta läheb ise. Maja välisukse tegi T L ise lahti. Seal on tomafon ja see on nihukene võtmetaoline asi, vajutad sinna nupu peale, mis teeb lahti ukse. Tema ei kuulnud, et T L oleks kellegagi suhelnud. See oli ainuke kord, kui ta on aidanud T Lil maast üles tõusta. Tunnistaja A A kinnitas kohtuistungil, et T L on tema naaber, kes elab korteris xxxx. Tema elab korteris xxxx. See võis olla 06.12.2016 pärast kella 9, oli talvine aeg, kui T L andis talle alt tomafonist kella. Ta juba magas, kuid tõusis üles, tegi ukse lahti ja laskis T Li uksest sisse. Kui T Lil võtit ei ole, siis annab talle kella. Ta nägi T Lhi, viimasel olid silmad paistes ja kinni, üks silm oli nagu rohkem kinni ja pea oli verine. T L tormas kohe oma tuppa, tema korteri uks oli irvakil ja võtmed olid väljapool ees. Järgmisel hommikul tuli T L tema juurest läbi, olles ennast pesnud ja ravinud, plaastrid peale pannud. T L rääkis talle, et mingi punt oli tulnud talle kallale, et ta sai peksa ja teda löödi pähe, et seal oli Kirsipuu poiss koos mingi xxxx mehega. Sellest T L ei rääkinud, kes teda lõi. Pärast lõunat oli T L rääkinud, et telefon ja kell on ära võetud ning toast on arvuti ära võetud, samuti mingid ehted. Oma võtmetega ei avanud T L eelmisel õhtul maja välisust, sest võtmed olid tal kadunud. Ta on rääkinud Meelis Kirsipuuga, kes ütles, et tema ei ole näpuotsagagi T Lhi puutunud. Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil, et nad ei ela Meelis Kirsipuuga koos, kuid viimane on vahetevahel tema juures. Nikolai Desjatov elas tema juures 2016.a sügisel. Meelis Kirsipuu kohtas Nikolai Desjatovit linnas, viimasel ei olnud kuskil elada. Tal oli üks vaba tuba. Ta elas tookord aadressil xxxx. Nikolai Desjatov elas tema juures seni, kuni ta võeti sealt vahi alla enne jõule. Ta teab, et Meelis Kirsipuu töötas kunagi T Li juures, kui viimasel oli oma firma, matusebüroo. Ta tunneb T Lhi, sest nad jõid Meelis Kirsipuuga aeg-ajalt tema korteris aastatel 2015-
7. Tema juures korteris ei ole kunagi T Lhi pekstud. Tema ei ole koos Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatoviga sülearvutit müümas käinud. Talle rääkis R T, et Nikolai Desjatov oli talle arvuti müünud. Hiljem, kui Nikolai Desjatov vahistati, siis R T tuli tema juurde ja ütles, et kui tema käest keegi peaks küsima, et siis ta ütleks, et tema käis koos Nikolai Desjatoviga arvutit müümas. Alt naaber xxxx tänavalt ütles talle, et santehnikud tegid remonti ja leidsid ID-kaardi. Naaber andis talle üle T Li ID-kaardi, millele viimane tuli järele tema juurde xxxx tänavale peale seda, kui talle oli helistatud. Tunnistaja R T kinnitas kohtuistungil, et tema elab xxxx. Ta teab, et Meelis Kirsipuu ja A K elasid koos, olles elukaaslased ja pakkusid elamiseks tuba ka Nikolai Desjatovile. Teab seda, sest on korduvalt Meelis Kirsipuul ja A Kil külas käinud õlut joomas ning seal oli ka Nikolai Desjatov. T Liga juhtunust ei tea tema midagi. Tema käest saadi kätte T Lile kuuluv sülearvuti, mille tõid talle koju Nikolai Desjatov, A K ja Meelis Kirsipuu, öeldes, et inimene müüb oma arvutit, tal on raha vaja, aga nad ei öelnud, kellele see arvuti konkreetselt kuulub. Seda juttu alustas Meelis Kirsipuu, pärast ühines sellega ka Nikolai Desjatov. Ta kontrollis, et arvuti on töökorras, talle öeldi hind ja ta jäi nõusse. Ta lülitas arvuti võrku (internetti), kontrollis, et töötab, et ei oleks blokeeritud. Arvutis oli ainult kasutaja nimi, aga ta ei 11 pööranud sellele tähelepanu. Talle öeldi kohe, et dokumente arvutil ei ole, öeldi, et on kiirelt raha vaja, et pole millegi eest elada. Selle arvuti eest maksis ta samal päeval 40-50 eurot. Ta elab xxxx poe kõrval, kus on pangaautomaat. Ta läks ja võttis sealt raha. Need 3 inimest ootasid tema maja juures. Raha andis ta seal Nikolai Desjatovile, teised olid natuke eemal. See sündmus võis toimuda kuskil detsembri keskel või lõpus, võis olla aastal
8. Kannatanu T Li poolt 21.12.2016 ülekuulamise protokolli juurde esitatud dokumendid (tl 13, tl 14) tõendavad käekella Police ostmise kohta (xxxx) ja kuupäeva (10/
9. 2015), kella numbrit (xxxx) ning mobiiltelefoni marki ja nimetust (Huawei xxxx). Isiku läbivaatuse protokoll ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 1-6) tõendavad, et 21.12.2016 on T Lil peas 3,5 cm pikkune haav, mõlema silma all kollakassinakad laigud. Skeemilt (tl 7) nähtuvad kannatanu T Li poolt kohtueelses menetluses ülekuulamise järgselt märgitud tema enda, Meelis Kirsipuu ja Meelis Kirsipuu tuttava asukohad sündmuse toimumise ajal ning majade xxxx, xxxx ja xxxx asukohad. T L selgitas kohtuistungil, et skeemil number 1 ringi sees tähistab sündmuskohta, kus teda löödi. Skeemil number 2 ringi sees on see koht, kus H S teda üles äratas ja skeemil number 3 ringi sees on tema elumaja xxxx trepikoja uks. Aadressid xxxx ja xxxx on toodud selleks, et orienteeruda. Äratundmiseks esitamise protokollist 28.12.2016 ning sinna juurde kuuluvast fototabelist (tl 8-10) nähtub, et kannatanu T L tundis ära näojoonte ning silmade järgi talle äratundmiseks esitatud fototabelil fotol nr 3 oleva isiku, kes viibis 06.12.2016 õhtul kella 21.20 ajal xxxx koos Meelis Kirsipuuga. Fototabelil fotol nr 3 ära tuntud isikuks osutus Nikolai Desjatov. Politsei saatekiri kriminaalasjas (tl 15) tõendab, et 16.01.2017 on saadetud kriminaalasjale nr 16259000902 lisamiseks tagaotsitava Nikolai Desjatovi asjade seast ära võetud esemed: käekell Police, mobiiltelefon Huawei koos SIM kaardiga. Koopia isiku ja asjade läbivaatuse protokollist 21.12.2016, mis saadeti koos asjadega (tl 1617), tõendab, et Nikolai Desjatovi kinnipidamisel 21.12.2016 leiti tema asjade hulgast käekell Police katkise rihmaga ja mobiiltelefon Huawei koos SIM kaardiga. Asitõendi vaatlusprotokollist 19.01.2017 ning sinna juurde kuuluvatest fototabelitest ja ümbrikust, milles on Nikolai Desjatovi asjade läbivaatusel ära võetud SIM kaart (tl 18-22) nähtub, et vaadeldud on xxxx kesklinna politseijaoskonnas Nikolai Desjatovilt ära võetud käekella Police nr xxxx, millel on randmele kinnitamiseks heledat värvi metallist kett, mobiiltelefoni Huawei xxxx IMEI-ga xxxx ja SIM kaarti nr xxxx. Mobiiltelefoni sisse lülitamisel tuvastatakse, et selles on kasutusel vene keel ja telefon kuvab IMEI koodi nr xxxx. Asitõendi vaatlusprotokollist 24.01.2017 ning sinna juurde kuuluvatest fototabelitest (tl 2327) nähtub, et vaadeldud on R Ti elukohas xxxx musta värvi korpusega sülearvutit Fujitsu Siemens xxxx koos laadijaga. R T annab asitõendi vaatluse käigus politseile üle vaadeldud sülearvuti koos laadijaga, mis võetakse asitõendina kriminaalasja juurde. Kannatanu T Li allkiri 24.01.2017 (tl 11) tõendab, et ta on politseist kätte saanud käekella Police, mobiiltelefoni Huawei xxxx, sülearvuti Fujitsu Siemens xxxx koos laadijaga. Kätte saadud asjade suhtes pretensioone ei oma. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 02.02.2017 (tl 35-38) tõendab, et süüdistatav Meelis Kirsipuu viibis 06.12.2016 xxxx, samuti seda, et Nikolai Desjatov kasutas ajavahemikul 12 08.12-17.12.2016 helistamiseks, kõnede ja SMS-ide vastuvõtmiseks kannatanu T Li mobiiltelefoni Huawei IMEI-ga xxxx. Leiu vastuvõtmise akt nr 11 03.02.2017 (tl 12) tõendab, et Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond on Meelis Kirsipuult vastu võtnud leiu. Leidmise aeg - 01.02.
10. Leidmise koht - xxxx keldriruum. Leiu kirjeldus – xxxx keldriruumidest leidis töömees T Li, sünniaeg xxxx, juhi ADR koolitustunnistuse, mis anti üle Meelis Kirsipuule, kes tõi leitud dokumendi 03.02.2017 politseisse xxxx. Leid on 22.02.2017 üle antud A Aale, elukoht xxxx. Asitõendi vaatlusprotokollist 14.02.2017 ning sinna juurde kuuluvatest fototabelitest (tl 2831) nähtub, et vaadeldud on juhi ADR koolitustunnistust T Li, sündinud xxxx, nimele. Keskosast on kaart katki, jagunedes kaheks tükiks. Juhi ADR koolitustunnistus T Li nimele võetakse asitõendina kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavate Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi süü neile esitatud süüdistustes on tõendatud. Süüdistatavate Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi süü neile esitatud süüdistustes on tõendatud kannatanute A Ki ja T Li ütlustega, milliste õigsuses ei ole põhjust kahelda, sest neid ütlusi toetavad nii kogutud kirjalikud tõendid kui ka tunnistajate ütlused. A Ki röövimise episoodis jätab kohus kõrvale tunnistaja H S ütlused, sest viimane, istudes põrandal ja olles tugevas alkoholijoobes, võis sellel ajal juba kas tukkuda või magada. Asjaolu, et kannatanud ei pöördunud koheselt politseisse, ei vähenda nende ütluste usaldusväärsust. Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi ütlused, mis on vastuolus muude tõenditega, ei ole usutavad ega veena kohut selles, et nad kuritegusid kannatanute suhtes toime ei pannud. Lisaks sellele väärib märkimist, et süüdistatavate ütlused on ka omavahel vastuolus. Kui Meelis Kirsipuu eitab kõigi kuritegude toimepanemist nii tema enda kui ka Nikolai Desjatovi poolt, siis Nikolai Desjatov samas oma ütlustega süüstab Meelis Kirsipuud. Nikolai Desjatov on öelnud, et peale seda, kui nad A Ki juurest lahkusid, andis Meelis Kirsipuu talle pangakaardi ja palus võtta sularaha selle kaardiga, sest tal endal ei õnnestunud PIN-koodi sisse lüüa. Nikolai Desjatov oma sõnul ei vaadanud, kellele see kaart kuulus. Seda raha võis olla 210 eurot ja selle raha andis ta Meelis Kirsipuule. Kannatanu A Ki arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 05.12.2016 kell 18.07 on tema arvelt võetud sularaha summas 200 eurot ja kell 18.08 sularaha summas 10 eurot, kokku 210 eurot. Nikolai Desjatov on öelnud, et ostis Meelis Kirsipuu käest käekella ja mobiiltelefoni ning sai Meelis Kirsipuu käest sülearvuti, mille ta müüs R Tile, kes andis talle sularaha, mille ta pidi edasi andma Meelis Kirsipuule. Nimetatud esemete näol on tegemist T Lilt röövitud käekella ja mobiiltelefoniga ning T Li korterist varastatud sülearvutiga. Süüdistatavate ütlused on omavahel vastuolus ka selles osas, mis otseselt ei puuduta tõendamiseseme asjaolusid. Nii on Meelis Kirsipuu öelnud, et A Ki juurde tulles ei olnud Nikolai Desjatovil midagi kaasas ning viimane isegi ei istunud maha, vaid seisis kahe uksepiida vahel, sest seal olid kirbud ja ta ei julgenud istuda. Nikolai Desjatov on öelnud, et enne A Ki juurde minekut ostis ta poest alkoholi (2 liitrise õlle), sest tühjade kätega ei saanud ta sinna minna. A Ki korterisse ta ei sisenenud, sest seal oli must. Meelis Kirsipuu ütles talle, et ta ootaks väljas ja ta ootas õues. 13 Kannatanu T Li ütlustest ei selgu otseselt see, kas vägivalda tarvitas tema suhtes üks süüdistatavatest ja teine süüdistatavatest võttis ründe käigus asjad ära või mõlemad süüdistatavad tarvitasid tema suhtes vägivalda ja mõlemad süüdistatavad võtsid ründe käigus temalt asjad ära. Samas järeldub T Li ütlustest, et röövimise tema suhtes panid toime süüdistatavad Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov. Tunnistaja A A sõnul oli T L tulnud järgmisel hommikul tema juurest läbi ja rääkinud talle, et mingi punt oli tulnud talle kallale, et ta sai peksa ja teda löödi pähe, et seal oli Kirsipuu poiss koos mingi xxxx mehega. Tunnistaja H S on öelnud, et see oli 3 aastat tagasi detsembrikuus, lumi oli maas. See oli ainuke kord, kui ta on aidanud T Lil maast üles tõusta, et T L vedeles tänava peal oma maja ees lume peal, oli vist kukkunud, peas oli muhk, verd tuli. Vastuolu kohta tunnistajate H S ja A A ütlustes, mis puudutab seda, kas T Lil olid võtmed ja kas ta avas kortermaja välisukse oma võtmega, märgib kohus, et H S võis mingil põhjusel kogu sündmust päris täpselt mitte mäletada, kui ta ütles, et maja välisukse tegi T L ise lahti. Seda, et 06.12.2016 õhtul T Lil võtmeid ei olnud, on kinnitanud nii T L ise kui ka tunnistaja A A, kes on selle kohta andnud üksikasjalikke ütlusi. A A on öelnud, et see võis olla 06.12.2016 pärast kella 9, kui T L andis talle tomafonist kella, ta tõusis magamast üles, tegi ukse lahti ja laskis T Li uksest sisse. A A sõnul olid T Lil silmad paistes ja kinni, üks silm oli nagu rohkem kinni ja pea oli verine. T Li ja A A ütlustest nähtub, et T Li korteri uks oli irvakil ja võtmed olid väljapool ees. A A on öelnud, et oma võtmetega ei avanud T L maja välisust, sest võtmed olid tal kadunud. Tunnistaja A A ütlustega on tõendatud, et järgmisel päeval pärast lõunat oli T L rääkinud, et telefon ja kell on ära võetud ning toast on arvuti ära võetud, samuti mingid ehted. Seda, et süüdistatavate Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi ütlused ei ole tõesed, kinnitavad tunnistaja R Ti ütlused, mille kohaselt sülearvuti tõid talle koju Nikolai Desjatov, A K ja Meelis Kirsipuu, öeldes, et inimene müüb oma arvutit, tal on raha vaja, aga nad ei öelnud, kellele see arvuti konkreetselt kuulub. Talle öeldi kohe, et dokumente arvutil ei ole, et on kiirelt raha vaja, et pole millegi eest elada. Ta läks ja võttis xxxx poe kõrval olevast pangaautomaadist raha 40-50 eurot ning andis selle teda maja juures ootavale Nikolai Desjatovile, teised olid natuke eemal. Musta värvi korpusega sülearvuti Fujitsu Siemens xxxx varastati 06.12.2016 õhtul T Li korterist. Tunnistaja A Ki ütlustesse, et tema ei ole koos Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatoviga sülearvutit müümas käinud, et R T rääkis talle, et Nikolai Desjatov oli talle arvuti müünud ning hiljem, kui Nikolai Desjatov vahistati, tuli R T tema juurde ja ütles, et kui tema käest peaks keegi küsima, siis ta ütleks, et tema käis koos Nikolai Desjatoviga arvutit müümas, suhtub kohus kriitiliselt, sest A Kil on lähedased suhted Meelis Kirsipuuga ja Nikolai Desjatovile on ta oma korterist, kus ta sellel ajal elas aadressil xxxx, tuba üürinud, kus Nikolai Desjatov elas 2016.a sügisel kuni vahistamiseni. Samas on mõistetav, et A K ei taha ütlusi andes ennast süüstada. Tunnistaja R Til ei ole mingit põhjust valetada, et sülearvuti müüsid talle Nikolai Desjatov, A K ja Meelis Kirsipuu. Kannatanu T Lilt röövitud dokumentide leidmine xxxx maja keldrist ei ole kohtu hinnangul juhuslik, arvestades süüdistatava Meelis Kirsipuu sagedast viibimist A Ki elukohas xxxx ja seda, et süüdistatav Nikolai Desjatov üüris nimetatud korterist A Kilt tuba. Röövimise objektiivne koosseis on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, mis peab olema ajaliselt seotud 14 asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend ja suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Subjektiivne koosseis eeldab röövimise tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja äravõtmise suhtes.

§ 21

lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele, konkreetsed osateod ei tarvitse olla eristatavad ajas ja ruumis. Vägivalda kasutavad kannatanu suhtes kõik, kes on ta ümber piiranud, olenemata sellest, kes konkreetselt kannatanut peksis. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et kannatanute A Ki ja T Li suhtes kasutati vägivalda, A Kile põhjustati füüsilist valu ning T Lile füüsilist valu ja tervisekahjustused. Vägivalla kasutamise käigus võeti neilt ära süüdistuses märgitud esemed. Kannatanute A Ki ja T Li röövimise panid ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviijatena toime süüdistatavad Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov. Vägivalla kasutamist pidasid süüdistatavad Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov võimalikuks ja möönsid seda, seega oli neil vägivalla kasutamise osas vähemalt kaudne tahtlus. Kuna röövimise toimepanemise eesmärgiks oli asjade äravõtmine, siis selles osas tegutseti kavatsetult. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 200

lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.

§ 200

lg 2 p 4 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise.

§ 200lg 2 p 7 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud grupi poolt.

Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi poolt toimepandud 2 röövimise episoodi on kohtueelses menetluses õigesti

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritud, sest nad isikutena, kes on varem toime pannud röövimise, võtsid isikute grupis vägivalda kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Arvutikelmuse objektiivne koosseis sarnaneb kelmuse üldkoosseisuga, sest koosseisutegu peab viima varalise kahju tekkeni. Koosseisutegu on ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi, mis peab mõjutama selle tulemust. Viimaks peab sellise mõjutamise tulemusena kaasnema varaline kahju. Pangaautomaadist raha väljavõtmine nõuab pangakaardi PIN-koodi tippimist pangaautomaadi klahvistikul, mida tuleb pidada arvutiandmete sisestamiseks või edastamiseks. Käesoleval juhul on kannatanu A Ki Xxxx pangakaarti kasutanud selleks mitteõigustatud isikud (süüdistatavad Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov) omavoliliselt, olles eelnevalt kaardi A Kilt röövinud. Andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkus väljendub selles, et andmeid sisestanud isikutel Meelis Kirsipuul ja Nikolai Desjatovil ei olnud andmete kasutamise õigust omava isiku (kaardi õiguspärase kasutaja A Ki) luba teo toimepanekuks, ent PIN-koodi sisestades andsid nad Xxxx märku, justkui oleksid nad ise konto üle õigustatud isikud või vähemasti tegutseksid nad viimase nõusolekul. Sularaha valdav pank andis raha pärast PIN-koodi sisestamist koodi sisestanud Meelis Kirsipuule ja Nikolai Desjatovile üle, tehes vabatahtliku varakäsutuse. Arvutikelmuse subjektiivne koosseis nõuab sarnaselt

§-ga 209 varalise kasu saamise eesmärki. Isikutel peab olema kavatsetus (

§ 16lg 2) saada seda kasu, mille võrra kannatanu kahju kannab.

Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt on täidetud nii kuriteo objektiivne kui ka 15 subjektiivne koosseis. Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov panid arvutikelmuse toime kavatsetult. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 213

lg 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

§ 213

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

§ 213lg 2 p 4 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud grupi poolt.

Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi poolt toimepandud kuritegu on kohtueelses menetluses õigesti

§ 213lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritud.

Varguse puhul on kaitstavaks õigushüveks omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis, vaid on kellegi teise omandis. Tegu on lõpuleviidud asja äravõtmisega. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Süüdistatavad Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatov panid kannatanu T Lilt röövitud korterivõtmeid kasutades toime varguse tema korterist. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Asja ebaseadusliku omastamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisu tunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Asjade ebaseadusliku omastamise suhtes oli süüdistatavatel kavatsetus, kuna eesmärgiks oligi asjad endale võtta. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi käitumises esinevad

§ 199

lg 2 p 7,8,9 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi poolt toimepandud vargus on kohtueelses menetluses õigesti

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritud, sest nad võtsid

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isikutena, sissetungimisega ja isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatavale Nikolai Desjatovile on teostatud statsionaarne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille kohaselt ta ei põe vaimuhaigust, ta ei ole nõdrameelne ja tal ei esine muu raske psüühikahäire. Nikolai Desjatovil ei esinenud talle süüks arvatud kuritegude toimepanemise ajal 05.12.2016 ja 06.12.2016 vaimuhaigus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäire. Nikolai Desjatov oli talle süüks arvatud kuritegude toimepanemise ajal võimeline oma tegude keelatusest ja tähendusest aru saama ja oma tegusid juhtima. Nikolai Desjatov on oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema ja osalema oma kriminaalasja arutamisel kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Tsiviilhagid Kannatanu A K on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 245 eurot. Kannatanu T L on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1943 eurot, millest 943 eurot on temale tagastamata jäänud vara väärtus ja 1000 eurot on hambaravi kulu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, 16 et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama §-i lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isikute õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. Kannatanute A Ki ja T Li poolt esitatud tsiviilhagide faktilised asjaolud kattuvad süüdistuses toodud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud faktiliste asjaoludega, välja arvatud selles osas, mis puudutab T Li hambaravi kulu summas 1000 eurot, kuna selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus peab kannatanu A Ki poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 245 eurot õiguslikult põhjendatuks ja leiab, et see kuulub KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2,5; § 137 lg 1 alusel süüdistatavatelt Meelis Kirsipuult ja Nikolai Desjatovilt kui kannatanule oma õigusvastase käitumisega kahju tekitanud isikutelt välja mõistmisele solidaarselt. Kannatanu T Li tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1943 eurot peab kohus õiguslikult põhjendatuks osaliselt, summas 943 eurot, mis on temale tagastamata jäänud vara väärtus, ja leiab, et see kuulub KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2,5; § 137 lg 1 alusel süüdistatavatelt Meelis Kirsipuult ja Nikolai Desjatovilt kui kannatanule oma õigusvastase käitumisega kahju tekitanud isikutelt välja mõistmisele solidaarselt. Karistused

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme varavastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette kolme- kuni viieteistaastane vangistus.

§ 213

lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme varavastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette ühe- kuni viieaastane vangistus. 17

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme varavastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatavate Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et süüdistatavate Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi süü suurust võib pidada võrdseks. Samas oli süüdistatav Meelis Kirsipuu see, kes eelnevalt tundis kannatanuid ja nendega esimesena suhtles (tarvitas koos kannatanu A Kiga viimase korteris alkoholi, kõnetas kannatanu T Lhi tänaval). Karistusregistrist nähtuvalt ei oma süüdistatav Meelis Kirsipuu käesoleval ajal kehtivat kriminaalkaristust. Kohtute Infosüsteemi andmetel karistati Meelis Kirsipuud viimati 10.06.2015 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi 3 kuulise vangistusega

§ 73lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga.

Seega ei olnud uute varavastaste kuritegude toimepanemise ajal 05.12.2016 ja 06.12.2016 tema karistatus kustunud. Karistusregistrist nähtuvalt on süüdistatavat Nikolai Desjatovit ühel korral kriminaalkorras karistatud ning ta kannab käesoleval ajal temale 31.05.2017 Harju Maakohtu poolt

§-de 200 lg 2 p 4, 199 lg 2 p 5,9; 121, 120 järgi,

§ 64

lg 1 kohaselt kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust – 5 aastat 10 kuud vangistust xxxx alates 21.12.2016 (tl 52-57). Uued varavastased kuriteod pani Nikolai Desjatov toime ajal, mil ta oli eelmises kriminaalasjas tagaotsitav. Arvestades süüdistatavate Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi süü suurust, mis ei ole väike, ei pea kohus põhjendatuks nende karistamist

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega.

Kohus leiab kõike eeltoodut arvestades, et süüdistatavaid Meelis Kirsipuud ja Nikolai Desjatovit tuleb karistada kõikide §-ide järgi vangistusega, mis on

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi 4 aastat,

§ 213

lg 2 p 1,4 järgi 1 aasta ja

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi 2 aastat.

Meelis Kirsipuu ja Nikolai Desjatovi liitkaristusteks jääb

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, 4 aastat vangistust. Meelis Kirsipuu oli kahtlustatavana kinni peetud 05.01.-06.01.2017 (tl 4244) ning ta vahistati Viru Maakohtu 24.01.2020 määruse alusel 01.02.2020, sest ta hoidus kohtumenetlusest kõrvale.

§ 68

lg 1 alusel tuleb Meelis Kirsipuu eelvangistus 05.01.06.01.2017, s.o 2 päeva ja eelvangistus alates 01.02.2020, arvata karistusaja hulka ning Meelis Kirsipuul kuulub alates 01.02.2020 ärakandmisele 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohus arvestab Nikolai Desjatovile liitkaristust mõistes seda, missugune oleks tema karistus olnud siis, kui kuritegusid oleks menetletud koos ühes menetluses.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel jääb 18 Nikolai Desjatovile käesoleva kohtuotsusega ja eelmise kohtuotsusega mõistetud liitkaristuseks, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, 7 aastat vangistust algusega 21.12.

1. Lisaks karistuste eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohtute Infosüsteemi andmetel kohaldati 02.03.2016 Harju Maakohtu määrusega prokuröri poolt 01.03.2016 tagaotsitavaks kuulutatud Nikolai Desjatovi suhtes tõkendit vahistamine, sest tema asukoht oli teadmata, ta rikkus tõkendit elukohast lahkumise keeld ja hoidus kõrvale kriminaalmenetlusest. Nikolai Desjatov peeti kinni 21.12.
2. Arvestades eeltoodut tuleb KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada käesolevas kriminaalasjas vangistuse täitmise tagamiseks Nikolai Desjatovi suhtes tõkendit vahistamine alates Harju Maakohtu 31.05.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest, sest Nikolai Desjatov võib hakata mõistetud karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigi kasuks. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 179 lg 2 sätestab, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus

-i mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Meelis Kirsipuu menetluskuludeks sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 448,32 eurot ja kohtumenetluses summas 2671,92 eurot, kokku kaitsjatasu summas 3120,24 eurot ning KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel erikuluna sundtoomise kulud 24,70 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Nikolai Desjatovi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasu summas 255 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 325,32 eurot ja kohtumenetluses summas 2118 eurot, kokku kaitsjatasu summas 2443,32 eurot. Nikolai Desjatovilt menetluskuluna sundraha välja mõistmisele ei kuulu, kuna tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga (

§ 65lg 1).

Arvestades seda, et kohtuistungid ei lükkunud edasi üksnes süüdistatavate tõttu, samuti arvestades kaitsjatasude kogusummat, mille tervikuna hüvitamine käiks süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks jätta kummagi süüdistatava osas ½ kaitsjatasudest riigi kanda. Seega kuuluvad süüdistatavalt Meelis Kirsipuult menetluskuludena välja mõistmisele sundraha 1460 eurot, kaitsjatasu summas 1560,12 eurot ja sundtoomise kulud 24,70 eurot 19 ning süüdistatavalt Nikolai Desjatovilt kuuluvad menetluskuludena välja mõistmisele ekspertiisitasu summas 255 eurot ja kaitsjatasu summas 1221,66 eurot. Arvestades menetluskulude kogusummat, milleks on süüdistataval Meelis Kirsipuul 3044,82 eurot ja süüdistataval Nikolai Desjatovil 1476,66 eurot, võimaldab kohus neid tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Asitõendid Asitõend – SIM kaart nr xxxx (tl 22), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Heli Väinaste Rahvakohtunikud Heli-Liivia Komp ja Oxana Nikitina Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2020 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 22. mai 2020 kohtuotsus jätta muutmata. Riigikohtu 16.09.2020 kohtumäärusega jäeti Meelis Kirsipuu kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski kassatsioon menetlusse võtmata. 22.05.2020 kohtuotsus 1-18-1785 jõustus 16. septembril 2020 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent