Obsah (9)

§ 630§ 187§ 440§ 444§ 468§ 173§ 162§ 168§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2020; Valga kohtumaja Tsiviilasja numb

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. D.V ja D.V nõuavad
2. augustil 2020 esitatud hagis O.V vastu elatise väljamõistmist. Hagis on märgitud, et alaealised lapsed jäävad elama ema juurde, isa aga elab ja töötab xxx Hagiavalduse kohaselt soovitakse vormistada elatusraha lastele ametlikult riigi poolt määratud summas 292 eurot lapse kohta. Kostja võttis oma 16.08.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendis hagi õigeks. Kostja selgitab, et ta võtab hagi õigeks ja ta on nõus esitatud nõudega ning ta on nõus maksma seadusega ettenähtud summa. Samas on kostja märkinud, et kuna ta maksis vabatahtlikult elatist peale abielu lahutamist ning hoolimata laste ema keeldumisest raha vastu võtta, siis leiab kostja, et menetluskulud peaksid jääma hagejate kanda. 2.

§ 440

lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses hagile võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 3. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 4.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagist ei nähtu asjaolu, et kostja oleks elatise maksmise kohustust rikkunud, vaid elatishagi esitamise põhjuseks on olnud asjaolu, et soovitakse elatusraha vormistada ametlikult. Kostja on oma vastuses ka kinnitanud, et ta on peale abielu lahutust elatist tasunud igakuiselt 500550 eurot. Seega leiab kohus, et käesolevalt on tegemist

§ 168lg 6 kirjeldatud olukorraga.

Kohus jätab eelnevast tulenevalt menetluskulud

§ 168lg 6 alusel hagejate kanda.

6.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt asja materjalidest kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Maili Riisenberg