← Eesti

2-19-2399/61

Obsah (4)§ 137§ 119§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 137lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas.

Vanemad elavad lahus ja lapse ema on avaldanud, et ei soovi hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Mõlemal vanemal on hingeline seotus lapsega ja nad on võimelised last edasi kasvatama olukorras, kus lapse vanemad elavad eraldi. Lapse ema on põhistanud lapse suhtes ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist sellega, et lapse ema ja isa elavad eraldi, lapse isa on olnud lapse ema vastu vägivaldne, lapse isa soov on viia laps üle taimetoidule ja anda lapsele Herbalife kokteili, mis on ohtlik lapse elule ja tervisele. Vanemate vahel on vastuolulised suhted, mille tõttu on takistatud osaliselt ka lapse ühise hooldusõiguse teostamine. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite põhjal, et vanemate vahel on toimunud lapse juuresolekul vägivaldsed tülid. Kostja on kohtuistungil väitnud, et ta ei ole nõus ühise hooldusõiguse lõpetamisega ja soovib elada koos perega, et laps elaks koos isaga. Vanemad elavad lahus ja lapse ema väitel kardab ta kohtumisi lapse isaga, mistõttu ei ole põhjendatud sundida ema teostama jätkuvalt ühist hooldusõigust lapse viibimiskoha määramise õiguse osas. Alates 14.02.2019 veebruarist elab laps koos emaga ja arvestades lapse vanust, on põhjendatud, et lapsel säiliks väljakujunenud elukorraldus. Lapse ema väitel ei ole isa andnud nõusolekut lapse registreerimiseks lapse tegeliku elukoha aadressile, mis võib muutuda takistuseks lapse haridustee kujundamisel. Harju Maakohtu 19.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5469 on kompromissiga kinnitatud isa ja lapse suhtlemise kord, seega on vanemad leppinud kokku selles, et laps elab koos emaga ja isa on lahus elavaks vanemaks. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse teabega on tõendatud, et lapsele on tagatud ema juures soodne kasvukeskkond ja arenguks vajalikud tingimused. Lapsel on kõik eluks vajalik olemas, laps on hoolitsetud ja tema turvalisus on ema kodus tagatud. Tõendatud ei ole, et lapse isa oleks olnud vägivaldne lapse suhtes. Vanemad ei suuda lapse viibimiskoha määramise osas hooldusõigust ühiselt teostada. Maakohus lõpetas vanemate hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt ja andis hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires lapse emale. 14. Maakohus märkis, et lapse ema taotleb vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ka lapse lasteasutusse paigutamise küsimuses. Laps käib alates 10.06.2019 X lasteaias. Sotsiaalkindlustusameti 12.02.2019 tõendi nr 15-12/34934-1 kohaselt lõppes lapse ema õigus vanemahüvitusele 05.06.2019 ja lapse ema teabe kohaselt asub ta esimesel võimalusel tööle. Menetluses esitatud teabest nähtub, et ema on sõlminud lepingu eralasteaiaga ilma lapse isaga kooskõlastamata ja ema põhjendab seda sellega, et isa loobus lasteaiakohast, kus laps oli järjekorras Tallinna Q Lasteaias. Lapse isa ei nõustu väitega, et ta võttis avalduse lapse munitsipaallasteaeda koha saamiseks tagasi ja on seisukohal, et lapse järjekord katkes 02.05.2019-13.05.2019 ilma isa teadmata ja nõusolekuta. Kohtule on esitatud väljavõte Haridusameti veebilehelt, millest nähtub, et laps on Tallinna Q Lasteaias järjekorras taas alates 14.05.2019 järjekorra numbriga 267. Lapse isa on seisukohal, et laps on veel liialt väike 5

(16)lasteaias käimiseks ja et isa võib eraettevõtjana korraldada oma töö selliselt, et ta on lapsega ajal, millal ema töötab. Maakohus leidis, et isa poolt pakutud lapse elukorralduse eelduseks on vanemate hea koostöö ja valmisolek omavahel suhelda ja kokkuleppeid sõlmida, mida arvestades vanemate omavahelisi suhteid ja ema tundeid, hetkel eeldada ei saa. Vanemad on eriarvamusel selles, millal ja millises lasteaias laps käima hakkab. Põhjendatud on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse lasteaia valiku osas ja anda hooldusõigus selles osas üle lapse emale. Arvestades lapse vanust ei ole põhjendatud etteulatuvalt lahendada hooldusõiguse määramist koolivaliku osas.
  1. Lapse ema on palunud lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse tervise küsimustes. Maakohus jättis selles osas avalduse rahuldamata.
  2. Edasi analüüsis maakohus elatise nõuet. Toidukulude osas märkis maakohus, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, mis on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Hageja on märkinud toidukuluks 180 eurot kuus ja piimasegu 64,95 eurot, kokku 244,95 eurot. Kostja on vastuses hagile nõustunud toidukuluga 200 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust, kohus peab mõistlikuks toidurahaks 160 eurot kuus. Kulude osas riietele ja jalanõudele märkis maakohus järgmist. Hageja on märkinud riiete kuluks kuus 170 eurot. Kuivõrd laps elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Maakohus asus seisukohale, et asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et hageja elavab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kostja on vastuses hagile nõustunud kuluga riietele ja jalanõudele 70 eurot kuus. Kohus peab põhjendatud kuluks riietele 85 eurot kuus. Hageja on märkinud eluasemekuluks kokku 540 eurot (korteri üür 410 eurot ja kommunaalmaksed keskmiselt 100 eurot, elekter 30 eurot). Kuna laps elab koos emaga, siis on hageja osa eluasemekuludest keskmiselt 270 eurot kuus. Maakohus asus seisukohale, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud eluasemekulude arvestusega ja peab lapse põhjendatud eluasemekuludeks 270 eurot kuus. Hageja on märkinud hügieenikuludeks kokku 126,84 eurot kuus (65,80 eurot mähkmetele ja hügieenitarbed 61,04 eurot). Üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti muutuvad lapse kasvades kululiigid, sh kaob vajadus mähkmetele. Maakohus peab põhjendatud kuluks hügieenitarvetele käesoleval ajal kokku 80 eurot kuus. Lapse vajaduste muutudes on võimalik nimetatud raha kasutada lapse muudeks vajadusteks. Kulude osas tervishoiule märkis maakohus järgmist. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus- ja külmetushaigusi. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 6
(16)kohaselt tõendada ei ole vaja. Hagiavalduse kohaselt on tervishoiukulude suurus 37,44 eurot kuus. Kohus peab põhjendatud kuluks ravimitele ja vitamiinidele 25 eurot kuus. Muud kulude osas märkis maakohus järgmist. Kostja on nõustunud kuludega mänguasjadele 30 eurot ja meelelahutusele 20 eurot. Kohus peab põhjendatuks kulusid mänguasjadele ja meelelahutusele kokku 50 eurot kuus. Lasteaiakulude osas märkis maakohus järgmist. Hageja on lasteaiakuluks märkinud vanema poolt tasutava osa 327 eurot kuus. Laps käib X lasteaias ja täies ulatuses tuleb tasu maksta alates 2019 juulist. Vastavalt lepingule nr 2-2 on teenuse maksumus 410 eurot kuus. Õppemaksust arvestatakse maha kohaliku omavalitsuse toetus, lapsehoiuteenuse hüvitise määr on
  1. aastal kuni 173,50 eurot ühes kuus ühe lapse kohta (https://www.tallinn.ee/TeenusLapsehoiuteenuse-huvitamine). Samas lisatakse õppemaksule toiduraha (lepingu p 3.1.3), toiduraha maksumus on keskmiselt 80 eurot kuus (http://lasteaed.eraharidus.ee/hinnad/). X lasteaia kodulehe andmetel on lapsevanema polt tasutav osa 327 eurot kuus. Kostja on vastuses hagile nõustunud lasteaia kuluga 110 eurot kuus. Laps saab
  2. aastaseks 07.11.2024, seega võib eeldada, et laps vajab lasteaias kohta vähemalt kuni 31.08.
  3. Maakohus peab põhjendatud lasteaiakuluks kuni 31.08.2024 327 eurot kuus. Kostja tasus elatist 28.06.2019 summas 100 eurot. Alates 14.02.2019 kostja rahas ülalpidamist andnud ei ole. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise alates 14.02.2019 kuni 30.06.2019 miinimumsummas, s.o mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus peab hageja põhjendatud kuludeks kuni 31.08.2024 997 eurot kuus. Hageja on palunud elatise välja mõista summas 433,50 eurot, arvestades, et kostja on kohtuistungil nõustunud miinimumsummas elatise maksmisega. Hageja palub välja mõista miinimumsummas elatisest poole lasteaiakulu võrra suurema elatise. Käesoleval ajal on peretoetus 60 eurot kuus. Kostja on taotlenud arvestada, et osa lapse vajadusest on võimalik katta riikliku toetusega. Kostja ei ole esitanud menetluses väidet, et tal ei ole majanduslikult võimalik hagejale hageja poolt nõutud summas elatist maksta, seetõttu ei tuvasta kohus kostja majanduslikku seisundit. Seetõttu ei pea maakohus võimalikuks arvestada elatise väljamõistmisel riikliku peretoetusega. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja poolt taotletud suuruses summas 433,50 eurot alates 01.07.2019 kuni 31.08.2024, kuid mitte vähem kui 0,8 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates 01.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. APELLATSIOONKAEBUS
  4. Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 2, 3, 4, 6, 7 ja 9 osas. Menetluskulude jaotust kostja ei vaidlusta. Kostja leiab, et kohtuistungi helisalvestamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis annab aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Kostja leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, menetledes asja, mille oleks pidanud menetlusse võtmata jätma. Maakohus määras hagejale I tähtaja avalduse täpsustamiseks hooldusõiguse küsimuses, kuid puudusi ei kõrvaldatud aga maakohus võttis avalduse menetlusse. Lisaks märgib kostja, et maakohus on hageja I esitatud nõude sõnastust muutnud ja sõnastanud elukoha määramise ümber viibimiskoha määramiseks Eesti Vabariigi piires. Elukoha ja viibimiskoha mõiste ei ole samad. Seega on maakohus teinud lahendi nõude kohta, mida ei esitatud. Hageja I ei ole esitanud nõuet viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires. Maakohus väljus nõude piiridest. 7
(16)Kostja leiab, et lähtuvalt hageja nõude eesmärgist, mis ta hooldusõiguse osas kohtule esitas (saada õigus elukoha, mitte viibimiskoha määramise osas), oleks kohus pidanud nõude lahendama

§ 119alusel.

Kostja arvates ei ole hageja I eesmärk olnud ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saaks hageja I otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle. Hageja I on soovinud lahendada konkreetse olukorra – lapse elukoht ja lasteaeda paigutamine praegusel ajal. Maakohus rikkus TsMS § 328 lg-t 2, kui ei andnud kostjale võimalust hageja I 31.07.2019 menetlusdokumendile vastust esitada. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukohaga selles, et lapsevanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse suhtes ja hooldusõiguse üleandmine lapse emale oleks ennatlik. Kostja ei ole nõus ühise hooldusõiguse lõpetamisega ning soovib lapse elust osa saada, tahab osaleda lapse haridus- ja terviseküsimustes ning et laps elaks temaga. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et kostja on teinud ettepaneku, et ta korraldab oma elu nii, et ta saab lapsega kodus olla ja laps ei peaks nii väiksena veel lasteaeda minema ning ema saaks tööl käia. Elatise väljamõistmise osas märkis kostja järgmist. Kohtuotsuses on maakohus leidnud, et kostja ei ole esitanud menetluses väidet, et tal ei ole majanduslikult võimalik hagejale hageja nõutud summas elatist maksta, seetõttu ei tuvasta kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja selgitab, et ta ei olnud teadlik sellisest menetluslikust võimalusest, sest esindaja ei olnud talle seda selgitanud. Kostja esitab töötasutõendi ja soovib sellega tõendada, et tal ei ole võimalik tasuda elatist hageja nõutud ulatuses, sest siis ei jää talle endale vajalikke elatusvahendeid. Kostja palub arvestada, et lapse ema saab lapsetoetust 60 eurot kuus ja palub sellest tulenevalt vähendada elatist alla miinimummäära. Kostja leiab, et maakohus on jätnud otsuse p-s 2 nimetatud elatise väljamõistmisel arvestamata, et kostja on kohtumenetluse ajal tasunud 600 eurot lapse ülalpidamiseks lapse ema kontole, mille kohta esitab kostja konto väljavõtte. Kostja palub asja läbivaatamisel seda arvestada ja selle võrra väljamõistetavat elatist vähendada. Maakohus otsustas resolutsiooni p 3 kohaselt välja mõista elatise alates 01.07.2019 kuni 31.08.2024 summas 433,50 eurot, kuid mitte vähem kui 0,8 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.“ Kostja palub ka selles osas otsuse tühistada. Hageja II suurendas elatise nõuet lapse lasteaia tasu võrra. Aga arvestada tuleks ka seda, et hageja I ei ole olnud nõus kostja ettepanekuga, et kostja korraldab oma töö ümber nii, et laps ei pea lasteaias käima. Sellisel juhul puuduks vajadus elatise nõude üle vaielda. Kostja arvates ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks on põhjendatud kulu riietele 85 eurot kuus, mitte 70 eurot kuus. Kostja ei nõustu hügieenitarvete kuluga 80 eurot kuus. Kostja arvates on kuni mähkmete kasutamiseni piisavad hügieenikulud 30 eurot kuus ning edaspidi 5 eurot kuus. Kostja ei nõustu, et ravimitele ja vitamiinidele kulub 25 eurot kuus. D-vitamiini igakuine kulu on maksimaalselt 3 eurot kuus. Juhul, kui lapsel on köha või nohu, siis kumbki rohi ei maksa rohkem kui 5 eurot, kuid kindlasti ei ole neid vaja osta igakuuliselt. Kostja leiab, et kulud ravimitele ja vitamiinidele 2-aastasele lapsele ei ole rohkem kui 10 eurot kuus. Lasteaiakulude osas märkis kostja, et ei nõustu kuludega selles suuruses. Hageja I tegi otsuse lapse lasteaiakoha osas ilma teise vanemata ehk kostja nõusolekuta mitu kuud enne, kui kohus 8

(16)otsustas anda hooldusõiguse lapse lasteaia valiku osas üle lapse emale. Kostja ei nõustu sellega, et laps läheb eralasteaeda. Kostja ei ole üheski oma vastuses nõustunud sellega, et lapsele ei ole kohta munitsipaallasteaias. Kostja kinnitab oma valmisolekut võtta lapsehoolduspuhkus, et lapsega kodune olla ning laps ei peaks üldse lasteaias käima enne 3-aastaseks saamist. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
  2. Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) toetab kostja apellatsioonkaebust ja leiab, et vanematel peaks säilima ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku osas.
  3. Lapsele määratud esindaja ei toeta apellatsioonkaebust hooldusõigust puudutavas osas.
  4. Ringkonnakohus määras 02.05.2020 lapse emale ja lapse isale ringkonnakohtu küsimustele vastamiseks ja tõendite esitamiseks tähtaja. Isa esitas vastuse ja tõendid 14.05.2020 ja ema esitas vastuse ja tõendid 15.05.
  5. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab kostja (isa) apellatsioonkaebuse osaliselt.
  7. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebuse ulatust, uute tõendite vastuvõtmist ja lapse isa vastuväiteid hooldusõiguse osalise lõpetamise avalduse menetlusse võtmise osas ja menetluse uuendamata jätmise osas (I). Edasi käsitleb ringkonnakohus hooldusõigusega seonduvaid küsimusi (II), seejärel elatise küsimust (III) ning lõpetuseks vastab muudele apellatsioonkaebuse väidetele ja teeb menetluslikud otsustused (IV). I
  8. Lapse isa vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 2, 3, 4, 6, 7 ja 9 osas.
  9. Lapse ema esitas 05.06.2020 tõenditena Tallinn Q Lasteaia arve ja kviitungi (maksekorralduse). Ringkonnakohtu 02.05.2020 määratud tähtaeg tõendite esitamiseks oli möödunud ning lapse ema ei ole põhjendanud uute tõendite esitamist, mistõttu tuleb 05.06.2020 esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Ringkonnakohus võtab vastu menetlusosaliste poolt ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud tõendid. Kolleegiumi hinnangul ei saanud pooled tõendeid varem esitada maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 652 lg 3 p 2), mistõttu määras ringkonnakohus tõendite esitamiseks tähtaja.
  10. Kolleegium selgitab, et elatise nõue lahendatakse hagimenetluse sätete järgi ning avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks hagita menetluse sätete järgi.
  11. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti võtnud avalduse menetlusse. Kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestada tuleb ka asjaomase menetlusliigi (hagita menetlus perekonnaasjas) eripära, kus peamiseks otsustuskriteeriumiks saavad seaduse kohaselt olla lapse huvid. Kohus saab asjaolud välja selgitada menetluse ajal. Seetõttu ei esinenud alust lapse ema avalduse menetlusse võtmata või läbi vaatamata jätmiseks. 9
(16)
  1. Asja arutamise uuendamine on TsMS § 437 p 1 alusel üldjuhul põhjendatud siis, kui kohus leiab otsust koostades, et olulised asjaolud on välja selgitamata või poolte seisukohad oluliste asjaolude kohta on arusaamatud või vastuolulised. Praeguses asjas nimetatud asjaolusid ei esinenud, mistõttu jättis maakohus õigesti taotluse asja uuendamiseks rahuldamata. Lapse isa avaldas maakohtus selgelt, et ta ei nõustu lapse ema avaldusega ja soovib, et laps elaks temaga. Maakohus on seda asja lahendamisel ka käsitlenud. Maakohtu istungil arutati ka hooldusõigusega seonduvat. Ringkonnakohus määras 02.05.2020 lapse isale kõigi oma seisukohtade esitamiseks tähtaja. Seega on lapse isa saanud võimaluse kõik oma seisukohad esitada. II (A)
  2. Lapse isa on seisukohal, et lapse ema esitas kohtule nõude

§ 119

alusel, et saada õigus lapse elukoha määramise osas, mitte viibimiskoha määramise osas. 30. Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda.

§ 137

lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (RKTKm nr 3-2-1-35-16, p 12; RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 25). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 30).

§ 119

sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Vanemale otsustusõiguse andmise nõue (

§ 119

) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (

§ 137

) on alternatiivsed nõuded ning kohus saab lahendada avalduse kas

§ 119

või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga (RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 25). Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Sellest tulenevalt saab ka kohus sõltuvalt avaldusega taotletavast eesmärgist lahendada avalduse kas

§ 119või § 137 alusel. Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning 10

(16)kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 25). Ringkonnakohus selgitas 02.05.2020 kirjas lapse emale

§ 119

järgi esitatud avalduse ja § 137 järgi esitatud avalduse aluseks olevaid asjaolusid ning määras lapse emale tähtaja selgitamaks, millised erimeelsused on vanematel lapse viibimiskoha küsimuses ja mis põhjusel tuleks lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõigus lapse emale üle anda. Samuti oli lapse emal võimalik selgitada, miks ei ole praegusel juhul põhjendatud anda lapse emale otsustusõigus lapse peamise elukoha määramise küsimuses. Lapse ema märkis 15.05.2020 vastuses, et ühise hooldusõiguse teostamine viibimiskoha ja haridusküsimuste osas ei ole võimalik. Isa võib võtta lapse omavoliliselt või teatada lapseröövist (dtl 379). Lapse ema esitas tõendina kohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri 17.03.2020 määruse lapse isa kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Määruse asjaoludest nähtuvalt tahab lapse isa, et laps elaks vaid isa juures ning lapse ema koos oma vanematega ei läheneks talle ja lapsele (dtl 385). Lapse isa on menetluses avaldanud, et ta ei ole nõus, et laps elab emaga vanaema korteris (dtl 136). Isa soovib, et laps elaks isaga (dtl 156, 218, 264). Lapse ema on tuginenud ka sellele, et lapse ema soovis last enda elukohta registreerida, kuid lapse isa nõusoleku puudumise tõttu ei olnud see võimalik (dtl 182). Rahvastikuregistri andmetel on lapse elukohaks isa elukoht aadressil XXX, Tallinn, kuigi lapse tegelik elukoht on ema juures. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et vanemate vahel on vaidlus lapse viibimiskoha ja elukoha osas. Maakohus on õigesti lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas lõpetatakse ja andnud selle üle laste emale, sest lapse tegelik elukoht asub ema elukohas.

  1. Lapse isa märgib, et lapse ema ei ole esitanud nõuet anda talle hooldusõigus viibimiskoha määramise õiguse osas üle Eesti Vabariigi piires. Kolleegium märgib, et kuigi lapse ema sellises sõnastuses avaldust esitanud ei ole, on kohus piiranud ema ainuhooldusõigust viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires, st kitsendanud nõuet. Selle peale lapse ema kaebust ei esitanud. Lapse isa ei ole põhjendanud, milline huvi on tal vaidlustada seda, et viibimiskoha määramise õigus on emale jäänud kitsamalt ehk Eesti Vabariigi piires, mitte laiemalt. Seetõttu ei esine alust selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks. (B)
  2. Lapse ema märkis 15.05.2020 vastuses, et ühise hooldusõiguse teostamine haridusküsimuste osas ei ole võimalik (dtl 379). Laps käib eralasteaias X (dtl 168). Lapse isa on menetluse ajal avaldanud, et ta ei nõustu, et laps käib eralasteaias ning lapse isa on eralasteaiale X teatanud, et ta ei nõustu sellega, et tema laps lasteaeda võetakse (dtl 202, 267). Nii väike laps ei peaks lasteaias käima ning isa saab ise lapsega koju jääda ja vajadusel lapsehoolduspuusele jääda (dtl 202, 268, 351). Alternatiivselt on lapse isa soovinud, et laps käiks munitsipaallasteaias. Lapsel on olemas koht munitsipaallasteaias (Tallinna W Lasteaias) alates 17.08.2020 (dtl 351, 445, 449). Eeltoodust tulenevalt nähtub, et vanemate vahel on vaidlus lapse lastaia valiku osas. Maakohus on õigesti lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse lasteaia valiku osas ja andnud selle üle lapse emale.
  3. Lapse isa on tuginenud sellele, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et lapse isa on teinud ettepaneku, et ta korraldab oma elu nii, et ta saab lapsega kodus olla ja ei peaks nii väiksena veel lasteaeda minema ja ema saaks tööl käia. Kuna vanemad on asunud eraldi elama 11

(16)ja laps elab ema juures, siis ei ole põhjendatud lapse isa toodud asjaoludel ema avalduse rahuldamata jätmine. 34. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata apellatsioonkaebus maakohtu otsuse resolutsiooni p 7 tühistamiseks. Põhjendatud on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha määramise ja lasteaia valiku osas ning eeltoodud osas lapse emale ainuhooldusõiguse andmine. III 35.

§-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel (vt ka RKTKo nr 2-16-100215, p 14). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest, kui tal ei ole piisavat sissetulekut. Vanem peab ülalpidamiskohustust täitma eelkõige sissetuleku, ning selle puudumisel ka oma vara arvel (vt ka RKTKo nr 2-16-100215, p 20; RKTKo nr 2-16-2343, p 13).

  1. Lapse isa ei nõustu maakohtu määratud elatise suurusega ja sellega, et maakohus mõistis lapse isalt välja miinimumelatise ja lisaks 163,50 eurot kuus lasteaiatasuna (dtl 267). Lapse isa märkis, et ei nõustu, et laps käib eralasteaias (dtl 267). Lapse isa tugineb sellele, et tema teadmata ja nõusolekuta katkes lasteaiakoha järjekord Q Lasteaias (munitsipaallasteaias). Isa väitel katkestas lasteaia järjekoha lapse ema (dtl 202, 268). Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealisele lapsele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha. Praeguses asjas palub hageja alates 01.07.2019 kostjalt välja mõista elatise miinimumist suuremas summas 163,50 euro võrra, mis moodustab ½ eralasteaia tasust. Ringkonnakohus määras hagejale tähtaja lasteaiatasu tõendamiseks ja selgitamaks, millest lasteaiatasu koosneb. Lapse ema esitas tõendid, millest nähtuvalt on lapse ema tasunud igakuiselt alates juulist 2019 lasteaiatasu keskmiselt 343,27 eurot kuus (arvutamise aluseks oleval perioodil juulist 2019 kuni maini 2020) (dtl 387, 388). Lapse ema ega isa ei ole tõendanud asjaolu, miks katkes lapse lasteaiakoha järjekord munitsipaallasteaias. Lapse ema ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Tallinna linnas ei ole võimalik lapsele munitsipaallasteaias kohta saada. Eeldatavasti sisalduvad miinimumelatises ka hariduskulud (sh lasteaiatasu), kuid välistatud ei ole, et lapse kulud ületavad miinimumelatise suuruse. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul põhjendatud lapse isalt elatise välja mõistmine seaduses sätestatud miinimumelatise määra ületavas osas. Seejuures võtab kolleegium arvesse lapse isa majanduslikku seisundit (vt otsuse p 37.2).
  2. Lapse isa palub arvestada, et lapse ema saab lapsetoetust 60 eurot kuus ja palub eeltoodule tuginevalt vähendada elatist alla miinimummäära. 37.
  3. Kolleegium märgib, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Seda juhul, 12

(16)kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.2). 37.
  1. Kolleegium nõustub, et maakohus on jätnud täitmata selgituskohustuse. Lapse isa on maakohtu menetluses korduvalt tuginenud sellele, et elatise määramisel tuleks arvesse võtta ka lastetoetust. Eeltoodust tulenevalt täitis ringkonnakohus 02.05.2020 kirjas selgituskohustuse ning andis lapse isale tähtaja asjaolude väljatoomiseks ja oma varalise seisundi kohta tõendite esitamiseks (dtl 345). Lapse isa avaldas, et tema töötasu suurus on 530 eurot kuus, talle kuulub kaks kinnisasja (korteriomandit), millest üks on tema elukohaks ning teise kinnisaja puhul saab ta üüritulu 200 eurot kuus. Ka kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub lapse isale kaks kinnisasja. Samuti on lapse isa märkinud, et talle kuulub varana liisinguauto. Liiklusregistri andmetel lapse isale sõidukeid ei kuulu. Lapse isa esitas konto väljavõtte perioodil 01.05.2019-01.05.
  2. Konto väljavõttest nähtuvad järgmised igakuised sissetulekud (dtl 353-373): - Töötasu (juhatuse liikme maks) Osaühingult D 532,96 eurot kuus ajavahemikul 01.05.2019 kuni 31.12.
  3. Jaanuarist kuni märtsini 2020 oli töötasu suurus 562,72 eurot ning aprillis 2020 49,20 eurot. - Igakuine laekumine MM-lt 415 eurot kuus 01.05.2019 kuni 31.08.2019, septembris 2019 laekus 425 eurot. Oktoobris 2019 laekus 415 eurot. Lapse isa vastusest saab järeldada, et nimetatud laekumiste puhul on tegemist saadava üüritasuga. Ringkonnakohus arvestab üüritulu keskmiseks suuruseks 200 eurot kuus, arvestades lapse isa põhjendust, et juunist kuni oktoobrini 2019 oli üüritulu suuruseks 415, millest lapse isa tasus ära kommunaalkulud ning alates novembrist tasub üürnik üürina 200 eurot ning lisaks kommunaalkulud. - Kontole on toimunud sissemaksed järgmiselt: oktoobris 2019 kokku 700 eurot; novembris 2019 kokku 750 eurot; detsembris 2019 100 eurot; jaanuaris 2020 121,09 eurot; veebruaris 200 eurot, märtsis 1400 eurot; aprillis 350 eurot. Kuna lapse isa ei ole selgitanud, mis laekumisega on tegemist, tuleb eelnimetatud igakuised laekumised arvestada sissetuleku hulka. - Kontole on toimunud märtsis 2020 sissemakse AA-lt 40 eurot (selgitusest nähtuvalt võla katteks). Aprillis 2020 on toimunud maksed HH-lt, LL-lt kokku summas 430,50 eurot (selgitusest nähtuvalt võla katteks). Kuna lapse isa ei ole selgitanud, miks ei saa nimetatud laekumisi sissetulekuna arvesse võtta, tuleb eelnimetatud igakuised laekumised arvestada sissetuleku hulka. Elatisenõude lahendamisel peab kohus vaatama lapse isa kogu sissetulekut ja tema varalist seisundit tervikuna, st arvesse tuleb võtta kõik lapse isa sissetulekud. Eeltoodust nähtuvalt oli lapse isa keskmine sissetulek alates 01.05.2019 igas kuus järgmine: 01.05.2019-30.09.2019 kokku 732,96 eurot; oktoobris 2019 kokku 1482,96 eurot; novembris 2019 kokku 1282,96 eurot; detsembris 2019 kokku 832,96 eurot; jaanuaris 2020 kokku 883,81 eurot; veebruaris 2020 kokku 962,72 eurot; märtsis 2020 kokku 2219,21 eurot; aprillis 2020 laekumine kokku 1029,70 eurot. Eeltoodud andmete põhjal on ajavahemikul 01.05.2019 kuni 30.04.2020 lapse isa igakuine keskmine sissetulek 1029,93 eurot kuus. Lapse isa on välja toonud, et tema kohustuste suurus ühes kuus on 388 eurot (autoliising 107 eurot, kommunaalteenused 105 eurot, elekter 15 eurot, telefon/internet 11 eurot, krediitkaardi makse 150 eurot kuus), mis ei sisalda muid igapäevaseid kulusid. Pärast nimetatud kohustuste mahaarvamist jääb lapse isale 13
(16)641,93 eurot. Lapse isa on tuginenud sellele, et tal ei ole võimalik hageja nõutud summas elatist tasuda, sest sel juhul ei jää lapse isale vajalikke elatusvahendeid (dtl 265). Eeltoodust tulenevalt võimaldab lapse isa majanduslik olukord tasuda elatist seaduses sätetatud miinimummääras (mis
  1. aastal oli 270 eurot kuus ning
  2. aastal on 292 eurot kuus). Puudub alus elatise vähendamiseks lapsetoetuse võrra. Lapse isa igakuine sissetulek ei võimalda tasuda elatist seaduses sätetatud miinimummäärast suuremas summas. Lapse isale jääb pärast seda, kui ta tasub lapse ülalpidamiseks

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra ja tasub igakuised kohustused, enda vajaduste rahuldamiseks 349,93 eurot (1029,93-388-292), mis on mõistlik suurus. 37.3. Lapse isa on esitanud vastuväited ka lapse igakuistele kuludele ning palud lapse kulude suuruse osas arvestada RAKE uuringut (lõppraport november 2013) ja Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringut (veebruar 2020). Lapse isa märgib, et viimase uuringu kohaselt on lapse ülalpidamiskulu ühe vanema jaoks 110 eurot kuus, millest tuleb maha arvestada elatist maksva vanemaga veedetud päevade kulu (dtl 446). Arvestades, et kolleegium mõistab isalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras, siis ei saa kolleegium vähendada elatist alla miinimummäära üksnes RAKE uuringule või muule uuringule tuginedes. Seadusandjal on võimalik kaaluda miinimumelatise vähendamist või uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, kuid seni peab kohus eelkõige lähtuma seaduses sätestatud miinimumelatise suurusest ja lähtudes sellest saab kohus elatise suurust kas vähendada

§-s 102 sätestatud alusel või suurenda elatist lapse tõendatud vajadustest tulenevalt. Praegusel juhul saab kohus elatist vähendada alla seaduses sätetatud elatise miinimummäära

§ 102

alusel või juhul, kui lapse isa toob välja asjaolud ja tõendab, et lapse igakuised reaalsed kulud on miinimumist väiksemad. Lapse isa ei ole vastavaid asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Laps elab ema juures ning suhtleb isaga suhtluskorra alusel, mille järgi viibib laps kuni 3aastaseks saamiseni isaga iga nädala kolmapäeval ja neljapäeval 3 tundi ning paaris nädalavahetuse laupäeval või pühapäeval 4 tundi. Alates lapse 3-aastaseks saamisest viibib laps isa juures iga paaris nädalavahetuse laupäeval või pühapäeval 8 tundi ning iga nädala kolmapäeval ja neljapäeval 3 tundi. Lisaks on sätestatud erikord sünnipäevade, jõulude, puhkuste jne osas (dtl 185-188). Suhtluskorrast nähtuvalt ei ole lapsel vahelduvat elukohta, laps elab emaga. Seetõttu ei saa praegusel juhul eeldada, et lapse isa kannab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud niivõrd suures ulatuses, et neid tuleks elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Lapse isa ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kas, milliseid ja mis suuruses lapse igapäevaseid kulusid lapse isa kannab. 37.4. Lapse isa on tuginenud sellele, et maakohus ei ole arvestanud, et hagiavaldusest nähtuvalt sai lapse ema kuni 06.06.2019 vanemahüvitist 1526,59 eurot, mis kattis lapse ülalpidamiskulud täielikult. Seega on lapse isa arvates elatise väljamõistmine perioodil 14.02.2019 kuni 06.06.2019 põhjendamatu (dtl 288). Vanemahüvitise osas ei ole tegemist lapsetoetusega. Vanemahüvitise eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist (vt ka PHS § 32). Vanemahüvitis on ette nähtud vanemale, kes on lapsega kodune. Kuna vanemahüvitise puhul ei ole tegemist lapsetoetusega, siis ei ole 14

(16)võimalik lapse isa poolse elatise tasumise kohustuse määramisel arvestada lapse ema saadud vanemahüvitisega.
  1. Lapse isa leiab, et maakohus on jätnud otsuse p-s 2 nimetatud elatise väljamõistmisel arvestamata, et isa on kohtumenetluse ajal tasunud lapse ülalpidamiseks lapse ema kontole. Lapse isa palub asja läbivaatamisel seda arvestada ja selle võrra väljamõistetavat elatist vähendada. Hageja esitas kohtule konto väljavõtte, millest nähtuvalt on lapse isa on tasunud elatist ajavahemikul 01.02.2019 – 05.05.2020 kokku 1200 eurot (dtl 389, 390). Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse selgitada, kuidas on toimunud tasutud summade alusel kohustuste täidetuks lugemine (dtl 345, 346). Hageja eeltoodut ei selgitanud. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata lapse isa poolt menetluse ajal elatise katteks tasutud maksetega. Maksed on tehtud lapse ema kontole, mida lapse ema on ka kinnitanud ja esitanud oma konto väljavõtte, millest nähtuvalt on lapse isa elatise katteks tasunud kokku 1200 eurot. Nimetatud summade võrra tuleb väljamõistetavat elatist perioodil
  2. veebruarist 2019 kuni juuni (kaasa arvatud) vähendada. Arvestades, et elatis tuleb välja mõista alates 14.02.2019, kuulub elatis veebruari eest tasumisele 15 päeva eest, s.o 144,64 eurot, edasi igakuiselt 270 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis veebruari kuni juuni 2020 eest 24,64 eurot (144,64+(270*4)-1200).
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatise osas apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja kostjalt kuulub väljamõistmisele igakuine elatis

§ 101lg-s 1 sätestatud määras (seaduses sätetatud miinimummääras).

IV

  1. Lapse isa on tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et talle ei ole antud võimalust seisukoha esitamiseks hageja 31.07.2019 esitatud vastuse kohta. Lapse isa leiab ka, et kohtuistungi helisalvestamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis annab aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Lapse isa ei ole olnud nõus hooldusõiguse nõude läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus määras 02.05.2020 lapse isale kõigi oma seisukohtade esitamiseks tähtaja (dtl 346). Kohtuistungi helisalvestamata jätmine ei ole oluline menetlusõiguse rikkumine, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Maakohus on asjas teinud kirjaliku istungiprotokolli, millega oli võimalik tutvuda (dtl 151 jj). Samuti nähtub, et istungil arutati hooldusõigusega seonduvat (dtl 154, 156). Seega ei anna eeltoodud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
  2. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu (hooldusõiguse osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning elatise osas rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt) jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
  3. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 15

(16)Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.