Obsah (6)

§ 121§ 55§ 210§ 249§ 68§ 175

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 11.09.2020, Tartu 3-20-1506 Xi kaebus Tartu Vangla

) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Praeguses asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. 10. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt määruskaebuse (I) ning selgitab seejärel määruskaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise pädevuse küsimust (II). I 11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. 12.

§ 121

lg 1 p 2 näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 55

lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses, et kaebaja ei ole esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks või riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. Samuti ei nähtu kohtule riigilõivu tasumine kohtute infosüsteemist. Halduskohus tegi vaidlusaluse määruse kolm päeva pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist.

1. Halduskohtule 02.09.2020 esitatud maksekorraldusest nähtub, et riigilõiv tasuti 27.08.2020, s.o üks päev enne puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja saabumist. Seega tasuti riigilõiv tähtaegselt. Praeguses asjas oli halduskohtule teada, et riigilõivu tasub kaebaja eest muu isik. Kaebaja märkis juba 12.08.2020 halduskohtule esitatud kaebuses isiku andmed (isiku nime sisaldav meiliaadress), kes tema eest riigilõivu tasub. Kaebaja 25.08.
2. a avalduses esitatud taotlus riigilõivu vastustajalt väljamõistmiseks viitab samuti sellele, et kaebajal on kokkulepe riigilõivu tasumiseks. Eeltoodut arvestades ei olnud halduskohtul alust arvata, et kaebaja jätab riigilõivu tähtaegselt tasumata. Kuigi riigilõivu tasumisel märkis makse teinud isik ebaõige konto- ja viitenumbri, oli maksekorraldusest võimalik aru saada, et tehtud makse on seotud kaebajat puudutava kohtuasjaga nr 3-20-
3. Kaebaja viibib vanglas, seega on võimalikud nii andmete edastamisel tekkivad vead kui ka maksja eksimused. Oluline on, et kaebaja tegi endast sõltuva, et puudused kõrvaldada ja makse tegija tasus riigilõivu tähtaegselt. Kuigi riigilõiv jäi 3 ebaõigete andmete tõttu tähtaegselt õigele kontole laekumata, ei saa seda pidada kaebaja eksimuseks ning halduskohtu määrus tuleb tühistada (vrd Riigikohtu 24.04.
4. a määrus haldusasjas nr 3-18-351, p 11).
5. Kuna halduskohus tagastas 17.07.
6. a käskkirja nr 6-3/187 peale esitatud kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata riigilõivu tasumata jätmise tõttu, siis ei saa ringkonnakohus käesoleva määruskaebuse lahendamisel hinnata halduskohtu määruse p-s 9 esitatud väiteid asjas menetluse lõpetamise aluste esinemise kohta.
7. Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 31.08.
8. a määruse.

§ 210

lg 3 näeb ette, et määruse tühistamisel teeb ringkonnakohus ise uue määruse või saadab vajaduse korral asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuivõrd kaebuse menetlusse võtmist saab otsustada üksnes esimese astme kohus, siis tuleb asi saata tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. II

1. Kaebaja esitatud määruskaebus sisaldab ka uut esialgse õiguskaitse taotlust. Tartu Vangla 28.08.
2. a käskkiri nr 6-2/524, mille täitmise peatamist kaebaja taotleb, on antud pärast praeguses asjas kaebuse esitamist. 17.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest ja teenima sama eesmärki. Kaebaja on esitanud määruskaebuses uue esialgse õiguskaitse taotluse selleks, et kohus peataks vangla käskkirja täitmise, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserikaristuse kandmine. Kaebaja ei ole praeguse haldusasja raames vaidlustanud distsiplinaarkaristuse määramist, seega ei ole tal võimalik käesolevas menetluses enda õigusi soovitud eesmärgil esialgse õiguskaitse taotluse abil kaitsta. 18. Kaebaja väitel on ta esitanud vanglale vaide.

§ 249

lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sellisel juhul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus aga esitada halduskohtule, mitte ringkonnakohtule.

§ 68

lg 3 näeb ette, et avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või esitamisel kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse, saadetakse avaldus edasi õigele kohtule. Eeltoodust lähtudes edastab ringkonnakohus määruskaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse

§ 68lg 3 alusel Tartu Halduskohtule.

Ringkonnakohus juhib seejuures kaebaja tähelepanu asjaolule, et uue esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb uuesti tasuda ka riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg 6). Kaebajal on võimalik enne halduskohtu poolt taotluse käiguta jätmist riigilõiv tasuda. Riigilõivu tasumise kinnitamiseks tuleks halduskohtule esitada koheselt ka riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida. 19.

§ 175

lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4