Obsah (8)

§ 215§ 4231§ 63§ 68§ 74§ 424§ 76§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 21. septembril 2020, Võru kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-20-6261 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär M

§ 215

lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kermo Kreevald, isikukood 50001266525; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ametlik töökoht puudub Karistatus Karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 14. augusti 2019. a otsusega

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja

§ 4231

järgi vangistusega 2 kuud,

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust,

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja mõisteti K. Kreevaldi kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust,

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel liideti mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu

1. augusti
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 25 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust alates
3. maist 2019; Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega vabastati vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga
6. detsembrini 2020 Tõkend vahistamine alates
7. juulist 2020 Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON
8. Kermo Kreevald süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel karistada teda

§ 424lg 2 järgi vangistusega 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

2.

§ 76lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.

augusti 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 1 päev vangistust võrra ja mõista Kermo Kreevaldi liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 1 päev vangistust. 3.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 23.

juulist 2020 karistusaja hulka ja arvestada Kermo Kreevaldi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

1. juulist
3. KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel tühistada Kermo Kreevaldi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.
4. Kannatanu A. G. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel tema teavitamist Kermo Kreevaldi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.
5. Kermo Kreevaldilt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:
6. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 14 euro ulatuses;
7. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 423,60 eurot;
8. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
9. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja § 180 lg 3 teisest lausest tuleb jätta joobeseisundi tuvastamise kulu 35 euro ulatuses riigi kanda.
10. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb Kermo Kreevaldil tasuda menetluskulud kokku 1313,60 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 109,47 eurot ja viimasel
11. kuul tuleb tasuda 109,43 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
12. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
13. peatüki
14. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuritegude asjaolud ja kokkuleppe sisu Kermo.Kreevald pani kokkuleppe järgi toime kolm kuritegu. K. Kreevald võttis
15. juulil 2020 kella 22 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx hoovile pargitud mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxx, mis oli A. G. ja mille registreerimismärk oli xxxxxx, ja ta sõitis sellega ringi Võru maakonnas, kuni kannatanu A. G. tema
16. juulil 2020 kell 22.18 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures kinni ja andis üle politseipatrullile. K. Kreevaldit on Tartu Maakohtu
17. augusti
18. a otsusega karistatud

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi võõra vallasasja korduva omavolilise ajutise kasutamise eest grupis. Seega pani K. Kreevald toime võõra vallasasja korduva omavolilise ajutise kasutamise, s.o

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K. Kreevald juhtis tahtlikult ja süstemaatiliselt ajavahemikul

1. juuli 2020 kell 22 kuni
2. juuli 2020 kell 22.18 Võru maakonnas ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx registreerimismärgiga XXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusseaduse § 94 lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. K. Kreevaldit on Tartu Maakohtu
3. augusti
4. a otsusega karistatud

§ 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta.

Seega pani K. Kreevald toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K. Kreevald juhtis

1. juulil 2020 kella 22 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures tahtlikult mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga XXXX seisundis, kus etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli 2,04 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. K. Kreevaldit on Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a otsusega karistatud

§ 424lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Seega pani K. Kreevald toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Kermo Kreevald ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 3 K. Kreevald tuleb tunnistada süüdi

§ 215

lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel tuleb teda karistada

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.

§ 76lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.

augusti 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 1 päev vangistust võrra ja mõista K. Kreevaldi liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 23.

juulist 2020 karistusaja hulka ja arvestada K. Kreevaldi karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates

1. juulist
2. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. K. Kreevald kuulub

§ 215

lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulu 49 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 423,60 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb joobeseisundi tuvastamise kulu 35 euro ulatuses jätta riigi kanda. Joobeseisundi tuvastamise kulu 14 euro ulatuses, kaitsekulu kohtueelses menetluses 423,60 eurot ja sundraha 876 eurot (kokku 1313,60 eurot) tuleb välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada K. Kreevaldil menetluskulud kokku summas 1313,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. KrMS § 313 lg 1 p 101 alusel tuleb märkida, et kannatanu A. G. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel tema teavitamist K. Kreevaldi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kuna K. Kreevald peab kohtuotsuse alusel hakkama kandma vangistust, on võimalik tema põgenemine kinnipidamisasutusest ja tema ennetähtaegne vabastamine. Kannatanu teavitamise otsustab vangla K. Kreevaldi kinnipidamisasutusest põgenemise korral ja kohus K. Kreevaldi ennetähtaegse vabastamise korral. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 4