lg 1 p 1 järgi üldmenetluse korras Ringkonnaprokurör Merry Tiitus Kaitsja vandeadvokaat Hannes Toodu, kokkuleppel Süüdistatav Fred Pärn Elu- või asukoht ja aadress: X Isikukood või sünniaeg: 38103124241 Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad Tõkend: ei ole kohaldatud Süüdistatav Andre Orgussaar Elu- või asukoht ja aadress: X Isikukood või sünniaeg: 38001134235 Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X 1 / 21 1-18-9787 Karistatus: kriminaalkorras üks kehtiv karistus: Pärnu Maakohtu 26.11.2013 otsusega
lg 1 järgi 3 aastat vangistust ja
järgi 1 aasta vangistust,
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud, mis jäeti
Katseaeg 26.11.2013 kuni 25.11.
lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, juhul kui Fred Pärn ei pane 2 (kahe) aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal
lg 1 p 16 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas X; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada osalema sotsiaalprogrammis ja
lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi.
lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. 2. Süüdi tunnistada Andre Orgussaar
lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, juhul kui Andre Orgussaar ei pane 2 (kahe) aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 2 / 21 1-18-9787 1) elab kohtu määratud alalises elukohas X; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Andre Orgussaart
lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis (soovitatavalt „viha juhtimine“ ning xxx isikule sobiv programm),
lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ning
lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.
Fred Pärna süüdistatakse selles, et tema 04.03.2018 kella 09.00 ja 09.39 vahelisel ajal Pärnu linnas X asuva X kohviku WC-s, pärast seda, kui Andre Orgussaar lõi X ühel korral rusikaga vasakule poole näkku ja ühel korral vasaku õla piirkonda ning haaras kahe käega X randmetest kinni, võttis Fred Pärn X selja tagant kahe käega ümbert kinni ja lükkas põrandale pikali, misjärel surus käsivarre X kõrile ja teise käega lükkas X pead rinnaku suunas, põhjustades X hingamisraskusi. Ajal, kui Fred Pärn hoidis X maas kinni, lõi Andre Orgussaar X eeluurimisega täpselt tuvastamata arv, kuid vähemalt 10 korral jalaga pea piirkonda. Füüsilise vägivalla tulemusena Fred Pärn ja Andre Orgussaar põhjustasid X füüsilist valu, hingamisraskusi, kuklas haava, mõlema silma ümbruse hematoomid, ninal hematoomi, kaelal hematoomi, vasaku silma all ja paremal põsel nahamarrastusi ning rikkusid avaliku korda ja üldtunnustatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses, häirides baaridaam U. V. Seega Fred Pärn, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime
4 / 21 1-18-9787 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
koosseisu üheks eelduseks on esmalt
koosseisu tunnuste olemasolu.
objektiivse koosseisu tunnuseks võib olla kaks alternatiivset tegu – tervise kahjustamist või valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
U. V. ütluste kohaselt on arusaadav, et süüdistuses toodud ajal olid lisaks kannatanule baaris vaid A. Orgussaar ja F. Pärn ning viimased ka olid üheinimese WC-s koos kannatanuga.
Nimetatud sisenemine kannatanu poolt kasutatavasse privaatsesse ruumi A. Orgussaare ja F. Pärna poolt koos kinnitas: 1) ühise teoplaani tekke algust; 2) edasist tööjaotuse olemasolu ja selle realiseerimise algust, sest mõlemad süüdistatavad, arvestades edasisi sündmusi nägid enda teopanust osana ühtsest koostegutsemisest. Tõendite kohaselt on selgelt arusaadav, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult rolli jaotusega isikute grupis ja ühine teoplaan täienes detailides teo toimepanemise ajal vastavalt kannatanu vastupanu mahasurumise vajadusele. Täites kehalise väärkohtlemise objektiivseid tunnuseid kannatanu suhtes nii ise kannatanut kahjustades kui eraldi. Kokkuvõttes tuleb nende teopanused lugeda võrdseks, sest toimiti koostöös, eesmärgiga allutada kannatanu enda tahtele kasvõi teadlikult kannatanut vägivallaga selleks kahjustades. 4. Süüdistus
lg 1 p 1 järgi Süüdistatavatele esitatud süüdistuste kohaselt samal ajal kui nad kannatanut kehaliselt väärkohtlesid, rikkusid nad ka avaliku korda ja üldtunnustatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses, häirides baaridaam U. V. Seega süüdistatavad 8 / 21 1-18-9787 avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, panid toime
S §-s 55 on sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded ja
järgi ei piisa üksnes selle tuvastamisest, et tegu on toime pandud avalikus kohas ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisest, kuid vajalik pole selliste asjasse mittepuutuvate isikute kindlakstegemine, keda süüdlase tegevus häiris või ohustas; - p 24 kohaselt
eeldab objektiivsete tunnuste täitmine teo toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti
- p 25 kohaselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu täpsustas asjas nr 3-1-1-7-07 väljendatud arusaama, mille järgi võib tegu täita
§-s 263 märgitud kuriteo objektiivsed tunnused vaid juhul, kui see vastab ka kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o
§-le 262. Kriminaalkolleegiumi kogu koosseis leidis, et kuigi enamikul juhtudel võib kirjeldatud põhimõte kehtida, ei saa see olla absoluutne. Nagu ka käesoleva kriminaalasja tehioludest ilmneb, ei pruugi kvalifitseeriva koosseisutunnuse ‒ vägivalla ‒ mõttelise väljajätmise korral süüdlase tegu avaliku korra rikkumise, s.o
Seega ei saa neid norme käsitada põhi- ja kvalifitseeritud süüteokoosseisudena, millest esimene neeldub alati teises, s.t raskemas süüteokoosseisus. Mõlemal juhul on tegemist põhikoosseisuga, mille objektiivsed tunnused tuleb iga kord tuvastada eraldi. Käesolevas asjas on õiguslik küsimus selles, kas baari WC puhul, mida on võimalik kasutada korraga privaatselt vaid ühel inimesel - ruumis vaid üks pott ja kraanikauss - , on tegemist avaliku kohaga. KorS § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et tegemist ei ole avaliku kohaga, vaid privaatse WC-ga, sest isikute ring korraga selle kasutamiseks on vaid üks isik. Üheaegselt ei saa seda kasutada määratlemata arv isikuid, ehk enam kui üks. Samas süüdistuses toodud ajal uks oli lahti ja üldse asjaoludest nähtuvalt olid mitmed sündmuse asjaolud tajutavad ka tualeti eesruumis ja baaris olevale isikule. Antud juhul baaridaam oli tualeti eesruumis. 9 / 21 1-18-9787 Praktikas on avaliku korra rikkumiseks peetud ka avalikku korda rikkuvad asjaolusid, mille mõjutused kanduvad avalikku ruumi – nt korteris või individuaalis valjult öösel muusika mängimine või lärmamine, mis häirib naabreid. Nt isiku kodus alguse saanud tüli kasvab üle avaliku korra rikkumiseks majaelanike rahu häirimise teel (RKL nr 3-1-1-89-96). Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist sarnase olukorraga. Kannatanu ütluste kohaselt oli baaridaam sündmustest väga häiritud. Kannatanu ütluste kohaselt tal ei olnud ühel hetkel enam õhku ja tundis, et hakkab lämbuma. Tal oli väga valus ja ta hakkas karjuma. Ta ütles Andrele, et kahe nädala pärast ta sureb. Kohtu jaoks on tegemist kannatanu enese kaitsereaktsiooniga, mis oli esile kutsutud isikute grupi intensiivsest õigusvastasest ründest. Kannatanu ütluste järgi seepeale tuligi baaridaam WC-sse ja küsis, et mida te teete, te tapate ta kohe ära. Üks süüdistatavatest ütles, et tal on nuga. Kannatanu ütluste kohaselt baaridaam küsis, kas nägite tal nuga. Mõlemad süüdistatavad ütlesid, et ei näinud. Baaridaam küsis seepeale, et mida te siis teete. Pärast seda läksid Andre Orgussaar ja Fred Pärn WC-st minema, kannatanu jäi põrandale lamama. Ehkki baaridaamist tunnistaja U. V. ei kinnitanud asjaolusid täpselt sellises sõnastuses, näitab kogu sündmus kogumis, et U. V. oli sellest sündmusest WC-s väga häiritud ja see haakub süüdistuse tekstiga. Samuti kannatanu ütlustest tulenevalt andis ta kannatanule hiljem vett ja pani ta baari laua taha istuma, mis näitab, et ta pidas vajalikuks osutada isikule kui kannatanule abi. Kaitsja leidis, et U. V. oli häiritud avaliku korra rikkumise seisukohast sellest, et kannatanul oli väidetavalt nuga ja ei muust ning muud ei saa süüdistatavatele ette heita, ehk puudub
Ülaltooduga kohus aga tuvastas, et ei vasta tõele kaitsja poolt väidetu, et üksnes noa viide häiris U. V. Süüdistuses on kirjeldatud süüdistatavate tegusid kannatanu kallal ja esitatud faktiväide, et see häiris U. V., mis on ka tõendamist leidnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et süüdistatavad realiseerisid kõik neile inkrimineeritud
Seega post ante on nimetatud noaga ähvardamise asjaolu üldse kunstlikult hilisemalt juurde mõeldud enese õigustamiseks. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et F. Pärn ei võinud teisi eksitada selles. Arvestades sellist liialdust F. Pärna poolt võib eeldada, et ta ei olnud piisavalt julge, et õigel ajal seda tunnistada, et pidurdada sündmuste eskaleerumist. Seega F. Pärna puhul puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Eeltoodud tuvastatud asjaolude järgi kohus saab analüüsida A. Orgussaare osas õigusvastasuse tasandil eeskätt seda, kas F. Pärn eksitas A. Orgussaart ja võivad esineda
§-s 31 asjaolud. 5.
5.2.2. Hädaseisund.
kohaselt tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. A. Orgussaare ütluste kohaselt tegutseti F. Pärnaga sisuliselt õiguskorra kaitsmise eesmärgil, sest leidis, et antud noaga kannatanu võib olla ohtlik kolmandatele isikutele. Erinevalt hädakaitsest on hädaseisundivõimelised ka üldsuse õigushüved – riigi mistahes huvid, avalik kord jne. Nii on nt õigustatud sõita kavatsevalt purujoobnult auto süütevõtmete ära võtmine. Hädaseisundi instituudi kohaldamisel tuleb lisaks arvestada ühiskonnaliikmete passiivset solidaarsuskohustust, ehk kohustust taluda päästmistoimingut. See tähendab, et kui seadus annab päästjale õiguse kahjustada võõrast hüve, siis järeldub sellest kannatanu jaoks, et ta peab sekkumist taluma. Antud solidaarsuskohustus ei ole aga piiramatu. 3 Seega juhul, kui A. Orgussaar oli hädaseisundis ja isegi kui ekslikult, pidi ta vastutusest vabanemiseks tegustema
järgi hädaseisundi kriteeriumite ehk piiride raames: 1) hädaolukord, mis peab seisnema vahetus ohus õigushüvedele F. Pärnal puudub asjaolude järgi üldse põhjus viidata antud hädaolukorrale, sest kohtu hinnangul noaga rünnakule või mõistlikult sellisele subjektiivse arusaama tekkise võimalusele ei viita miski. Seega F. Pärna jaoks post ante ükski asjaolu ei viidanud, et kannatu oleks kedagi rünnanud ja olnud ohtlik. Iseenesest asjaolu kui kellelgi on „nuga“ ja ta on privaatses WC-s, ei saaks eluliselt järeldada sellest ka rünnakut või et rünnak toimus. Tuleb ka eristada, et antud juhul ei õigustanuks A. Orgussaart koos F. Pärnaga kannatanu ründamist isegi asjaolu, kui mitte ründaval kannatanul oleks olnud lihtsalt nuga, kui ta sellega kedagi ei ohustaks. Kuid kohus möönab, et F. Pärn vaatamata sellele tekitas asjatut paanikat olukorda kunstlikult dramatiseerides, mis omakorda ex ante lähenemisega võis nii A. Orgussaares kui baaridaamis tekitada mulje, et on rünnaku oht. Seega antud kontekstis manati F. Pärna poolt võimalik eksitav ohuolukord ette A. Orgussaarele ja baaridaamile. A. Orgussaare poolt peeti ex ante sisuliselt ohtlikuks olukorda, et kannatanu on noaga WC-s (WC ei olnud haagis) ja kui sinna keegi siseneb või üldse, kätkeb see endast vahetut ohtu saada rünnatud. Antud juhul, kui eeldada, et 2 3 Kristja Kühl, Karistusõiguse Üldosa, Juura, Tallinn 2002, lk 145 Jaan Sootak, Õigusvastasus.Süü, Juura, Tallinn 2003, lk 69-70, 72 13 / 21 1-18-9787 ka ekslikult WC-sse (mis on lukustamata) sisenedes kannatanu ründab noaga, siis on tegemist hädaolukorraga. Baaris võib tekkida vajadus, et keegi soovib minna WC-sse. 2) päästmistoiming peab olema vajalik (sobiv, säästvaima vahendi kasutamine), proportsionaalne ja kohane Erinevalt hädakaitseseisundist on hädaseisundi puhul oluline see, et abi saamise võimalus välistab reeglina hädaseisundi ja päästmistoiming on vaid siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust (RKL nr 3-1-1-95-06 p 12); nt puudub hädaseisund, kui omaniku loata kasutatav auto võetakse juhilt ära vägivalda kasutades, mitte aga ei teatata sellest omanikule või politseile (RKL nr 3-1-1-81-12 p 17.2). Kui see oli võimalik, siis ei valinud isik sobilikku vahendit ja asus üldse alusetult hädakaitseseisundisse RKL nr 3-111-01 kohaselt. 4 Kohus leiab, et antud juhul oli ilmselt jõulise sekkumise asemel sobilik - mõistlik ja võimalik jõuliselt ust kinni hoida kasvõi kahe süüdistava poolt ja helistada politseisse. Üldteada asjaoluna antud baarist ei asu ka politseijaoskond kaugel. See, et kannatanut otsustati näost näkku füüsiliselt rünnata väiksesse WC-sse sisenemisega, pigem näitab seda, et kannatanut ei peetud ohtlikuks ja mingil põhjusel oli esmane soov siiski rünnata kannatanut. Pigem asjaolud viitavad sellele, et soov oli kätte maksta sõbralt saadud ajendi alusel või lihtsalt end välja elada mingit asjasse puutumatut ärritust, mida kannatanu temas põhjustas. Kannatanu oma ütlustes ütles ka seda, et kui ta baari sisenes, märkas, et mustas jopes Andre Orgussaar baari leti tagant vaatab teda kogu aeg. Seega lisaärrituseks võis olla muu põhjus. Kaitsja esitas vastuväite, et tõenditest nähtuvalt istus A. Orgussaar baari siseneja jaoks seljaga tema poole, mistõttu ei olnud võimalik näha kannatanul A. Orgussaare reaktsiooni. Üldteada asjaoluna saab inimene ka pead keerata, mistõttu kannatanu ütlustes selles osas puudub vastuolu. A. Orgussaar märkis ka ise, et läks sõbrale appi ehkki vahetut rünnakut ehk hädakaitseseisundit ei olnud, seega otsitud põhjus. Lisaks A. Orgussaar kordas samu tegevusi nagu F. Pärn, ta siseneb kannatanu poolt privaatselt kasutatavasse WC-sse ja esitab nõudmisi. Seega alustab A. Orgussaar ise rünnakut esimesena ja asjasse ei puutu, et kannatanu WC-s olles pani käe taskusse. Põhjusel, et A. Orgussaar poleks tohtinud sinna ruumi sisenedagi, seega edasised A. Orgussaare tegevused on kõik õigusvastased, isegi kui neid püüda analüüsida hädaseisundi kriteeriumite alusel. Tuvastatud asjaoludel nii jõuliselt kannatanuga rünnakusse astumine oli ilmselt ebavajalik. A. Orgussaar astus alusetult hädaseisundisse ja kannatanu õigushüvesid lubamatult intensiivselt kahjustama. Sellega minetati õigushüvede ründel karistatuse piir. Samuti olid tegevused kannatanu kallal ebaproportsionaalsed. Kohtu poolt tuvastatud kirjeldused, kuidas süüdistatavad kannatanut ründasid noa otsimiseks lausa lakkamatult, kuni lõpuks baaridaam nõudis tegevuste lõpetamist. See oli sõgedusest kantud tegevus nii väikses ruumis ja kahekesi kannatanu kallal. Kokkuvõttes oli see rünnak kannatanu vastu ja ei saanud vastata ka kohasuskriteeriumile hädaseisundis. Päästmistoiming peab olema kooskõlas ka õiguskorra väärtushinnangutega (RKL nr 3-1-1-95-06 p 14), eeltoodud asjaoludel see seda ei olnud. Tegevused kogumis 4
K väljaanne 2015.a lk 112 p 5.2.). 14 / 21 1-18-9787 näitavad, et kannatanule sooviti vähemalt otsese tahtlusega põhjustada kahju ja enamat kui see oleks olnud vajalik ka oletatava või eksliku hädaseisundis tegutsemise korral – ehk nt kui ka mõlemad süüdistavad arvanuks, et kannatanu võib olla ohtlik baaris olijatele. Eeltoodud alusel ei saaks süüdistavad, eeskätt A. Orgussaar, end vabandada ka ekslikult hädaseisundisse sattumisega, sest ka ekslikult hädaseisundis olija peab vastutusest pääsemiseks jääma hädaseisundiga lubatud tegevuste raamidesse
Analoogselt hädakaitseseisundiga, vastutab isik hädakaitsepiiride ületamisel ikkagi kriminaalkorras, isegi kui ta sattus algselt eksimusest hädakaitseseisundisse. Samaselt ka hädaseisundi korral peab vastama päästmistoimingu kõik tegevused lubatavuskriteeriumitele ehk olema vähemalt ex ante vajalikud ohu kõrvaldamiseks ja ei enamat. Seega ka ekslikult hädaseisundis olijale kehtivad hädaseisundis tegutseja üldnõuded. Juhul, kui isik tahab aga isikut vägivallaga kahjustada enamaks, kui tegemist on kohase päästmistoiminguga, vastutab ta ikkagi
-i järgi tahtliku kuriteo eest. Õigusriigis isik ei saa seaduspäraselt kujutada ette endale asjaolusid, et ta võib teist isikut tahtlikult kahjustada, s.o piiramatult ehk enamaks kui see on üldse vajalik, kõrvaldamaks vahetut või vahetult eesseisvat ohtu nii enda kui teiste õigushüvedele. Kui see nii on, vastutab isik tahtlikult toime pandud kuriteo eest, kui selline kuriteokoosseis on ette nähtud. Nimetatud ebaproportsionaalsed tegevused kannatanu kallal häirisid selgelt ka U. V., seega on inkrimineeritud kvalifikatsioon ka A. Orgussaare suhtes õige. Järelikult kummagi süüdistatavate käitumist ei saaks pidada lubatavaks eksimuseks õigusvastasust välistavas asjaolus. Eeltoodu alusel puuduvad süüdistatavatel õigusvastasust välistavad asjaolud. 6. Süü 6.1. F. Pärna käitumises ei ole süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu kohus tunnistab F. Pärna esitatud süüdistuses süüdi. 6.2. A. Orgussaare puhul on kohtu jaoks xxx kontrollivajadus.
kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seose vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega. Inimese süü tuleb
järgi seega tuvastada kahetasandiliselt: 1) nn bioloogilis-psühholoogilise ehk meditsiinilis-juriidilise meetodi alusel: kõigepealt peab kindlaks tegema nn meditsiiniliste (bioloogiliste) tunnuste esinemise (vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäirega) ja seejärel tuleb analüüsida; 2) nn juriidilised (psühholoogilisi) tunnuste alusel (võime mõista oma teo keelatust või suutlikkus juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamale keelatusest). 5 Riigikohus on märkinud, et on võimalik, et isikul esinevad teo toimepanemise ajal süüdimatuse meditsiinilised tunnused, kuid tema võime mõista teo keelatust ja oma käitumist selle arusaamise järgi juhtida on kohtu hinnangul säilinud. Samas võib normikohane ehk kuulekas 5 RKL nr 3-1-1-22-09, p 6.1; RKL nr 3-1-1-105-16, p 18 jj., Pikamäe –
. Kommentaar. 4. trükk, § 34 15 / 21 1-18-9787 käitumine olla tema jaoks konkreetses situatsioonis tulenevalt tema psüühilisest seisundist siiski raskendatud. Olukorras, kus isikul esinevad süüdimatuse meditsiinilised tunnused, kuid tema süüdimatus
mõttes on välistatud, lasub kohtul seetõttu kohustus anda hinnang ka sellele, kas inimese psüühiline seisund võis oluliselt mõjutada (piirata) tema arusaamis- ja otsustamisvõimet. Teisisõnu tuleb kohtul kontrollida, kas isik võis olla piiratud süüdivusega
Määrav on see, kas tema võime käituda normipäraselt oli oluliselt piiratud võrreldes nendega, kellel ei esine
Tegemist on õigusliku otsustusega, mille tegemisel tuleb kohtul arvestada eelkõige nende reeglitega, mida õiguskord süüteokoosseisu taustal isikule seab. Kohus peab hindama, mil määral oli süüdistatav võimeline neid reegleid järgima. 6 6.2.1. Süü meditsiinilised tunnused Ekspertiisiakt ja eksperdi istungil antud selgitused: /…/ Kokkuvõtvalt kohus leiab, et A. Orgussaare puhul esines xxx meditsiinilise tunnusena ja mõiste sisulisest küljest on sellele viidanud ka ekspert. 6.2.2 Süü juriidilised tunnused Juriidilised (psühholoogilised) tunnused ehk võime mõista oma teo keelatust või suutlikkus juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamale keelatusest.
§-s 35 on sätestatud piiratud süüdivususe tunnused, mille järgi kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on käesoleva seadustiku §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. Kohus leiab, et antud kaasuses oli kõige olulisemaks juriidilise süüdivuse otsustamisel situatsioon ise. See situatsioon oli eriline xxx isiku otsustusprotsesside ja valikute jaoks, sest ühelt poolt kohus leidis, et A. Orgussaar küll eksis hädaseisundis, kuid ületas hädaseisundis lubatud reegleid tahtlikult, mistõttu ei too see kaasa õigeks mõistmist
Arvestades A. Orgussaare varasemaid kokkupuuteid õiguskaitseorganitega ja elukogemust, peaks ta üldjuhul olema adapteerunud ka teravamate eluliste situatsioonidega, et vältida vägivalla ülemääraselt impulsiivset juhtimist ja õigete valikute tegemisest hälbimist. Määrav on käesoleval juhul aga see, et sel korral tema võime xxx võrreldes isikutega, kellel xxx. Arvestades situatsiooni eripära koos A. Orgussaare xxx, nimelt: 1) esines piisavalt ärritav sündmus. Asjaolu, et F. Pärna väide noaga isikust ei ehmatanud ja ei aktiviseerunud ainult A. Orgussaart vaid ka U. V., on siiski fakt, mida peab saama kohus hinnata, sest isegi ilma xxx U. V. tekitas F. Pärna poolt manatud situatsioon teatud erutust - paanikat; 2) kohus tuvastas eksperdi ütluste kohaselt, et sõltuvalt situatsioonist võib sellise xxx isik teha kindlaid xxx, tal on xxx, mis võib olla xxx; 6 RKL nr 3-1-1-105-16 p 21 16 / 21 1-18-9787 3) ekspert oma arvamuses (tl 154) on märkinud, et uuritaval A. Orgussaarel esineb xxx, mida kinnitab xxx. Kohus leiab, et kuivõrd A. Orgussaar arvas, et tema käitumine on õigustatud juriidiliselt, vallandas ta käitumine vägivalla, mis ületas aga hädaseisundi lubatud käitumise piirid; 4) A. Orgussaar märkis ülekuulamisel, et ta oli hommikul enne intsidenti mõned õlled tarbinud ja uusi ei olnud jõudnud veel tellida. Ekspert märkis, et sellise xxx. Kohus leiab, et eeltoodut tuleb arvestada peamiselt erilise situatsiooni tõttu kaaspõhjuste tõttu. Üldjuhul sellise xxx isik peaks olema elujooksul adapteerunud asjaoludega, et xxx. Käesoleval juhul on isikule veelkord eksperdi poolt üle märgitud, et xxx. Eeltoodud alustel ja ka muuhulgas juhindudes dubio pro reo on kohus seisukohal, et A. Orgussaar tegutses süüdistuses toodud teo toime panemisel xxx. 7. Karistus
lg 1 p 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 7.1. Fred Pärna karistus F. Pärna süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, samuti kannatanu kehalise väärkohtlemise ulatust ning tekitatud tervisekahjustuste ulatust. Kohus arvestab, et Fred Pärna roll antud teos oli suurem – tema põhjustas alusetu paanika, mille tulemusena nad koos A. Orgussaarega kannatanule kallale tungisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et F. Pärna ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, arvestades tema süü suurust ning kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada mõjusalt tema suhtes karistuslike eesmärke. F. Pärna tuleb karistada vangistusega ning arvestades süü suurust, on võimalik karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva vangistusega. F. Pärn on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning ta on võimalik tingimuslikult karistuse reaalselt kandmiselt vabastada, allutades ta piisava tähtajaga käitumiskontrollile. Kohus leiab, et käitumiskontroll on vajalik ning vajalik on F. Pärnale katseajaks määrata ka lisakohustused – sotsiaalprogrammi läbimine ning alkoholi tarvitamise keeld, et ennetada uute kuritegude toimepanemise riski, arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid isikute grupis antud baaris. Eeltoodust tulenevalt, mõistab kohus Fred Pärnale
lg 1 p 1 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel tuleb jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, juhul kui Fred Pärn ei pane kahe aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 8 alusel tuleb kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis ja
7.2. Andre Orgussaare karistus 17 / 21 1-18-9787 A. Orgussaare süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, samuti kannatanu kehalise väärkohtlemise ulatust ning tekitatud tervisekahjustuste ulatust. Kohus leiab, et A. Orgussaart ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada mõjusalt tema suhtes karistuslike eesmärke. A. Orgussaart tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on võimalik karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva vangistusega. Kohus leiab, et A. Orgussaare karistus peab olema mõnevõrra väiksem F. Pärna omast ning seda järgmistel põhjendustel: 1) alusetut paanikat tekitas F. Pärn ja see käivitas vägivalla laine kannatanu kallal, seega tema süü on suurem; 2) A. Orgussaare puhul dubio pro reo ei saa välistada, et alguses sattudes ekslikkusse hädaseisundisse ja seejärel neid piire ületades, ta tegutses xxx, mistõttu samuti mõnevõrra saab karistust kergendada
Põhjusel, et A. Orgussaare vanune xxx isik peab olema vähemasti elujooksul selle xxx ka teatud määral kohanenud, sest peab ise leidma abistavad meetodid enesega toimetulekuks ja ühiskonnas kohanemiseks, kuid kohus leidis, et antud äkiline situatsioon oli siiski piisavalt eriline – osaliselt tegutseti eksimuses õigusvastasust välistavas asjaolus - xxx esines ja seda tuleb ka karistuse juures mingil määral arvestada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi A. Orgussaar on varasemalt kriminaalkorras karistatud, on siiski võimalik ta tingimuslikult karistuse reaalselt kandmiselt vabastada, allutades ta piisava tähtajaga käitumiskontrollile ja pannes talle katseajaks lisakohustused. Arvestades, et A. Orgussaare vägivallakuritegude toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi ja narkoainete tarbimine, on eriti põhjendatud talle määrata katseajaks kohustuseks läbida nii sotsiaalprogramm (nt „Viha juhtimine“ või muu programm, mis sobib xxx) kui ka alkoholi ja narkootiliste –või psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld. Ekspert viitas samuti, et xxx tulenevalt on ergutava toimega ained talle vastunäidustatud, sest põhjustavad ülemäärast impulsiivsust. Seega sellised kohustused on vajalikud kuriteoriski maandamiseks ja tulevad igati kasuks eripreventiivses mõttes A. Orgussaarele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Andre Orgussaarele
lg 1 p 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel tuleb karistus jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata, juhul kui Andre Orgussaar ei pane 2 aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Andre Orgussaart osalema sotsiaalprogrammis (soovitatavalt „Viha juhtimine“ ning xxx isikule sobiv programm),
lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ning
lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 8. Tsiviilhagi 18 / 21 1-18-9787 Kannatanu X taotleb kohtult mõista välja solidaarselt kostjatelt Fred Pärnalt ja Andre Orgussaarelt mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hagi kohaselt kriminaalmenetluses on tuvastatud, et füüsilise vägivalla tulemusena põhjustati X füüsilist valu, hingamisraskusi, kuklas haava, mõlema silma ümbruse hematoomid, ninal hematoomi, kaelal hematoomi, vasaku silma all ja paremal põsel nahamarrastusi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjate seadusevastase tegevusega põhjustati hagejale valu ja vaeva: 1) neuroloog on tuvastanud koljusisese vigastuse ehk konkussiooni. Konkussioon (ld concussio - tugev raputamine) tähendab meditsiinis põrutust, vapustust; kiire äkilise liigutuse tekitatud koevigastust (nt ajus). Kannatanu on sellise perearsti diagnoosiga neuroloogi juurde suunatud. Kriminaalmenetluses tuvastatud peksmisega (tegu) põhjustati kannatanule eelkirjeldatud vigastusi (tagajärg), kusjuures tegu ja tagajärg on põhjuslikus seoses. 2) Hagejat vaevavad peksmise tagajärjel sagedased peavalud, pearinglus, unetus – hageja on neuroloogi jälgimise all. Hagiavalduse kohaselt tõendavad seda ambulatoorne epikriis 19.03.2018 lk 1 (lisa 1); sama epikriisi lk 2 (lisa 2); neuroloogi epikriis 14.03.2018 (lisa 3); patsiendikaart (lisa 4-6). Hagi asjaoludeks kriminaalmenetluseks loetakse ka süüdistuse asjaolud. Süüdistuste kohaselt panid süüdistatavad kannatanu vastu toime kehalise väärkohtlemise. Kuna mõlemad süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult vastutavad nad mõlemad ka koos kui kostjad tervist kahjustatud tegude eest. Süüdistatavad on kannatanule kui tsiviilhagi esitajale kahju tekitamise osas solidaarvõlgnikud (VÕS § 137). Tsiviilhagi on kaitsja hinnangul täiesti põhjendamatu ning tuleks jätta läbi vaatamata. Kannatanu väited selle kohta, justkui oleks tal kaasnenud süüdistatavate tegevuse järgi mingid tõsisemad tervislikud probleemid on kõik paljasõnalised. Viidates, et kannatanu ei osanud vastata kohtu küsimustele, millal ta arstile pöördus või kas ta ka ravimeid võttis. Isegi kui oletada, et süüdistatavad oleksid toime pannud etteheidetava teo, siis arvestades asjaolusid ja kannatanu vigastusi ei vääriks see mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus uuritud tõendite alusel luges süüdistatavatele omistatud süüdistused tõendatuks täies mahus, v.a. : 1) selles, et A. Orgussaar oleks löönud ühel korral ka kannatanut vasaku õla piirkonda; 2) pähe tehtud löökide arvus. Nimelt kannatanu ütluste alusel on tõendatud, et A. Orgussaar lõi jalaga pähe umbes kümme või vähem korda – süüdistuses märgitud, et lõi vähemalt kümme korda pähe. Kohus märgib, et tõendamist leidnud süüdistuste kohaselt füüsilise vägivalla tulemusena Andre Orgussaar ja Fred Pärn põhjustasid X füüsilist valu, hingamisraskusi, kuklas haava, mõlema silma ümbruse hematoomid, ninal hematoomi, kaelal hematoomi, vasaku silma all ja paremal põsel nahamarrastusi. Kannatanule tekitatud vigastused esitatud süüdistuse järgi (v.a eeltoodud lõigus nimetatud kahes punktis) on tõendatud perearsti epikriisiga (tlk 39), patsiendikaartiga (tlk 42) ja kannatanu ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotodega (tlk 63-67) ning need on põhjuslikus seoses Andre Orgussaare ja Fred Pärna õigusvastase käitumisega. Neuroloogi epikriis (tlk 41) tõendab, et kannatanu kurtis peavalu üle ning ei saanud esimesel 34 ööl pärast sündmust magada – kohus märgib, et nendel asjaolud põhistavad X kannatusi. 19 / 21 1-18-9787 Samuti on tõendamist leidnud valu tekitatud kehaline väärkohtlemine, mis on põhjuslikus seoses süüdistatavate käitumisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja, süüdistatav) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane, kui see tekitati kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vabaneb kahju tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus ei ole A. Orgussaare ega F. Pärna süüd välistavaid asjaolusid tuvastanud. Hagi kohaselt vägivalla tulemusena tekkisid kannatanul pärast rünnakut peavalud, pearinglus ja unetus. Kannatanu oli neuroloogi jälgimise all. Perearst on küll kannatanu suunanud konkusiooni kahtlusega neuroloogi juurde, kuid neuroloogi ambulatoorsest epikriisist (tlk 41) ei nähtu, et neuroloog oleks tuvastanud ajupõrutuse nagu on hagialuses märgitud. Eeltoodus ei ole esitatud ka süüdistust. Siiski on näha, et kannatanu neuroloogi juures on käinud, tal on olnud haigusleht ning ta on kurtnud peavalu üle. Seega erinevate arstide poole pöördumine on olnud perearsti suunamise tõttu ka põhjendatud, see on nõudnud lisavaeva kannatanule, mida tuleb arvestada. Epikriisist nähtuvalt on diagnoosi kokkuvõte: „Neuroloogilise koldeleiuta“. Peavalud, pearinglus ja unetus kannatanul on siiski tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, millistes ta on täpsustanud, et pärast sündmust 3-4 ööd ta ei saanud magada ning sellel ajal olid ka peavalud. Eelnevat kinnitab ka neuroloogi epikriis isiku kaebuste kohta (tlk 41). Eeltoodu haakub ka välise teo pildiga, nimelt tõendatud on, et kannatanul tekkisid vägivalla tulemusena tervisekahjustused - kuklas haav, mõlema silma ümbruse hematoomid, ninal hematoom, kaelal hematoom, vasaku silma all ja paremal põsel nahamarrastused. Kannatanu ei ole aga põhistanud kuidas need välised vigastused tema igapäeva elu häirisid või kahjustavalt mõjusid. Kohus saab arvestada vaid elulist aspekti, et selgelt sellised välised puudused võivad olla häirivad. Siiski tuleb arvestada ka seda, et kannatanul ei ole välja toonud, et tal oleks nt mingi eriline töö, hobi või muud sotsiaalsed suhtlemise kohustused, mis inimestega selliselt suhtlemist häiriksid ja häirisid konkreetselt ka tema enda puhul. Seega kohus saab neid väliseid kahjustusi kannatustena arvestada minimaalselt. Kaitsja väide, et isegi kui süüdistatavad panid etteheidetava teo toime, ei kuuluks mittevaraline kahju hüvitamisele, ei ole kuidagi põhjendatud ja asjakohane. Kohus leiab, et tuvastamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kehaline väärkohtlemine põhjustas kannatanule valuaistingu. Riigikohus on 12.11.2019 otsuses asjas nr 1-18-7833 selgitanud, et kannatanu mittevaralise kahju hüvitamise nõue on võimalik ka siis, kui kohus on süüdistatava karistusõigusliku vastutuse eeldusena tuvastanud üksnes valu tekitamise (ei esine
VÕS § 128 lg 1 kohaselt on kahju varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Kolleegium on seda sätet varem kohaldades rõhutanud, et kahju õigusvastase tekitamise korral tervise kahjustamisega tuleb mittevaralise kahju hüvitisena VÕS § 134 lg 2 20 / 21 1-18-9787 järgi alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (nt Riigikohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.