TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1645 Määruse kuupäev 14. september 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Mittetulundusühingu Antsumetsa kaebus Kambja Vallavalitsuse 09.

) § 2 lg 1 defineerib ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kui ehitiste ja seadmete süsteemi, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Arvestades, et detailplaneeringu alal on ehitised 30 krundil, võib viimane tingimus olla täidetud.

§ 7

lg 5 alusel on vee-ettevõtja kohustused ka isikul, keda ei ole määratud veeettevõtjaks selles seaduses sätestatud korras, kuid kelle tegevus seisneb kliendi kinnistu veega varustamises või kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimises ja puhastamises ning kelle omandis või valduses on ühisveevärk või -kanalisatsioon. Seda sätet on kohtupraktikas kohaldatud ka olukorras, kus ühisveevärgi või -kanalisatsiooni valdamine väljendub selles, et isik tegelikkuses hooldab ja majandab veevärki ja kanalisatsiooni (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2019.a otsus asjas 3-17-1462). Selle kindlakstegemine, kas detailplaneeringu alal on ühisveevärk ja -kanalisatsoon, kas kaebajat saab pidada selle valdajaks ja kas kaebaja on vee-ettevõtja või

§ 7lg 5 nimetatud isik, ei ole käesoleva asja lahendamiseks oluline.

Kaebajale ei anna kaebeõigust ka see, kui ta on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja või kui tal on vee-ettevõtja kohustused. 10.

§ 5

lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu omaniku taotlusel ning ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omaniku või valdajaga sõlmitud lepingu alusel.

§ 5

lg 4 p 1 ja 3 kohaselt liitumise taotlust ei rahuldata, kui veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata või kui reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. Eeltoodu tähendab, et kui kaebaja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja, siis saab ta liitumisavalduse saamisel hinnata Vanapagana tn 12 kinnisasja või muude ehitusloa saanud 3 kinnisasjade liitumise võimalust ning vajadusel sellest keelduda. Selleks, et takistada uute kinnisasjade liitmist olemasoleva veevärgi ja kanalisatsiooniga, ei ole vaja tühistada ehituslube või keelata nende väljastamist.

1. Kaebajasse ei puutu see, kui vastustaja on alusetult andnud Vanapagana tn 12 kinnisasja omanikule lootust, et tal on võimalik liituda olemasoleva veevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kaebaja ei ole Vanapagana tn 12 kinnisasja omanikule lubadusi andnud või tema ees kohustusi võtnud. Kui selgub, et Vanapagana tn 12 kinnisasja liitmine olemasoleva veevärgi ja kanalisatsiooniga ei ole võimalik, siis tuleb kinnisasja omaniku sellest tulenevad nõuded lahendada vastustajal. Kaebuse tagastamise tõttu ei kaalu kohus seda, kas Vanapagana tn 12 kinnisasja omanik tuleks kaasata menetlusse kolmanda isikuna. Kaebaja õiguste või kohustustega ei oma mingit puutumust see, kas ja kuidas pääseb Vanapagana tn 12 kinnisasja omanik oma maale.
2. Kokkuvõttes ei ole kaebajal kohtu hinnangul kaebeõigust ning kohus tagastab kaebuse.
3. HKMS § 121 lg 3 sätestab, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus saab praegu kohtu käsutuses olevate andmete põhjal anda kaebajale järgmised selgitused. Detailplaneeringu ala veevärk ja kanalisatsioon kuuluvad erinevate kinnisasjade omanikele, sh Ränisoo tee 4 kinnisasja omanikule ja vastustajale. Rajatised paiknevad neile isikutele kuuluval maal ning kohtule ei ole teada piiratud asjaõigust või muud õiguslikku alust, mille alusel need saaksid kuuluda muule isikule kui kinnisasja omanikule. Määruse punktis 9 toodust lähtudes on võimalik, et kaebajat saab pidada veevärgi ja kanalisatsiooni valdajaks. Kaebaja sisuliselt tegutseb detailplaneeringu ala vee-ettevõtjana. Kui kaebaja aktsepteerib seda, et ta on detailplaneeringu ala vee-ettevõtja, siis saab ta teostada vee-ettevõtja õigusi, sh taotleda tema määramist vee-ettevõtjaks, sõlmida vastustajaga halduslepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu tagamiseks (

§ 9

lg 1), nõuda kinnisasjade omanikelt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest tasu, vajadusel vaidlustada nendes haldusmenetlustes tehtud otsuseid. Vee-ettevõtjana saab kaebaja taotleda vastustajalt tema kasuks sundvalduse seadmist Ränisoo tee 4 kinnisasjale ning piiratud asjaõiguste või sundvalduse seadmist veevärgi ja kanalisatsiooni muudele osadele. Veeettevõtjana oleks kaebajal mõistlik esimesel võimalusel teavitada Vanapagana tn 12 kinnisasja omanikku sellest, kui kaebaja hinnangul ei ole selle kinnisasja liitmine olemasoleva veevärgi ja kanalisatsiooniga tõenäoliselt võimalik. Kui kaebaja ei soovi tegutseda vee-ettevõtjana, siis tuleb igal detailplaneeringu ala kinnisasja omanikul vajadusel tegutseda oma õiguste kaitseks ise. Kui tegemist on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga, siis saab kinnisasja omanik nõuda vastustajalt vee-ettevõtja määramist. 14. Kaebaja menetluskulud, sh kaebaja tasutud riigilõiv jäävad HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4