KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-12765 T

) § 101 lg-s 1 ette elatise miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus,

1. aastal 250 eurot ja
2. aastal 270 eurot. Elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära, ei pea põhjendama ega tõendama. 2

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-3-07, p 12) on hageja arvelduskontole raha maksmisega võimalik lugeda ülalpidamiskohustus kas täiesti või osaliselt täidetuks üksnes juhul, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (3-2-1-35-17). Kostja on avaldanud, et tema sissetulek on 1100 eurot kuus, kui tööd ei ole, siis 500–700 eurot kuus, ta peab maksma pangalaenu 250 eurot kuus ja kohustusi on tal kokku 700–800 eurot kuus. Tõendeid sissetulekute ja kohustuste kohta kostja esitanud ei ole. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse määramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab, mida kostja teinud ei ole. Kuigi kostja ei ole esitanud tõendeid sissetulekute ja makstud elatise kohta, arvestas kohus seda, et ema oli nõus elatise vähendamisega selliselt, et elatisest arvestatakse maha perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 alusel makstav toetus 30 eurot kuus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. YY esitas apellatsioonkaebuse, milles teatas, et ei ole Tartu Maakohtu
2. novembri 2019 otsusega rahul ja soovib uut kohtuistungit.
3. XX taotleb oma kirjalikus vastuses apellatsioonkaebuse TsMS § 3401 lg 2 alusel läbivaatamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Apellatsioonkaebus ei vasta TsMS §-de 633 ja 631 nõuetele, kuna kaebuses puudub nii apellandi selgelt väljendatud taotlus kui ka kaebuse põhjendus. Vaatamata ringkonnakohtu nõudele apellant kaebuses puuduseid ei kõrvaldanud. Ringkonnakohus on rikkunud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel TsMS §-s 3401 sätestatud menetlusõiguse norme ning kaldunud kõrvale poolte võrdsuse printsiibist. Rikkumine kahjustab hageja õiguseid ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Ülaltoodu tõttu ei ole hagejal võimalik ka kaebusele vastata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 3 Maakohtu otsuse vaidlustas kostja, kes täpsustas ringkonnakohtu istungil, et ta ei ole nõus tasuma elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ning alates hagi esitamisest on ta nõus maksma elatist 150 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
5. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Seetõttu tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Vastuseks kostja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.1.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on 04.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest, st arvestada tuleb muuhulgas lapse vajadusi ja kohustatud isiku varalist seisundit. Kostja selgituste kohaselt ei ole ta nõus tagasiulatuvalt elatist maksma põhjusel, et ta on pärast emast lahkuminekut last rahaliselt toetanud. Samas kinnitas kostja, et tal puuduvad tõendid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Lapse ema vaidles nii maakohtu menetluses kui ringkonnakohtus kostja väitele vastu. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustuse täitmist ühe aasta jooksul enne hagi esitamist tõendanud, on maakohus põhjendatult hageja nõude selles osas rahuldanud ning puudub alus apellatsioonkaebuse selles osas rahuldamiseks. 7.2. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras ja arvestas sellest hageja nõusolekul maha poole lapsetoetusest, s.o 30 eurot kuus. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta ei ole suuteline maksma elatist maakohtu poolt väljamõistetud määras põhjusel, et tal on hulgaliselt võlgnevusi erinevatele võlausaldajatele, sh Julianus Inkasso OÜ-le ca 10 000 eurot. Arvestades võlgnevusi, on ta nõus maksma elatist 150 eurot kuus. Lisaks kinnitas kostja, et ta töötab taluniku juures mehhanisaatorina ja tema keskmine netotöötasu on ca 1100 eurot kuus, tal ei ole teisi alaealisi lapsi ning tervislik seisund võimaldab tal ülalpidamist teenida.

§ 102

lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kuigi

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatu puhul on tegemist mõjuvate põhjuste näidisloeteluga, ei ole kohtupraktika kohaselt mõjuvaks põhjuseks see, kui elatist maksma kohustatud isikul on muid võlgnevusi teistele võlausaldajatele. Elatisnõue kuulub täitmisele eelisjärjekorras ning asjaolu, et kostjal on muid võlgnevusi, ei anna alust tühistada maakohtu otsust, millega mõisteti kostjalt välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras (arvestades sellest maha pool lapsetoetust). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et eelkõige kostja töötasu suurus ja teiste alaealiste laste puudumine, võimaldavad tasuda hagejale elatist maakohtu poolt väljamõistetud määras. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata apellatsioonkaebus ka osas, milles kostja taotles väljamõistetud elatise vähendamist kuni 150 euroni kuus.

1. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud seoses kostja apellatsioonkaebusega õigusabile kokku 4,25 tunni ulatuses 510 eurot (sh 2 tundi seisukoha koostamine apellatsioonkaebusele; 1,5 tundi taandamise avalduse ja vastuväite koostamine; 0,5 tundi kohtuistungil osalemine ja 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamine). 4 Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja poolt 09.03.2020 esitatud menetlusdokument, milles esindaja esitas vastuväite kohtu tegevusele ning taotles samade menetlusnormide rikkumise eest kohtuniku taandamist, oli põhjendamatu ning selle koostamisele kulunud aja eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. 09.03.2020 menetlusdokumendi põhjendamatust kinnitab ka see, et Tartu Ringkonnakohtu esimees jättis 19.03.2020 vastusega hageja esindaja kaebuse kohtu koosseisu kuuluvate kohtunike tegevuse peale rahuldamata. Kostjal puudub kohustus hüvitada hageja esindaja põhjendamatut ja ebavajalikku kulu. Ringkonnakohus leiab, et muud menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Seetõttu tuleb kostjal hüvitada õigusabikulud 2,75 tunni eest kokku summas 330 eurot (2,75x100+käibemaks 20%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2. Ringkonnakohus jättis hageja 09.03.2020 esitatud vastuväite kohtu tegevusele 02.06.2020 kohtuistungil protokollilise määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et apellatsioonkaebuse menetlemine ei riku iseenesest hageja õigusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja