) 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
AS ei tööta lastekaitsespetsialistina, vaid sotsiaalabi osakonna peaspetsialistina. Kaebaja laps ei ela Eestis. Seega ei ole võimalik, et AS kaebaja lapsega lastekaitsespetsialistina ametialaselt kokku puutuks. Ka hüpoteetiline võimalus, et kaebaja laps võib asuda Eestisse elama, ei ole kaebeõiguse jaatamiseks piisav. Kaebaja esitas vastustajale taotluse AS lastekaitsespetsialisti ametist vabastamiseks. Käesoleval ajal töötab AS sotsiaalabi osakonna peaspetsialisti ametikohal. Tegemist on kahe erineva ametikohaga, mis ei ole kokkulangevad. Seetõttu ei saa kaebaja 13.04.2020 taotlust samastada AS praeguselt ametikohalt vabastamise taotlusega. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust AS ametist vabastamise nõudmiseks, ei suuna kohus kaebajat vastavasisulist taotlust Maardu linnale esitama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja halduskohtule menetluse jätkamiseks saatmist. Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolul, et kaebuses Maardu Linnavalitsusele taotles kaebaja AS vabastamist. Kaebaja ei viidanud sellele, milliselt ametikohalt. Ka sotsiaalabi osakonna spetsialist peab tegelema abi vajavate täiskasvanute ja lastega. AS-l puudub erialane ettevalmistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (
Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamisel menetluslikult otstarbekaks küsida vastustajalt täiendavaid seisukohti. Ringkonnakohus arvestab esitatud seisukohtadega.
Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ametniku vabastamist, ei ole tal ka õigust esitada kohtusse kaebust avaliku võimu kandja vastu nõudega vabastada ametnik teenistusest. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.