KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1424 Tsiviilasi N S hagi P A

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi hageja nõusolekul tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada, kui kostja ei ole hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

§ 407lg 1).

Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse § 80, mille lõike 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja kellelt omanik saab lõike 2 alusel nõuda asja valdust. Hageja nõue kinnisasja kostja valdusest hageja valdusesse väljamõistmiseks vastab vindikatsiooninõude sisule. Nõude eeldusena pidi hageja tooma esile ja tõendama, et ta on vaidlusaluse kinnisasja omanik ja kostja valdab hageja kinnisasja. Tulenevalt kostja vastuväidete puudumisest ei ole nimetatud asjaolud vaidluse all. Kuivõrd kostja hagile ei vastanud ega toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt oleks temal kinnisasja valdamiseks õiguslik alus, ei tuvasta kohus, et kostjal oleks hageja suhtes õigus kinnisasja vallata. Kuna vindikatsiooninõude rahuldamise eeldused on täidetud, tuleb hagi rahuldada.

1. Kinnisasja, sh korteriomandi väljaandmise korda reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180, mille kolmas lõige näeb ette, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kohus rahuldab hageja taotluse kostja ja tema vara hagejale kuuluvatest ruumidest väljatõstmiseks TMS-is sätestatud korras juhul, kui kostja keeldub hagejale kuuluvat valdust hagejale vabatahtlikult üle andmast.
2. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1). 3

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik 4