← Eesti

3-20-879/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-879 Haldusasi XX kaebus

) 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX taotles Maardu Linnavalitsuselt
  2. aprillil 2020, et viimane vallandaks kvalifikatsiooni puudumise tõttu töölt lastekaitsespetsialistid LK ja AS. Ametnikud andsid Harju Maakohtus lastekaitsespetsialistina arvamusi, omamata selleks vajalikku erialast ettevalmistust ja haridust.
  3. Maardu Linnavalitsus teatas
  4. aprilli
  5. a kirjaga nr 10-4.7/1361-1, et kaebuses nimetatud Maardu Linnavalitsuse ametnikud on kas linnavalitsuse ametiasutuse avalikust teenistusest vabastatud või ei jätka avalikku teenistust lastekaitsespetsialisti ametikohal.
  6. XX esitas
  7. mail 2020 halduskohtule kaebuse, milles nõudis, et Maardu Linnavalitsust kohustataks vallandama AS. Kaebaja hinnangul ei või AS töötada sotsiaalabi osakonna 3-20-879 spetsialistina, kuna tal puudub kvalifikatsioon. Kaebaja kaitseb seeläbi enda ja oma lapse õigusi. Kuigi laps ei ela praegu Eestis, ei ole tema tagasi kolimine välistatud.
  8. Tallinna Halduskohus tagastas
  9. juuni
  10. a määrusega kaebuse, kuna kaebus pole esitatud kaebaja õiguste kaitseks (

§ 121lg 2 p 1).

AS ei tööta lastekaitsespetsialistina, vaid sotsiaalabi osakonna peaspetsialistina. Kaebaja laps ei ela Eestis. Seega ei ole võimalik, et AS kaebaja lapsega lastekaitsespetsialistina ametialaselt kokku puutuks. Ka hüpoteetiline võimalus, et kaebaja laps võib asuda Eestisse elama, ei ole kaebeõiguse jaatamiseks piisav. Kaebaja esitas vastustajale taotluse AS lastekaitsespetsialisti ametist vabastamiseks. Käesoleval ajal töötab AS sotsiaalabi osakonna peaspetsialisti ametikohal. Tegemist on kahe erineva ametikohaga, mis ei ole kokkulangevad. Seetõttu ei saa kaebaja 13.04.2020 taotlust samastada AS praeguselt ametikohalt vabastamise taotlusega. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust AS ametist vabastamise nõudmiseks, ei suuna kohus kaebajat vastavasisulist taotlust Maardu linnale esitama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja halduskohtule menetluse jätkamiseks saatmist. Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolul, et kaebuses Maardu Linnavalitsusele taotles kaebaja AS vabastamist. Kaebaja ei viidanud sellele, milliselt ametikohalt. Ka sotsiaalabi osakonna spetsialist peab tegelema abi vajavate täiskasvanute ja lastega. AS-l puudub erialane ettevalmistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (

§ 121lg 4, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).

Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamisel menetluslikult otstarbekaks küsida vastustajalt täiendavaid seisukohti. Ringkonnakohus arvestab esitatud seisukohtadega.

  1. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Maardu Linnavalitsuselt ametniku vabastamist oma ametikohalt põhjusel, et ametnikul puudub väidetavalt vastav kvalifikatsioon. Teenistussuhe on ametniku ja avaliku võimu kandja vahel ning ametniku teenistussuhtes olemine kui selline ei puuduta haldusvälise isiku, sealjuures kaebaja õigusi.
  2. Ka halduskohtusse saab kaebaja pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1 ja § 121 lg 2 p 1).

Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ametniku vabastamist, ei ole tal ka õigust esitada kohtusse kaebust avaliku võimu kandja vastu nõudega vabastada ametnik teenistusest. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.