RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-19-1565 7. okt

) §-s 214 reguleeritud menetlustoiming. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 11 lõiked 2 ja 3 näevad ette mittevaralise kahju hüvitamise au või hea nime teotamise korral ning võimaluse seda heastada eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. Vastustajale ette heidetud teo õiguspärasuse hindamisel tuleb kohaldada kriminaalmenetluse norme. Kuna SKHS näeb ette teistsuguse menetluse, ei ole asi HKMS § 4 lõike 1 järgi halduskohtu pädevuses.

1. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
2. veebruari
3. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Ringkonnakohus rõhutas, et kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks peetakse nii nende avalikustamist kui ka edastamist teistele isikutele. Pressikonverentsil öeldud prokuröri lause puudutas kaebajale esitatud kahtlustuse sisu. Seega ei olnud tegemist pelgalt menetleja suhtumise avaldamisega, vaid käimasoleva kohtueelse menetluse andmete avaldamisega, mida reguleerib

§ 214. Seega pole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles ta palub nii ringkonna- kui ka halduskohtu määruse tühistada ning saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 5.
2. Kohtute seisukoht, et kaebuse nõuded tulenevad

§-s 214 reguleeritud menetlustoimingust, on väär.

§ 214

reguleerib ainult kohtueelses menetluses andmete avaldamise lubamist, mitte vale väite või ebakohase väärtushinnangu avaldamist ning selle õigusvastasust. Tuleb eristada andmete avaldamise lubatavust andmete õigsusest. SKHS kohaldamisalasse kuulub üksnes selline kahju, mis tekitati kohtueelse menetluse andmete avaldamisega

§ 214nõudeid rikkudes.

5.2. Pressikonverentsil informatsiooni avaldamine ei ole kriminaalmenetluse toiming.

§ 214reguleerib andmete avaldamise lubamist üksnes kohtueelses menetluses.

Poleks loogiline, kui kohtueelses menetluses andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue tuleks lahendada SKHS alusel, aga pärast süüdistusakti kohtusse saatmist peaks analoogse nõude lahendama halduskohus. Samuti puudub SKHS-s menetlus juhuks, kui menetleja avaldab andmeid pärast kriminaalmenetluse lõppu. Õigusrikkumisest teavitamine on haldusõiguslik toiming, sest see on reguleeritud avaliku teabe seaduse § 38 lõikes

1. 5.
2. Erinevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 11 sätestatust ei ole SKHS alusel võimalik esitada valede faktiväidete ümberlükkamise nõuet. Seega jääksid kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kaebaja õigused kaitseta. See oleks vastuolus põhiseaduse §-st 17 tuleneva riigi kohustusega luua efektiivsed kaitseabinõud au ja hea nime kaitseks.
3. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. HKMS § 4 lõige 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Teabe avaldamine riigi poolt on eeldatavasti avalik-õiguslik tegevus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. juuni
6. a otsus asjas 2

§ 214

lõike 1 järgi võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Seadus ei ütle selgelt, mida tuleb pidada kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks

§ 214lõike 1 mõttes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on pidanud

§ 214

kohaldamisalas olevaks näiteks pärast isiku kinnipidamist tema foto avaldamist koos üleskutsega tema rünnaku ohvritel endast teada anda (

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-74-11, p 9).
3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. novembri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-33-16, p 12 ühes seal viidatud kohtupraktikaga). Sellest tulenevalt on praegusel juhul oluline, kas prokuratuuri
6. oktoobri
7. a pressikonverents oli suunatud kuritegude avastamisele või kas see oli vajalik laiemalt karistusõiguse normide kohaldamiseks. Selline eesmärk võib olla teabe avaldamisel nt siis, kui meedias avaldatakse teavet isiku kohta koos üleskutsega tema rünnaku ohvritel endast teada anda (vt eelviidatud otsus asjas nr 3-1-1-74-11, p 9) või kui avalikkuselt palutakse abi kahtlustatava asukoha kindlakstegemiseks või kui see on muul viisil kriminaalmenetluse huvides vajalik.
8. Praegusel juhul prokuratuuri pressikonverentsil niisuguseid eesmärke ei olnud. Sellel polnud teadaolevalt seost tõendusteabe kogumise ega kriminaalmenetluse muude eesmärkide saavutamisega. Pressikonverents korraldati, kuna prokuratuuri hinnangul tõid kahtlustatavate ametikohad ja nende arvatavate kuritegude iseloom kaasa selle, et avalikkusel oli käimasoleva kriminaalmenetluse vastu suur huvi. Prokurör andis selle lausega, mis kaebaja väitel talle kahju tekitas, moraalse hinnangu, mis lähtus eeldusest, et kaebaja on altkäemaksu võtnud. Sellisel avaldusel pole seost konkreetse kriminaalmenetlusega, vaid nii väljendati suhtumist kaebajasse. Järelikult oli tegemist toiminguga haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 mõttes. Sellise toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist võimaldab nõuda RVastS § 9 lõige
9. Samuti lubab RVastS § 11 lõige 1 nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Osutatud nõuete lahendamine on halduskohtu pädevuses (RVastS § 17 lõige 1).
10. Seetõttu tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada ja Tartu Halduskohtu
11. detsembri
12. a ning Tartu Ringkonnakohtu
13. veebruari
14. a määrused tühistada. Asi tuleb saata kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule (HKMS § 238 lõige 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3