) § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole menetlusosalised vaidlustanud osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse, viivise ja edasise viivise kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja jättis välja mõistmata 1,35 eurot. Viidatud osas on maakohtu määrus
Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada ja tühistatud 3 osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega jätta maakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 8.
lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel saab
lg 1 teise lause alusel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29).
lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 15.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 27). Ringkonnakohus leiab, et maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades ei kohaldanud õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsiooni piire. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulud kandma kohtuvaidluse kaotanud poole. Käesoleva vaidluse ese oli võlgnevuse väljamõistmine, seega sai lähtuda eeltoodud põhimõttest. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (Riigikohtu 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). 9. Käesoleval juhul esitas korteriühistu nõude korteriomaniku vastu majandamiskulude väljamõistmiseks, kuna korteriomanik tasus kulusid valikuliselt. Maakohus rahuldas sisuliselt kogu avaldaja nõude ja leidis, et puudutatud isiku toodud vastuväited ei anna alust majandamiskulude tasumata jätmiseks. Maakohus jättis avalduse rahuldamata põhinõudes 1,35 euro ulatuses, kuna avaldaja jättis pärast ümberarvutamist arved nõuetekohaselt muutmata. Seega tuli maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest. Käesoleval juhul aga nähtub, et maakohus soovis avaldajat sisuliselt karistada selle eest, et korteriühistu poolt väljastatud arved ei ole vastavuses alusdokumentidega (vt ka määruse põhjenduste punkte 5 ja 6) ja korteriühistu ei ole piisavalt andnud puudutatud isikule vajalikke selgitusi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus sellega ületanud sellega diskretsiooni piire. Käesoleva vaidluse ese seisnes majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmises ning maakohus ei tuvastanud ühtegi puudutatud isiku poolt toodud asjaolu, mis välistaks majandamiskulude tasumise. Selle vaidluse raames ei saanud maakohus lahendada menetlusosaliste muid probleeme, siis polnud ka asjakohane muid asjaolusid tuua menetluskulude jaotuse määramisel. Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet ja saada dokumente tutvumiseks ning on vajadusel õigus pöörduda sellise nõudega ka kohtusse (KrtS § 45). See ei ole aga iseenesest aluseks majandamiskulude tasumata jätmiseks. Puudutatud isik kui korteriomanik on talle osundatud teenust saanud ja seega oli tal kohustus selle eest ka tasuda. Korteriühistu avaldas, et pöördus enne kohtusse avalduse esitamist puudutatud isiku poole võlgnevuse tasumiseks. Seega oli korteriühistu pöördumine oma õiguste kaitseks õigustatud. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-118-11, p 19). Arvestades hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooni ei olnud menetluskulude jaotus maakohtu määruses käesoleval juhul ka õiglane. 10.
Riigikohus jaatas 18.06.2014 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-62-14 p-s 14 korteriühistu õigust osaleda 4 menetluses esindaja kaudu. Seadusest ei tulene korteriühistu juhatuse liikmele kohustust anda korteriühistule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Käesoleval juhul puudub ilmselgus selles, et õigusabi andmine oli ebavajalik ja asi oli sedavõrd lihtne, et õigusabi kasutamine oleks igal juhul põhjendamatu ja ebavajalik. Kohus nõustub avaldajaga, et käesolevas menetluses oli lepingulise esindaja kasutamine vajalik ja põhjendatud. Puudutatud isiku esitatud vastuväited määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise ja rahuldamata jätmise osas ei ole põhjendatud ning ei anna alust käesoleval juhul teistsuguse otsustuse tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määruses märgitud menetluskulude jaotust ja jätab kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. 11. Määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud jätab ringkonnakohus puudutatud isiku kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus eraldi määrusega (
12.Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.