Obsah (5)

§ 424§ 68§ 65§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2020, Võru Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungisekretär Marve Alaver Kriminaalasja number 1-17-9539 Krimina

§ 424

järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.

– 12. oktoober 2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti M. Bodaki kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.

septembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat ja 6 kuud vangistust võrra ja mõisteti M. Bodaki liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
2. Tartu Maakohtu
3. detsembri
4. a määrusega vabastati M. Bodak Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
7. novembrini
8. M. Bodak allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma

§ 75

lg 2 p-des 2, 4 ja 9 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast 1 kuu jooksul määruse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Katseaja algust tuli arvata määruse jõustumisest.

1. Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega pöörati täitmisele M. Bodakile Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuud ja 25 päeva vangistust, sest ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. M. Bodakit kohustati ilmuma vanglasse karistust kandma kohtu teatatud ajal ja M. Bodaki karistuse kandmise aja algust tuli arvestada alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
6. M. Bodaki karistuse kandmise aeg algas 18.07.2019 ja see lõppeb 12.06.
8. 15.07.2020 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid M. Bodaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab M. Bodaki ennetähtaegset vabastamist.
9. Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi seisneb tema ohtlikkus mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes, relvade omamises ja abikaasa kehalises väärkohtlemises, millega ei kaasne raskeid kehavigastusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui ta tarvitab alkoholi, kui ta ei oska probleeme sihipäraselt lahendada ja kui ta käitub impulsiivselt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 28% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 24%. Kinnipeetav läbis ajavahemikul
10. september 2018 –
11. november 2018 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.
12. aasta novembris ja detsembris viidi M. Bodakiga läbi struktureeritud vestlused, milles räägiti alkoholi liigtarbimisest ja sellest tulenevatest riskidest. Kinnipeetav osaleb praegu vangla majandusabitöödel. Ta paigutati
13. veebruaril 2020 ümber karistuse kandmiseks Tartu Vangla 2 avavanglasse ja avavanglas viibides liigub ta järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses kaupluste külastamisega. Järelevalveta liikumisega seotud vahejuhtumeid pole täheldatud. Tema üldine käitumine on õiguskuulekas ning tal pole olnud kaaskinnipeetavatega probleeme. M. Bodakil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
14. Kinnipeetava ohtlikkus ja risk seisneb eluasemes, suhetes ja elustiilis, alkoholis, mõtlemises, käitumises ja hoiakutes. Vabanemisel saab M. Bodak elama asuda abikaasale kuuluvas majas, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on neli tuba, köök ja vannituba. Majas on kanalisatsioon ja elamistingimused on head. M. Bodakit on
15. aastal karistatud oma abikaasa kehalise väärkohtlemise eest. M. Bodakil puudub vabanemisel kindel töökoht. Talle on määratud töövõimetus perioodiks
16. märts 2017 –
17. jaanuar 2022 ja ta saab töövõimetuspensioni. Ta ei plaani vabanemisel tööle minna, sest ta saab töövõimetuspensioni. Tartu Vangla andmetel on tal
18. juuni 2020 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 2228,19 euro ulatuses. Täitise andmetel on tal tasumata rahalisi nõudeid üle 3000 euro. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad abikaasa, kaks täiskasvanud poega, vend ja õed. Kinnipeetava kooselu abikaasaga on kestnud 40 aastat.
19. aastal on teda karistatud abikaasa kehalise väärkohtlemise eest. Hiljem pole ta abikaasaga konflikte ette tulnud. Abikaasa on nõus kinnipeetavat vabanemisel rahaliselt toetama. Abikaasa väitel suhtles kinnipeetav vabaduses poegadega telefoni ja interneti teel ja tema suhted poegadega on toetavad. Abikaasa väitel suhtleb kinnipeetav telefoni teel ka õdede ja vennaga. Abikaasa sõnul ei kuulu kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav suhtleb lähedal elavate naabritega.
20. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline sõltuvushäire alkoholist ja teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, mis näitab, et ta kordab samu vigu oskamata leida alternatiive. Kinnipeetav tarvitab alkoholi seljavalude leevendamiseks. Kinnipeetava väitel on tal olnud pikemaid kaine elu perioode. Näiteks on ta olnud kaine 2 aastat ja 6 aastat. Ta hakkas uuesti alkoholi tarvitama, kuna seljavalud tulid tagasi. Kinnipeetav soovib alkoholi tarvitamisest loobuda, sest alkohol mõjutab tema elu negatiivselt. Kinnipeetav ei luba, et loobub alkoholi tarvitamisest. Ta püüab oma käitumist kontrollida. Kinnipeetava varasem käitumine näitab, et ta pole suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda. Kinnipeetaval puuduvad suhtlemisraskused. Samas on tema probleemide lahendamise oskus kesine ning ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Varasemate kriminaalhoolduste käigus ilmnenud probleemid ei anna alust arvata, et ta suudab järgida käitumiskontrolli nõudeid vajalikul määral. Uue kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et ta pole täielikult mõistnud oma tegude ohtlikkust ja tagajärgi. Kinnipeetava varasem käitumine näitab ka seda, et tal puudub motivatsioon täita kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse positiivselt ja mõistab nende rolli. Ta plaanib aidata oma abikaasat kodutöödega.
21. Kriminaalhooldusametnik leidis, et T. Bodakile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja ulatuses s.o kuni
22. juunini
23. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. 3
24. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
25. Kaitsja ütles kohtuistungil, et M. Bodak tuleks vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Tema käitumist vanglas saab lugeda positiivseks.
26. M. Bodak selgitas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kohtumääruse põhjendused
27. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on M. Bodak temale mõistetud 1 aasta 10 kuu ja 25 päeva vangistusest ära kandnud poole ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. 18.07.2020 möödus üks aasta Tartu Maakohtu

1. juuni
2. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumisest. Seega on täidetud ka VangS § 76 lg-s 5 sätestatud formaalne alus M. Bodaki vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.

§ 76

lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks

§ 75kohasele käitumiskontrollile.

Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt saaks M. Bodak elama asuda abikaasale kuuluvas majas Tamme talus Suurõ-Ruuga külas Rõuge vallas Võru maakonnas. 14.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid (RKKK 3-1-112-17 p 19). Kohtu hinnangul tähendab

§ 76

lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest kuriteo raskusele antakse hinnang juba 4 süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel mõistetava karistusega (vt nt RKKK 1-09-14104/142, p 20).

1. Uute kuritegu toimepanemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime pandud kuritegude põhjal. Karistusregistri väljavõtte järgi on M. Bodakit kriminaalkorras karistatud kahel korral. Teda on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.
2. M. Bodakil on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, mis on peamine uute kuritegude ohu allikas. Kalduvus alkoholi kuritarvitamisele muudab vähetõenäoliseks vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele järgneva katseaja läbimise. Kuna M. Bodak kannab vangistust alkoholi tarvitamisega seotud liiklusalase kuriteo mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja teda on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, tuleks talle katseajaks määrata kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest. M. Bodakit on Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest ühel korral Tartu Maakohtu
5. detsembri
6. a määrusega tingimisi enne tähtaega vabastatud. Talle määrati katseajaks muu hulgas kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuna M. Bodak rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, pöörati Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a määrusega kandmata karistus täitmisele. M. Bodaki selgituste kohaselt on ta varem korduvalt viibinud kriminaalhoolduse all. Neid ei saa lugeda õnnestunuteks.
9. Kohtuistungil andis ta korduvaid lubadusi, et enam alkoholi ei tarvita. Kohtul ei ole siiski põhjust paljasõnalisi lubadusi uskuda, isiku senine eluviis räägib enese eest. Lubadused on antud kohtuistungil, kus kaalutakse vabastamise küsimust. Tartu Vanglast antud kinnipeetava iseloomustuses on kajastatud isikuga läbi viidud struktureeritud vestluste tulemus. Nende, vabamas õhkkonnas toimunud vestluste käigus ta ei lubanud, et loobub alkoholist, lubas vaid püüda oma käitumist kontrollida. Iseloomustuse kohaselt ta teab oma riske, nt seda, et joobeseisundis on kohe vajadus autot juhtida.
10. M. Bodakit tuleb tunnustada selle eest, et ta on praeguse vangistuse ajal käitunud õiguskuulekalt ning tal pole esinenud probleeme järelevalveta liikumisel väljaspool vangla territooriumi avavanglas viibimise ajal. Õiguskuulekas käitumine avavanglas viibimise ajal pole piisav selleks, et süüdimõistetu suudaks täita katseajal kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Avavanglas on alkoholi tarvitamine tunduvalt keerulisem kui kriminaalhoolduse ajal.
11. M. Bodakil on kindel elukoht ja toetav perekond. Samas oli tal toetav perekond ka siis, kui ta vabastati talle Tartu Maakohtu
12. oktoobri
13. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest esimest korda tingimisi enne tähtaega ja kui ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Menetluse käigus viidati ühe argumendina abikaasa raskele haigusele, kuid vastavaid tõendeid ei esitatud. Kohus selgitab edasiste menetluste tarbeks, et perekondlikke asjaolusid, mis võivad mõjutada vabastamise küsimust, tuleb tõendada. Kohus paljasõnalistele väidetele tugineda ei saa. 5
14. Seega tuleb M. Bodak jätta vabastamata tingimisi enne tähtaega talle Tartu Maakohtu
15. oktoobri
16. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest.
17. Asja läbivaatamisel tekkis menetluskulu, milleks oli määratud kaitsjale makstud tasu. Kohtul tuleb otsustada, kelle kanda see jääb.
18. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord on reguleeritud KrMS §-s
19. Üldjuhul lahendab kohus täitmisega seotud küsimused kirjalikus menetluses. Süüdimõistetu osavõtul arutatakse ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist haiguse tõttu, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ning vabaduse võtmisega seotud küsimusi. KrMS § 432 lg 3 kohaselt kutsutakse süüdimõistetu taotlusel istungile kaitsja.
20. KrMS-s on reguleeritud kahtlustatava õigused (§ 34) ja süüdistatava õigused (35 lg 2). Süüdimõistetu õigusi eraldi ei nimetata. KrMS § 35 lg 3 defineerib süüdimõistetu kui süüdistatava, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega on süüdimõistetul süüdistatava õigused. Süüdistataval on õigus kaitsja abile (KrMS § 35 lg 2 ja 34 lg 1 p 3). Juhul, kui süüdistatav ei ole valinud endale kaitsjat, tuleb KrMS § 8 p 3 kohaselt kaitsja abi tagada riigi õigusabi korras kohtul. RÕS § 6 lg 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses süüdistatavale riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata. Kuna kaitsja osalemisega tekivad menetluskulud, tuleb otsustada, kelle kanda need jäävad. RÕS § 27 lg 2 kohaselt vabaneb kriminaal- ja väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest kriminaalmenetluse seadustiku
21. peatükis ning väärteomenetluse seadustiku §-s 23 ja § 38 lõikes 1 ettenähtud alustel ja korras. KrMS ei reguleeri kohtuotsuse täitmise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist (RKKK 3-1-11-16 p 9).
22. Kohtu hinnangul tuleb selle olukorra lahendamisel lähtuda KrMS
23. peatüki põhimõtetest, mille järgi jäävad menetluskulud riigi kanda, kui kohtumenetluses tehakse lahend süüdistatava kasuks, ja mille järgi jäävad menetluskulud süüdistatava kanda, kui kohtumenetluses tehakse lahend süüdistatava kahjuks. Selliselt kohaldas karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses seadust ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK 3-1-1-1-16 p. 9.3).
24. Kuna kohus jätab M. Bodaki vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu 187, 20 eurot välja mõista M. Bodakilt. Arvestades asjaolu, et M. Bodak pole taotlenud menetluskulude tasumise määramist ositi, kohustab kohus M. Bodakit KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tasuma menetluskulud ühe kuu jooksul määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 6