Obsah (9)

§ 44§ 121§ 37§ 266§ 268§ 267§ 249§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1502 Määruse kuupäev 1. september 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi MTÜ Tänu Loodusele kaebus Räpina Vallavolikogu 30.07.2020.a otsu

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Sama sätte lg 2 kohaselt muul eesmärgil, seahulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebaja ei tugine kaebuses tema ehk MTÜ Tänu Loodusele õiguste rikkumisele vaidlustatud otsusega. Kaebaja selgituste põhjal pöördus ta kohtusse oma liikmete subjektiivsete õiguste kaitseks (terviserisk koolis käivatel lastel). Osaliselt on kaebus esitatud avaliku huvi kaitseks (kohaliku omavalitsuse vahendite otstarbekas kasutamine, vallaelanike kaasamine kohaliku omavalitsuse tegevusse). 2 Kaebaja ei ole välja toonud, millisest seadusest tuleneb tema õigus esitada halduskohtule kaebus teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Kohtule sellist seadust teada ei ole. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) tuleneb vastupidine. KOKS § 33 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Õigusaktide all mõistetakse KOKS § 7 alusel nii üld- kui ka üksikakte. Seega on õigusakti muudatuse tegemise taotlemise õigus sarnaselt kaebeõigusega halduskohtus antud üksnes isikule tema enda õiguste kaitseks. Kui kaebaja ei ole pöördunud kohtusse talle kuuluvate subjektiivsete õiguste kaitseks ning teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks kaebuse esitamise õigust kaebajale seadusega antud ei ole, siis tuleb kaebus tagastada. 6.

§ 121

lg 3 sätestab, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus selgitab kaebajale järgmist. 6.

1. Vaidlustatud otsuse õigusliku alusena on märgitud KOKS § 22 lg 1 p
2. Selle järgi on volikogu ainupädevuses tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine, näiteks laenude võtmine ja võlakirjade emiteerimine. Vaidlustatud otsuse sisuks on nõusoleku andmine vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks (kohustuse võtmiseks). Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud otsus haldusakt, kuna sellest ei tulene õigusi või kohustusi haldusorgani välistele isikutele, sh kaebajale. See tähendab, et vaidlustatud otsuse suhtes ei ole võimalik esitada tühistamiskaebust (

§ 37lg 2 p 1).

Kaebus ei oleks lubatav olenemata sellest, kes selle esitab. Kohalikul omavalitsusel on õigus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, sh otsustada investeeringute tegemise ja kohustuste võtmise üle ning muuta varem selle kohta tehtud otsuseid. Isik ei saa selliseid otsuseid vaidlustada põhjendusel, et need on ebaotstarbekad või piisavalt põhjendamata või muud objektid vajaksid investeeringut rohkem. Tegemist on otsustega, mille sisu sõltub valimiste tulemusena tekkinud poliitilisest tasakaalust volikogus. Kui volikogu liige leiab, et vallavalitsus on talle otsuse tegemiseks (hääle andmiseks) andnud valesid või eksitavaid andmeid, siis saab ta selle küsimuse ise tõstatada. Tegemist on kohaliku omavalitsuse sisesuhtega. KOKS § 3 p 4 näeb ühe kohaliku omavalitsuse põhimõttena ette valla- ja linnaelanike õiguse osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. Kuid KOKS § 32 ja § 33 sätestavad ka selle õiguse teostamise viisid - õigusaktide algatamise õiguse ning eespool juba viidatud õiguse taotleda õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist. Eeltoodu annab isiku(te)le õiguse nõuda oma ettepaneku menetlemist, kuid mitte meelepärase otsuse tegemist. 6.2. Vaidlustatud otsuse olemasolu või kehtivus ei mõjuta hankelepingu kehtivust. Riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest tekkinud vaidluste ehk hankeasjade lahendamiseks on seadusandja sätestanud erikorra (

§ 266-280).

Kaebeõigus on hankeasjades ette nähtud riigihankega otseselt seotud isikutele - pakkujale, taotlejale ja riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjale (

§ 268lg 1).

Nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamine eeldab kohtueelse menetluse läbimist riigihangete vaidlustuskomisjonis (

§ 268lg 1, § 280 lg 1).

Kohus ei tühista kehtivat hankelepingut ning võib tuvastada hankelepingu tühisuse üksnes riigihangete seaduses sätestatud alusel (

§ 267lg 3).

Hankelepingu vaidlustamise õigust kaebajal või tema liikmetel ei ole. 3 6.

1. Kui Räpina Ühisgümnaasiumi hoone sisekliima ei vasta niiskuse osas õigusaktide nõuetele ja kahjustab õpilase tervist, siis on täisealisel õpilasel või alaealise õpilase seaduslikul esindajal (vanemal) õigus esitada halduskohtule kaebus hoone sisekliima õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamise nõudes. 6.
2. Kui kaebaja leiab, et vastustaja ei ole õiguspäraselt vastanud tema teabenõudele, siis on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole või esitada halduskohtule kaebus teabenõude täitmiseks kohustamise nõudes. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Eeltoodu tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. See on üks taotluse lubatavuse ja rahuldamise eeldustest. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel on kohtul kaalutlusõigus, kas jätta taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Praeguses asjas lahendab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt.

1. Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse peatamist, kohtu hinnangul mõtleb kaebaja selle all vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamist. Kohus näitas eespool, et vaidlustatud otsus ei saa rikkuda kaebaja õigusi või luua talle kohustusi, vaidlustatud otsuse kehtivus ja hankelepingu kehtivus ei ole omavahel seotud ning hankemenetluses tehtud otsuste, sh hankelepingu vaidlustamise õigust kaebajal ei ole. Kaebaja eesmärk takistada hankelepingu sõlmimist ei olnud saavutatav olenemata sellest, kas hankeleping on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal sõlmitud või mitte. Eeltoodu tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine või kohaldamata jätmine ei avalda mingit mõju kaebaja võimalustele oma õigusi kaitsta. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab taotluse rahuldamata. Menetluskulud
2. Kaebaja menetluskulud, sh kaebaja tasutud riigilõiv jäävad

§ 108lg 1 ja 4 alusel tema enda kanda.

Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 p 2 kohaselt tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4