← Eesti

2-20-1643/6

Obsah (6)§ 49§ 111§ 118§ 114§ 117§ 48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1643

) § 2 lg 1 p 18 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. 18.12.2019 koostatud rahalise nõude arestimise akt on kooskõlas seadusega ja õiguspärane. Vara tagasivõitmise raames väljamõistetud hüvitis on arestitav ja täidetav vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Puuduvad õiguslikud alused rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks ja raha väljamakse mitteteostamiseks või raha tagastamiseks. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja on täitemenetluses võlgniku suhtes kohustatud isik, puudub tal kaebeõigus täitedokumendist tuleneva nõude vaidlustamiseks. Kohtutäitur selgitas lisaks täiteasja nr 119/2017/167 menetlusega seonduvat. Kohtutäitur Taive Peedosaar on kinnitanud nimetatud täiteasja täitetoimiku üleandmist kohtutäitur Kaire Põltsi menetlusse, kuid seejärel 24.01.2019 ebaselgetel asjaoludel täiteasjas nr 119/2017/167 täitemenetluse lõpetanud. Tulenevalt asjaolust, et kohtutäitur Taive Peedosaar jättis sissenõudja avalduse alusel täitetoimiku põhjendamatult üle andmata ning lõpetas täitemenetluse, ei olnud 2

(5)Tsiviilasi nr 2-20-1643 sissenõudjatel muud võimalust, kui esitada lõpetatud nõude osas nõue uuesti täitmisele (täitemenetlus täiteasjas nr 025/2019/4181). Nõude täitmist kohtutäituri Kaire Põltsi menetluse kaudu on taotlenud samad sissenõudjad ja sama nõude osas, kelle nõude katteks oli hüvitis Riigikohtu lahendiga määratud.
  1. Avaldaja esitas 30.01.2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus kohtutäituri 20.01.2020 otsuse tühistada ja rahuldada kaebused 18.12.2019 rahalise nõude akti ja sunniraha hoiatuse tühistamiseks ning 21 500 euro tagastamiseks. Ühtlasi palus avaldaja kohustada kohtutäiturit 21 500 eurot kaebajale tagastama ning kohaldada menetluse ajaks esialgset õiguskaitset, peatades vaidlusaluse täitemenetluse. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur täitemenetluse ebaõigesti täitedokumendi alusel, mis ei olnud sissenõutavaks muutunud, on fiktiivne, vastuolus heade kommetega ja kuriteo tunnustega. Kohtutäituril puudus õiguslik alus arestida kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma, mis tuli anda teise kohtutäituri käsutusse. Maakohtu määrus
  2. Maakohus keeldus 05.02.2020 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
  3. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2 ning leidis, et kaebus (määruses ekslikult hagi) on õiguslikult perspektiivitu ja selle rahuldamine esitatud kujul on välistatud. Maakohus märkis, et kaebuses välja toodud asjaolud omasid tähtsust tsiviilasja nr 2-17-14925 lahendamisel. Tähtsust ei oma see, et kohtulahendi resolutsioonis oli märgitud kohtutäituri nimi, kelle käsutusse tuli väljamõistetud rahasumma anda.

§ 49

lg-st 2 tulenevalt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Kaebajale ei saanud kahju tekkida sellega, et ta täitis oma kohustuse täitemenetluse võlgniku ees teises täiteasjas. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei lahendanud maakohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotlust, vaid jättis selle läbi vaatamata. Kohus selgitas avaldajale võimalust taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Määruskaebus

  1. Avaldaja esitas 20.02.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, võtta avaldaja kaebus menetlusse ja saata esialgse õiguskaitse taotlus maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.
  2. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. − Maakohus on ekslikult leidnud nagu sooviks kaebaja vaidlustada nõuet, mis oli tsiviilasja nr 2-17-14925 menetluse esemeks. Kaebaja heidab kohtutäiturile ette seda, et täitur oleks pidanud arestimisel kontrollima, kas täitedokumendi näol võib olla tegemist fiktiivse võlatunnistusega. Vaidlusalune täiteasi on alustatud ebaõigesti, millest tulenevalt peab kohtutäitur selle lõpetama. − Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu kohustuks kaebaja Riigikohtu 18.12.2019 kohtuotsuse järgi kohtuasjas nr 2-17-14925 tasuma väljamõistetud rahasumma kellelegi teisele kui kohtutäitur Taive Peedosaarele. Maakohus ei ole põhjendanud, millisel seaduslikul alusel saab teine kohtutäitur arestida kohtutäituri käsutusse mõistetava summa. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-20-1643 − Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kohtutäituri Kaire Põltsi menetluse kaudu on nõude täitmist taotlenud samad sissenõudjad sama nõude osas, kelle nõude katteks oli hüvitis määratud Riigikohtu 18.12.2019 otsuse alusel. Kohtutäitur Taive Peedosaare menetluses olnud ja lõpetatud täiteasjas nr 119/2017/167 olid sissenõudjateks ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel), PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ ja XX. − Olukorras, kus kohtutäitur Taive Peedosaar lõpetas täiteasja nr 119/2017/167 ja puudub alus selle uuesti alustamiseks, samuti puudub alus täitemenetluse nr 025/2017/3810 läbiviimiseks, ei peaks avaldaja raha tasuma. Kui täitedokument on fiktiivne, puudub sissenõudjal nõue, ja kaebaja ei kohustu Riigikohtu lahendit nr 2-17-14925 sissenõudjate kasuks täitma. Menetluse edasine käik
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi, vastates samas määruskaebuse väidetele, järgmiselt.
  3. Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt on vaidlusaluses täitemenetluses võlgnikule kuuluv nõue arestitud (

§ 111

). Nõude arestimise õiguslikuks tagajärjeks on see, et sissenõudjal on õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu (

§ 118lg 1).

Osundatust tuleneb, et kui võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik on valmis võlgniku ees oleva kohustuse täitma, tuleb see nõude arestimise korral täita sissenõudja kasuks kohtutäiturile (

§ 114lg 1 p 4).

Seadusest ei tulene, et kohtutäitur saaks kohustatud kolmanda isiku suhtes rahalise nõude arestimise korral sundtäitmist läbi viia. Tulenevalt

§ 117

lg 1 p-st 1 on võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik muu hulgas kohustatud kohtutäituri määratud ajaks kohtutäiturile teatama, kas kohustatud kolmas isik tunnistab võlgniku nõude olemasolu ja on valmis kohustust täitma ning

§ 118lg 1 annab sissenõudjale nõudeõiguse kohustatud kolmanda isiku vastu.

Kui kohustatud kolmas isik arestitud nõuet ei täida, siis lahendatakse vaidlus arestitud nõude üle kohtus, juhindudes

§-st

  2. Avaldaja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, vaid on arestitud nõuet tunnistades kandnud rahasumma kohtutäituri ametialasele kontole. Avaldaja tugineb kaebuses sellele, et kohtutäitur ei olnud õigustatud nõuet arestima. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtutäituri õigus nõuet arestida tulenes

§-st 111. Avaldaja ei ole kaebuses välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada vastupidist. Seejuures ei selgu kaebusest, kuidas on nõude arestimisega avaldaja õigusi rikutud. Nõude arestimine iseenesest arestitava nõude võlgniku õigusi ei kahjusta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-08-68936, lk 4). Kaebuses esitatud asjaoludel puudub seega alus rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks ja avaldajale raha tagastamiseks. 4

(5)Tsiviilasi nr 2-20-1643 13. Täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud

§ 48lg 1 p-des 1-8.

Kohtutäitur ei olnud kolmanda isiku vastuväidete alusel kohustatud täitemenetlust lõpetama. Võlgniku suhtes kohustatud isikul puudub õigus vaidlustada täitedokumendist tulenevat nõuet või seda, kuidas täitemenetluses sissenõudjate vahel tulem jaotatakse. Täitedokumendile saab sisulisi vastuväiteid esitada täitemenetluse võlgnik. Ekslik on avaldaja arusaam, nagu oleks tal võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isikuna võimalik pidada võlgniku asemel täitedokumendist tuleneva nõude üle sissenõudjatega materiaalõiguslikku vaidlust ja seeläbi enda kohustuse täitmisest vabaneda. Sealjuures ei ole avaldaja täitedokumendiks oleva notariaalse lepingu pool, kes saaks lepingu väidetavale tühisusele tugineda. Kolmandal isikul on täitemenetluses

§-s 222 sätestatud aluste esinemisel võimalik esitada hagi sissenõudja ja võlgniku vastu, millist võimalust avaldaja on tsiviilasjas nr 2-20-1562 ka kasutanud.

  1. Kokkuvõttes järeldas maakohus kaebuses esile toodust õigesti, et kaebus on õiguslikult perspektiivitu ja selle rahuldamine on esitatud asjaoludel välistatud. Maakohtu määruse põhjendustest tuleb välja jätta punktid 7-8, kuna avaldaja ei ole täiteasjade nr 119/2017/167 ja 025/2019/4181 osaliseks ning kaebuse lahendamisel ei oma tähtsust, millises järjekorras ja kelle kasuks vaidlusaluses täiteasjas hiljem väljamakseid tehakse.
  2. Avaldaja esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (28.03.2017 Tallinna notar Heleriin Kulla poolt tõestatud notariaalakt; 17.11.2016 Tallinna notar Heleriin Kulla poolt tõestatud notariaalakt; 07.06.2018 koostatud kommertspandi mõtteliste osade loovutamise leping ning nõude loovutamise leping) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus jätab esitatud tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Maakohus on õigesti lahendanud kaebuse menetlusse võtmise küsimuse ilma tõendeid uurimata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.
  3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks küsida puudutatud isikute seisukohti. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu ei ole tekkinud kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.
  4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.