Obsah (8)

§ 1573§ 266§ 120§ 3312§ 64§ 157§ 121§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 30. aprill 2020 Kriminaalasja number 1-18-10464 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Erkki Hirsnik Kriminaalasi Ilmar

§ 1573

, § 266 lg 2 p 1, § 120 lg 1 ja § 3312 järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Edith-Helian Thomson Kohtuistungi toimumise aeg

1. veebruar 2020, Tartu Kohtuistungil osalesid vandeadvokaat Epp Landberg, ringkonnaprokurör Marge Voogma Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2019 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Ilmar Lusenbergi kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Prokurör ringkonnaprokurör Marge Voogma Süüdistatav Ilmar Lusenberg, isikukood: 36409225213, elukoht: XXX ; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu
3. oktoobri 2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
4. Ilmar Lusenbergi süüdistatakse: 1.1.

§ 1573järgi selles, et tema on alates 06.07.2017 kuni 30.06.2018 endise abikaasa C.L.

iga korduvalt ja järjepidevalt ilma põhjuseta otsinud kontakti, teda jälginud ja muul viisil kannatanu tahte vastaselt sekkunud naise eraellu - on saatnud järjepidevalt SMS sõnumeid tema mobiiltelefonile; helistanud järjepidevalt nii tema isiklikule telefonile kui ka töötelefonile, kusjuures helistanud ka salastatud numbrilt, et C.L. il ei oleks võimalik tema kõnesid blokeerida; samuti saatnud C.L. ile järjepidevalt e-kirju (kuni 15.02.2018 on Ilmar Lusenberg helistanud C.L. i mobiiltelefonile kokku 80 korral ja saatnud 1793 sõnumit, helistanud C.L. i töö lauatelefonile 7 korral ja saatnud 7 sõnumit). Enamus Ilmar Lusenbergi poolt saadetud SMS-idest, e-kirjadest ja kõnedest on naist süüdistavad, solvavad ning segavad oluliselt nii tema eraelu kui ka tööd. Veel on Ilmar Lusenberg viibinud pidevalt C.L. i ja nende ühise poja K.L. i, kelle ainuhooldusõigus kuulub C.L. ile, elukoha juures XXX , samuti tülitanud C.L. i avalikes kohtades, sõimates, solvates ja ähvardades teda. Lisaks sellele on Ilmar Lusenberg sekkunud oma poja K.L. i tahte vastaselt tema eraellu helistanud talle järjepidevalt, sealhulgas ka salastatud numbrilt, saatnud järjepidevalt talle SMS-e ja e-kirju, samuti kasutanud LCI Grupp OÜ Facebooki kontot ja Messengeri kontot pojale sõnumite saatmiseks (kuni 15.02.2018 on Ilmar Lusenberg helistanud K.L. i mobiiltelefonile kokku 244 korral ja saatnud 43 sõnumit). Ilmar Lusenbergi poolt saadetud ekirjad, sõnumid ja telefonikõned on last halvustavad, süüdistavad ja solvavad. Ilmar Lusenbergi selline käitumine oli C.L. i ja K.L. i jaoks nende igapäevaelu oluliselt häiriv, ahistav, tugevat stressi tekitav, vaimselt traumeeriv ning sellise käitumisega solvas ja alandas Ilmar Lusenberg neid, alavääristas ja häbistas naist tema tuttavate ees, samuti tekitas selline käitumine C.L. is hirmu saada uuesti väärkoheldud kuna nende kooselu ajal kasutas Ilmar Lusenberg naise suhtes füüsilist vägivalda. 1.2.

§ 266lg 2 p 1 järgi selles, et tema 02.02.2018 kella 17.00 paiku tungis C.L.

i ja K.L. i tahte vastaselt nende elumajja XXX , kasutades selleks ajahetke kui K.L. avas ukse koera tuppa laskmiseks, tõmbas jõuga ukse lahti, sisenes majja, kus sõimas ja solvas K.L. i ning lõhkus ära tema mobiiltelefoni ja jalgratta tagumise ratta kodarad. 1.3.

§ 120

lg 1 järgi selles, et tema 16.02.2018 kella 20.00 paiku Rakveres Kreutzwaldi 2a asuvas Rakvere teatris ähvardas endist abikaasat C.L. i tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes talle „lasen su raisa ribadeks lõigata ja maha matta“. Kuna Ilmar Lusenberg oli C.L. i varem füüsiliselt rünnanud, siis tema varasemast käitumisest tulenevalt tundis C.L. reaalset ohtu enda elule ja tervisele. 1.4.

§ 3312

järgi selles, et tema on korduvalt teadlikult rikkunud 23.02.2018 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määrusega nr 1-18-1545 (kohus kuulutas määruse 23.02.2018 kell 11.45) tema suhtes kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu. Määruse kohaselt on Ilmar Lusenbergil keelatud läheneda endisele abikaasale C.L. ile ja pojale K.L. ile lähemale kui 100 meetrit, sh ka naise ja lapse elukohale aadressil XXX . Keelatud on ka naise ja lapsega ühenduse võtmine erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jms) kaudu. Pärast lähenemiskeelust teadlikuks saamist on Ilmar Lusenberg korduvalt helistanud ja saatnud sõnumeid C.L. ile ja K.L. ile. Ajavahemikus 23.02.2018 kuni 30.06.2018 on Ilmar Lusenbergiga seostatavad korduvad kontaktivõtud C.L. iga ja K.L. iga telefoni teel: Ilmar Lusenberg helistas C.L. ile ilma numbrinäiduta korduvalt vähemalt 27.03.2018, 01.04.2018, 03.04.2018 ja 04.04.2018 ning 29.03.2018 saatis sõnumi. Mais-juunis 2018 muutusid kõned väga sagedaks, Ilmar Lusenberg on mõni päev lausa kuni 10 korda päevas helistanud nii C.L. ile kui ka K.L. ile. Tuvastatud on, et Ilmar Lusenberg helistas C.L. ile korduvalt vähemalt 2 02.05.2018, 07.05.2018, 08.05.2018, 23.05.2018, 24.05.2018, 25.05.2018, 26.05.2018, 28.05.2018, 31.05.2018, 01.06.2018, 05.06.2018, 06.06.2018, 08.06.2018 ja 09.06.2018. Lisaks sõimas Ilmar Lusenberg C.L. i 09.06.2018 õhtul naise tuttavate juuresolekul, kui nägi naist Rakveres pargis, karjudes eemalt naist solvavaid ja alandavaid väljendeid. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 16.10.2019 otsusega karistati Ilmar Lusenbergi

§ 1573

järgi 7 kuu vangistusega,

§ 266

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 3312

järgi 7 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Ilmar Lusenbergile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel määrati kohaldada kannatanute C.L. i ja K.L. i eraelu kaitseks Ilmar Lusenbergile lähenemiskeeldu tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates Ilmar Lusenbergil C.L. ile ja K.L. ile helistada, kirjutada või võtta ühendust sotsiaalvõrgustike ja suhtlusportaalide kaudu, minna C.L. i ja K.L. i elukohta, töökohta ja õppeasutusse ning muus kohas minna C.L. ile ja K.L. ile lähemale kui 100 meetrit ning juhuslikul kohtumisel on Ilmar Lusenbergil kohustus C.L. i ja K.L. i kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 meetri kaugusele. Lubada Ilmar Lusenbergil suhelda või kohtuda C.L. i ja K.L. iga kolmandate pädevate isikute juuresolekul või vahendusel (nt KOV-i lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik), kui peaks tulema arutlusele K.L. i ja Ilmar Lusenbergi suhtluskorra määramine või täitmine ning suhelda ja kohtuda K.L. iga seaduses ettenähtud korras kehtestatud suhtlemise korras määratud ulatuses. C.L. i tsiviilhagi Ilmar Lusenbergi vastu 545 euro nõudes jäeti rahuldamata. 3. Maakohtu seisukoht süüdistuses

§ 1573järgi.

3.1. Maakohus leidis, et kohtuistungil leidis tõendamist

§ 1573järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine I.

Lusenbergi tegevuses eelkõige C.L. ja K.L. i ütlustega ja C.L. i poolt fikseeritud ja menetlejale edastatud tõenditega, samuti teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. 3.

1. Kannatanu C.L. i maakohtus antud ütlustest nähtub, et selle 5 aasta jooksul, mis nad Ilmar Lusenbergiga on lahus olnud, ka peale 06.07.2017, on Ilmar Lusenberg korduvalt igal võimalikul viisil tema tahte vastaselt sekkunud tema eraellu - on saatnud järjepidevalt SMS sõnumeid tema mobiiltelefonile; helistanud järjepidevalt nii tema isiklikule telefonile kui ka töötelefonile. Maksimaalne päev oli, kui Ilmar Lusenberg helistas 98 korda. Tema jaoks on see häiriv, et ta ei saa teha tööd, ta ei saa keskenduda, ta ei saa kuskile minna, tal telefon ainult heliseb. Ja kui ta blokeerib Ilmari numbri, siis helistab ta juba järgmiselt numbrilt või ka salastatud numbrilt või tuleb ise kohale. Kui tal on külalised, siis Ilmar istub tema rõdu peal või käib ümber maja. Kui ta käib teatris, siis ilmub Ilmar teatrisse. Kui ta läheb hobustega maastikule, siis ilmub Ilmar kuskilt metsast puude tagant välja. Kui nad on lapsega käinud reisil, siis Ilmar tuleb reisile järgi ja ilmub seal kusagil välja, süüdistades, hirmutades, ähvardades. Kui ta käib toidupoes, sõidab Ilmar sinna ja pargib oma auto risti tema auto vastu. Kui ta koju tuleb, siis seisab Ilmar autoga ta maja ees. Ilmar on kasutanud erinevaid autosid, varem sinine Hilux, vahepeal punase prooviautoga, mis oli ka Hilux, hiljem beež Hilux, 016 vist on numbrimärk. Tema jaoks on see väga häiriv. See segab tema igapäeva elu ja hoiab teda pideva hirmu all, samuti K.L. i. Ilmar oskab ka arvestada, et kui ta tuleb tema elukohta, siis ta on seal lühikest aega, kuni 5 minutit, kui politseipatrull tuleb, siis Ilmarit seal enam ei ole. Ilmar alati üllatab, ehmatab, tuleb ei tea kust, laob oma vihavalangu nende peale välja ja siis läheb. Ta salvestab oma telefoniga Ilmari kõnesid, telefon on ühendatud arvutiga, ta laeb nad arvutisse. 3 Kui ta oma arvutist võtab need pildid ja failid lahti, siis seal on näha, millal need failid on tehtud ja seal on ka asukoha täpsusega, et kuskohas need pildid on tehtud. Neid salvestisi on ta alles hoidnud ja menetlejale saatnud. Need pildistamised ja salvestamised on talle olnud väga kurnavad, seda enam, et Ilmar ainult irvitab selle üle, samas on see ainus viis, kuidas ta saab tõendada, et Ilmar on teda ahistanud või ka lähenemiskeeldu rikkunud. Ta on ka oma arvutit ja telefoni menetlejale näidanud, et menetleja saaks neid vaadelda ja otse tema telefonist ja arvutist need õiged andmed kätte. Tal on kaks meiliaadressi - üks on XXX ja teine meiliaadress on töö meiliaadress XXX . Telefoninumbreid on tal kaks - ehk siis xxxx ja töötelefoninumber xxxx. K.L. i telefoninumber on xxxx ja see on tal olnud viimased paar aastat. Kui Ilmar K.L. i telefoni katki viskas, siis K.L. il hävisid pildid, meilid ja kõik muud asjad, ja need andmed läksid kõik kaotsi. Ilmar helistabki talle valdavalt salastatud numbriga, kuna ta on blokeerinud ära Ilmari numbri, et ta talle helistada ei saaks. iPhone eripära on see, et kui on numbrinäit blokeeritud, siis tulevad kõned läbi aga kui ta helistab oma numbriga, siis annab kinnist tooni ja Ilmar ei saagi talle helistada. Ja need ei fikseeru ka kusagil. Tänaseks on ta blokeerinud neli Ilmari telefoninumbrit, samuti ta blokeeris Ilmari Hotmaili. Numbrid, mis on blokeeritud, on xxxx , xxxx, xxxx ja xxxx. Arvab, et need numbrid on ta blokeerinud aastail 2017-
2. Ilmar kasutab suhtlemiseks ka FB, saadab ka läbi selle sõnumeid. Kunagi kui nad koos elasid, siis sai teha LCI grupp, mis on täielikult Ilmari kasutuses ja tema arvutis ning millelt Ilmar väga intensiivselt saadab lapsele sõnumeid ja kasutab seda suhtlusvahendina. Ta võtab vahel mõned kõned salastatud numbrilt vastu, et veenduda, et need tulevad Ilmarilt. Ta ei tea kunagi, kas Ilmar helistab talle sellepärast, et öelda, et tal on nüüd K.L. iga suhted väga kehvad ja et tema peaks hakkama nende suhteid kuidagi parandama. Või ta helistab talle süüdistustega ja karjub ja ähvardab. Ähvarduste sisu on olnud, et ta pimedal ajal ei tohiks väljas käia, et ta peaks vaatama selja taha, et laseb ära tappa, ära vägistada. Samuti on Ilmar ähvardanud, et võtab lapse ära, et ta ei näe last mitte kunagi, et nad kahetsevad kõik, nad maksavad selle eest ja nad veel näevad, mis hakkab juhtuma. Ka K.L. on öelnud, et ta ei tea mitte kunagi, mis tujus Ilmar on, kui talle helistab. Neid kõnesid ei ole võimalik ära lõpetada, kui lihtsalt kinni vajutada. Enne kohtuistungeid otsis Ilmar K.L. iga kontakti, ta otsib ta igal võimalusel üles, ta valvab teda, kui laps läheb rattaga sõitma. Enne kohtuistungit andis Ilmar K.L. ile telefoni, tahtis, et K.L. ei tunnistaks ta vastu. Et ta läheb muidu kinni ja K.L. on ka tundnud muret selle pärast, et kui ta nüüd midagi peaks ütlema, äkki siis tõesti Ilmar lähebki kinni. 3.
3. Kannatanu K.L. ei soovinud kohtus anda ütlusi oma vanemate vastu ja ta eeluurimisel antud ütlused avaldati. K.L. on üle kuulatud 16.02.2018 ja oma kontaktandmeteks on ta märkinud xxxx ning XXX . K.L. on avaldanud, et ta soovib taotleda enda isa Ilmar Lusenbergi suhtes lähenemiskeeldu. Põhjuseks on see, et „ isa helistab mulle igapäevaselt kümme korda või rohkem. On olnud päevi kui ta on helistanud mulle 50 korda. Ma ei ole muidugi neid kõnesid vastu võtnud. Olen isa numbrit blokeerinud, kuid siis helistab ta mulle salastatud numbri alt või tuleb siis ise kohale kas kooli või koju. Mulle ei meeldi, et ta tunni ajal tuleb kooli ja ma ei taha et ta üldse kooli tuleks. See on kindlasti häiriv minu jaoks kui isa on kooli tulnud. Olen isale mitmed korrad öelnud, et ta ei tuleks kooli aga ta on ikkagi tulnud. Enamus isa kõnedest ma vastu ei võta. Üks vahe kui isa helistas hästi tihti oli nii, et kella 10.00 ajal hakkas helistama ja nii kella 19.00-ni välja. Kui ma isa kõne vastu võtan siis ta näiteks tunniks ajaks jätab mind rahule. Olen isale korduvalt öelnud, et ta ei helistaks mulle. Ma ei taha, et ta mulle helistaks kuna kõnedes ta solvab mind, sõimab mind ja kasutab ka ebatsensuurseid sõnu nt saadab persse ja veel palju hullemaidki asju on öelnud. Sellepärast ma ei tahagi, et ta mulle helistaks. Normaalseid vestlusi 4 on mul isaga telefoni teel harva. E-kirja teel tülitab isa mind igapäevaselt, kirjade sisu on enamasti selline, et miks ma telefoni vastu ei võta ja et ta tahab minuga rääkida. Ta on kirjutanud ka viisakalt ja siis telefoni teel sõimab. Ma ei vasta isa kirjadele. Oma kirjades isa solvab mind, ta heidab mulle ette et ma ei käi enam jõusaalis ja kõiki asju mis leiab põhjuseks, näiteks kui saan halva hinde. Mul ei ole esitada enam isa poolt saadetud e-kirju, kuna need jäid sellesse telefonisse, mille isa ära lõhkus. Isa on saatnud ka telefonile SMS-e, neid saatis ta minu vanale numbrile. Kuna telefoni tegi ta katki, siis enam neid sõnumeid kätte ei ole senini saanud. Praegust numbrit isa ei tea. Isa on võtnud minuga ühendust ka Facebooki kaudu, saadab mulle messengeris sõnumeid. Nädal aega umbes on see mul blokeeritud ja ta ei saa enam sõnumeid mulle Facebookis saata. Sõnumite saatmiseks kasutas ta LCI kontot. Sealt saadetud sõnumid ei ole solvava sisuga, küll aga on mõned on. See, et isa minuga pidevalt kontakti otsib, on minu jaoks häiriv, ma ei taha, et ta seda teeks. See, et isa minuga kontakti otsib, on minu jaoks tüütu, hirmu see minu ei tekita. Üritan sellest üle olla. 02.02.2018 olin ma kodus, hakkasin koera välja laskma. Kui ukse lahti tegin, pani isa jala ukse vahele ja tahtis tuppa tulla. Üritasin ta välja ajada, aga ta ikkagi trügis tuppa. Isa tuli ja röökis, ma ei kuulanudki teda, ta röökis, solvas, küsis, miks ma ei vasta tema kõnedele. Siis viskas ka minu telefoni vastu maad puruks ja võttis selle kaasa. Mul oli oma toas jalgratas, vihahoos lõhkus isa ära ratta tagumise kodara. Mul ei olnud isa ees füüsilist hirmu. Ema tuli siis koju, isal oli sõnavahetus ka emaga. Viimase poole aasta jooksul olen isaga paaril korral kokku saanud, need kokkusaamised on toimunud Sõmerul garaažis, kus on minu mootorrattas. Isa on ise tahtnud minuga kokku saada. XXX majas on isa käinud lõhkumas. Ema on keelanud tal meile tulla, aga ta on ikkagi tulnud. Võin öelda, et viimase poole aasta jooksul on ta meil käinud 20-30 korda. Viimased kuud ei ole ta käinud, v.a 02.02.
4. Ma ei taha, et isa tuleks minu elukohta, sest ta lihtsalt passib, ootab kuni ema koju tuleb, sõimab ka mind. Tean, et emal on ainuhooldusõigus, suhtluskorda paika ei ole pandud. Ma ei tahaks üldse oma isaga suhelda, sest ta on tüütu ja solvav minu suhtes. Taotlen isa suhtes lähenemiskeeldu st ma ei taha, et ta mulle helistaks, kirjutaks, saadaks SMS, ka ei taha, et ta tuleks minu kooli, minu elukohta. Ma ei soovi osa võtta lähenemiskeelu arutamisest kohtus. Lisan ülekuulamise juurde väljavõtte minu Facebooki kontolt suhtlusest Ilmar Lusenbergiga (kasutas LCI kontot).“ 3.
5. Asitõendi - K.L. i poolt 16.02.2018 ülekuulamise käigus politseile esitatud Facebooki vestlused LCI Grupp OÜ-ga (kasutaja Ilmar Lusenberg) alates 06.07.2017 kuni 06.02.2018 vaatlusprotokollist nähtuvad rohked Ilmar Lusenbergi vastamata kõned ja vastuseta sõnumid K.L. ile. Valik sõnumeid: „K.L. kas ma saan ôigesti ikka aru et mind pole enam vaja?“ „Millal ma vôin helistada?“ „K.L. kas midagi on juhtunud? sina ei pea kartma midagi. Mina ei karda midagi, mittekunagi!“ „Kui sa leiad, et pead minuga sedasi käituma, siis ära oota minult ka sinusse paremat suhtumist! Mina tean kellele on kasulik see, et riidleme, kahju ainult, et sina sellest aru ei saa. Kahjuks ei saa mina sinule rohkem rääkida kuid tundub, et lõpp tuleb huvitav.“ „K.L. see on lôpp!“ „K.L. miks sa selline kahe tagapoolega lontrus oled? Ära räägi minule mingit projekti juttu, Pane edasi kellegi teisega kelle see sulle ôige pea ette lükkab! Teie olete haiged!“ „K.L. kui sa arvad, et jäängi sinu järele jooksma, siis nii see ei saa olema. Tahan vaid teada kas said tossud kätte ja kas olid parajad? Sellise eba viisaka käitumise osaliseks pole kunagi langenud. K.L. minul on sinu pärast väga häbi! 5 „Kui see on sinu tänu motikate eest siis...Kas tossud olid ok?“ „Selge, ära siis kunagi oma otsust kahetse!“ „K.L. ära kunagi ütle et sul isa oli, ma ei taha mitte kunagi môelda et minu poeg kes oli eesti meister motokrossis on täna tavaline Piira kalakas! Ja mina maailma sitem isa!“ „K.L. ilusat jôuluaega! Sinu telo on plokitud jatka samas vaimus, vôibolla sedasi onngi parem. Sedasi saab minust veel ”sitem isa!”“ „K.L. kas sa pead mind koeraks? Sa ei suvatse isegi motikat kastist maha vôtma. Kas minul oli seda vaja? prygimäe maks 15 eur seal on selle koht.“ „Kui küsisin sinult, et milles on ikkagi pôhjus et sa mind vihkad? Sa ütlesid et môtleksin. Ma nüüd môtlesin ja tulin selgusele et ja olen süüdi minule ei meeldi reeturid ja katkised pered! Tahtsin sinule hoopis midagi teist.“ 3.
6. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub Ilmar Lusenbergi poolse kontakti võtmise maht - alates 01.07.2017 kuni 15.02.2018 on Ilmar Lusenberg helistanud C.L. i mobiiltelefonile kokku 80 korral (enne 06.07 1 kõne) ja saatnud 1793 sõnumit (enne 06.07 5 sõnumit), helistanud C.L. i töö lauatelefonile 7 korral ja saatnud 7 sõnumit. Ajavahemikul 01.07.2017 kuni 15.02.2018 on Ilmar Lusenberg helistanud K.L. i mobiiltelefonile kokku 244 korral (enne 06.07 7 kõnet) ja saatnud 43 sõnumit. Lisaks nähtub protokollist, et 01.07.2017 kuni 15.02.2018 ei ole C.L. üheltki tema kasutuses olevalt telefonilt Ilmar Lusenbergile helistanud ega sõnumeid saatnud. 3.
7. Asitõendite - C.L. i poolt menetlejale edastatud Ilmar Lusenbergi poolt saadetud e-kirjad vaatlusprotokollist nähtub, et 33 kirja on saadetud C.L. ile e-posti aadressilt ilmarlusenberg@gmail.com ja ilmarlusenberg@icloud.com 07.11.2017-19.02.
8. Kirjadest nähtub, et Ilmar Lusenberg kirjutab K.L. ist ja suhtlemiskorrast, sellega kaasnevad ebatsensuursed solvangud ja etteheited C.L. ile, et viimane on poja elu ära rikkunud, poja ja pere hävitanud, poja kasvatamata jätnud. 3.
9. Asitõendi - C.L. i mobiiltelefonide - vaatlusprotokollist nähtub, et alates 29.01.2018 on C.L. i isiklikule ja töö telefonile tulnud kõned anonüümselt numbrilt (No Caller ID, Unknown Caller), millest 2 kõnet on vastu võetud. 03.02.2018 on tehtud järjest 9 kõnet. 3.
10. Asitõendi vaatlusprotokollist 13.04.2018 nähtub, et C.L. i telefoni vaatlusel on tuvastatud Ilmar Lusenbergi telefonikõned C.L. ile 27.03.2018 ja 03.04.
11. 3.
12. Asitõendi vaatlusprotokollist 13.04.2018 nähtub, muuhulgas, et vaadeldes C.L. i poolt menetlejale esitatud foto- ja videofaile, on tuvastatud salastatud numbrilt C.L. i telefonile ajavahemikul 06.07.2017-01.04.2018 telefonikõned, kõnede arv 2-24 kõnet päevas, vaadeldu on fikseeritud DVD-plaadile. Samast protokollist ja fotofailidest nähtub, et C.L. on pildistanud Ilmar Lusenbergi ning tema autot oma elukoha lähedal
13. a juulis, augustis ja septembris vähemalt 18 korral. Samas protokollis on fikseeritud ka Ilmar Lusenbergi telefonikõned C.L. ile juuli 2017 - märts
14. Kõnede sisust nähtub, et muuhulgas on Ilmar Lusenberg tunnistanud helistamist salastatud numbrilt, et on lõhkunud K.L. i telefoni, Ilmar Lusenberg süüdistab C.L. d lapse kasvatamata jätmises, C.L. süüdistab Ilmarit lapse traumeerimises, mõnitamises, solvamises, palub, et Ilmar enam ei helistaks. 3.
15. C.L. i poolt menetlejale edastatud telefoniekraani väljatrükkidest nähtuvad kümned salastatud numbritelt temale tehtud kõned 2018 aprillis ja mais. 6 3.
16. C.L. i kirjast menetlejale ja väljatrükkidest nähtub ka, et 2018 maikuus on Ilmar Lusenberg hakanud helistama uuelt telefoninumbrilt xxxx. 23.05.-31.05.2018 helistati sellelt numbrilt C.L. ile vähemalt 11 korda, ühe neist kõnedest võttis C.L. ka vastu, veendudes, et helistajaks oli Ilmar Lusenberg. 3.
17. Asitõendi - C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatlusest ja salvestisest nähtub, et C.L. on helistanud häirekeskusesse 26.08.2017 kl 21.52, tehtud kõnes palub ta politseipatrulli tulla oma elukohta XXX kuna eksabikaasa käib ümber maja; kopib vastu aknaid ja uksi; käib hoovis, rõdu peal. C.L. ütleb, et ta ei taha teda, tal ei ole millestki temaga rääkida, ta lihtsalt rikub tema rahu kodus. 3.
18. C.L. ja K.L. i elukohajärgse X Vallavalitsuse vastuskiri menetlejale annab ülevaate kohaliku omavalitsuse kokkupuudetest perekond Lusenbergiga ja neile rakendatud meetmetest ajavahemikus
19. a jaanuar kuni 16.02.
20. Kirjast nähtuvalt on omavalitsus jõudnud järeldusele, et Ilmar Lusenbergi käitumine on last kahjustav, et kestva vaimse terrori tõttu vajavad C.L. ja K.L. jätkuvalt vaimse tervise abi. Ilmar Lusenbergi kohta on öeldud, et ta on ülikontrolliva käitumismustriga inimene, kellel on vajadus saada naise ja lapse elu oma kontrolli alla. Ta on kahepalgeline, negatiivne inimene, tema rõõmus meel võib hetkega muutuda hävitustööks. 3.
21. Tunnistaja R.V. i, C.L. i naabri, kohtus antud ütlustest nähtub, et Ilmar Lusenbergi ja C.L. i suhted on väga halvad, Ilmar käib C.L. d kogu aeg tülitamas, käib maja ees ja maja ümber. 2017 küllaltki tihti käis, mõni nädal iga õhtu, vahel korra nädalas. Kord palus C.L. tal oma koera järgi vaadata ja siis Ilmar varastas koera ja tõi alles paari päeva pärast tagasi. Teadis, et Ilmar ei tohi seal käia aga käis tihti, nägi teda ja autot seismas heki taga. On näinud Ilmarit kastiga autoga (sinine ja beež) ja suure valge bussiga, Ilmar tuleb autoga sinna, seisab heki taga, ootab C.L. maja ees. Ükskord ta kohe vaatas, et kaua ta seal seisab, tund aega seisis seal heki taga ja siis sõitis minema. 3.
22. Maakohtu hinnangul on ülalloetletud tõenditega tõendamist leidnud Ilmar Lusenbergi korduv ja järjepidev kontakti otsimine, kannatanute jälgimine ja muul viisil nende eraellu sekkumine. Seda, et Ilmar Lusenbergi tegevus on kannatanute eraelu oluliselt häirinud, on kannatanud ise kinnitanud. Kohtu hinnangul oleks Ilmar Lusenbergi tegevus olnud oluliselt häiriv ka kannatanutega võrdses olukorras olevale keskmisele mõistlikule isikule. Kannatanud on öelnud ka seda, et Ilmar Lusenbergi süüdistuses kirjeldatud tegevus on nende tahte vastane. Seda kinnitab ka asjaolu, et nii K.L. kui C.L. on Ilmar Lusenbergi sidepidamisvahendeid blokeerinud ja lähenemiskeeldu taotlenud. 3.
23. Ilmar Lusenberg ennast ahistamises süüdi ei tunnista, väidab, et C.L. püüab teda süüdi lavastada. Kohus ei nõustu Ilmar Lusenbergi ütlustes väljenduva etteheitega C.L. ile, tõendite kogumise ja fikseerimise kohta. Esiteks pole Ilmar Lusenberg esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et C.L. oleks tõendeid fabritseerinud või võltsinud, ka kohus pole C.L. i tegevuses tuvastanud midagi lubamatut. Teiseks on käesoleva kuriteo eripäraks see, et rünne on suunatud vaid konkreetsele isikule ja kolmandatel isikutel ongi tihti raske kuritegelikku tegevust märgata ja sellekohaseid tõendeid talletada. Maakohus ei nõustunud ka sellega, et Ilmar Lusenbergi tegevus K.L. ja C.L. iga kontakti otsides on olnud põhjustatud vaid murest poeg K.L. i käekäigu vastu ja soovist realiseerida oma õigust lapsega suhtlemiseks. On mõistetav, et kontaktiotsingutega, telefonikõnede ja kirjade saatmisega, millega kaasnesid solvangud ja ähvardused ei osutu Ilmar Lusenbergil võimalikuks saavutada K.L. i ainuhooldusõigust omava C.L. iga mõistlikku kokkulepet oma pojaga suhtlemiseks. Paraku on Ilmar Lusenberg jätnud realiseerimata oma õiguse taotleda sellist kokkulepet omavalitsuse lastekaitsespetsialisti või kohtu vahendusel. Sellisest võimalusest oli 7 Ilmar Lusenberg teadlik, muuhulgas oli seda temale selgitatud ka 03.03.2016 kohtumääruses, millega C.L. ile anti K.L. i suhtes ainuhooldusõigus. 3.
24. Maakohtu hinnangul on Ilmar Lusenberg

§ 157³ järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud tahtlikult ja kavatsetult.

Ta sai aru, et oma tegevusega - sajad vastamata telefonikõned ja sõnumid, kannatanute tahte vastane korduv viibimine nende elukoha läheduses on kannatanutele hirmutavad ja häirivad, et lakkamatud alusetud etteheited ja ebatsensuursed solvangud oma lapse ema suhtes on alandavad. Ilmar Lusenbergi selline käitumine pole mõistliku kolmanda isiku vaatekohast kuidagi seostatav tema väidetava sooviga parandada suhteid ja suhelda oma pojaga. Vastupidi, selline tegevus on seostatav just sooviga kiusata ja häirida, sooviga teostada kontrolli kannatanute tegevuse üle ja põhjustada neis hirmutunnet. Nagu ülalpool juba öeldud on käesoleval juhul täidetud ka alternatiivsena nõutav tingimus kannatanud tundsid ennast Ilmar Lusenbergi tegevuse tõttu oluliselt häirituna, samuti tundsid nad hirmu, kuna Ilmar Lusenbergi väljaütlemistes oli nii ebamääraseid ähvardusi,/“lõpp tuleb huvitav“- kirjast K.L. ile/, kui ka otsest vägivallaga ähvardamist /vt süüdistus

§ 120lg 1 järgi/.

Ilmar Lusenbergi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4. Maakohtu seisukoht süüdistuses

§ 266lg 2 p 1 järgi.

4.1. Maakohus leiab, et

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine Ilmar Lusenbergi tegevuses on tõendamist leidnud C.L. ja K.L. i ütlustega, asitõendi - C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatluse ja salvestisega ja lähisuhtevägivalla infolehtedega. 4.2. C.L. i poolt Ilmar Lusenbergile

§ 266

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse kohta antud ütlustest nähtub, et 02.02.2018 tuli ta töölt koju kella 17.00 ja 19.00 vahel, jõudes maja ette, nägi, kui vihane Ilmar tuiskas maja uksest välja ja karjus tema peale. Majast leidis ta eest nutva ja paanikas K.L. i. K.L. ütles, et ta lasi koera välja ja lihtsalt Ilmar ootamatult lükkas ukse lahti ja tungis tuppa, hakkas karjuma ta peale, süüdistas teda, solvas teda. Ta viskas K.L. i sõnade järgi telefoni vastu maad tükkideks ja oli ratta tagumise ratta löönud kõrveraks jalaga. K.L. oli tõsiselt hirmul, paanikas, nuttis. See K.L. i telefon iPhone 6 oli ostetud K.L. i sünnipäeva rahade eest. Selle peale otsustas ta taotleda uut lähenemiskeeldu, et need sündmused ei korduks. 4.

1. K.L. i kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub järgnev: „02.02.2018 olin ma kodus, hakkasin koera välja laskma. Kui ukse lahti tegin, pani isa jala ukse vahele ja tahtis tuppa tulla. Üritasin ta välja ajada aga ta ikkagi trügis tuppa. Isa tuli ja röökis, ma ei kuulanudki teda, ta röökis, solvas, küsis, miks ma ei vasta tema kõnedele. Siis viskas ka minu telefoni vastu maad puruks ja võttis selle kaasa. Mul oli oma toas jalgratas, vihahoos lõhkus isa ära ratta tagumise kodara. Mul ei olnud isa ees füüsilist hirmu. Ema tuli siis koju, isal oli sõnavahetus ka emaga. Viimase poole aasta jooksul olen isaga paaril korral kokku saanud, need kokkusaamised on toimunud Sõmerul garaažis, kus on minu mootorratas. Isa on ise tahtnud minuga kokku saada. XXX majas on isa käinud lõhkumas. Ema on keelanud tal meile tulla aga ta on ikkagi tulnud. Võin öelda, et viimase poole aasta jooksul on ta meil käinud 20-30 korda“. „ Ma ei taha, et isa tuleks minu elukohta, sest ta lihtsalt passib, ootab kuni ema koju tuleb, sõimab ka mind“. 4.
2. 02.05.2018 asitõendi - C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatlusest ja salvestisest nähtub, et C.L. on helistanud häirekeskusesse 02.02.2018 kl 17.08, tehtud kõnes palub ta politseipatrullil tulla oma elukohta XXX. C.L. annab häirekeskusele teada, et eksabikaasa tuli koos koeraga tuppa, lõhkus lapse telefoni ja jalgratta, sõimas teda. 4.
3. 02.02.2018 koostatud Lähisuhtevägivalla infolehtedest nähtub, et tegemist on psüühilise väärkohtlemisega. Kannatanu C.L. i ütluste järgi on kirja pandud, et samal õhtul tuli tema 8 elukohta endine abikaasa Ilmar Lusenberg, sõimas teda ja last ebatsensuursete sõnadega, lõhkus telefoni ja jalgratta kodara, lahkus enne politsei tulekut. 4.
4. Ilmar Lusenbergi kohtus antud ütlustest nähtub, et K.L. ise lasi ta majja sisse ja nad rääkisid algul normaalselt juttu, tüli tekkis sellest, et K.L. mängis oma arvutis ja ei tahtnud teda kuulata. Ta eitab telefoni ja jalgratta lõhkumist, samas väidab, et on ostnud K.L. ile mitmeid telefone ja jalgrattaid sh ka peale 02.02.
5. 4.
6. Maakohus ei pidanud usaldusväärseiks Ilmar Lusenbergi ennastõigustavaid ütlusi kuna need on vastuolulised ja kummutatud teiste asjas olevate tõenditega. Maakohus loeb Ilmar Lusenbergi poolt omavolilise sissetungi tõendatuks C.L. ja K.L. i ütluste ja teiste ülalloetletud tõenditega. Ka Ilmar Lusenberg ise on ühes telefonikõnes C.L. ile tunnistanud, et ei suutnud ennast vaos hoida ja lõhkus K.L. i telefoni. 4.
7. Subjektiivsest küljest eeldab käsitletav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Maakohtu hinnangul pani Ilmar Lusenberg süüteo toime kavatsetult. Ta oli teadlik, et maja, millesse ta siseneb, on C.L. ja K.L. i eluruum, et temale on see ruum võõras, ta ei elanud seal, tal polnud sellele mingeid õigusi. K.L. näitas oma suhtumist sellega, et üritas Ilmar Lusenbergi sisenemisel takistada, C.L. i ütlustest nähtub, et Ilmari sisenemine tema eluruumi oli selgelt tema, kui eluruumi valdaja tahte vastane ja see asjaolu oli Ilmarile teada. Seoses abielulahutuse, lapse hooldusõiguse jagamisega ja Ilmar Lusenbergi pikaajalise ahistava käitumisega olid Ilmar ja C.L. i suhted pingelised ja konfliktsed. Ilmar Lusenbergi kümned ja sajad telefonikõned kannatanutele olid jäänud vastuseta. Kuigi 02.02.2018 polnud küll kehtivat lähenemiskeeldu, pidi Ilmar Lusenbergile maakohtu hinnangul selge olema, et ta C.L. i eluruumis oodatud ei olnud. 4.
8. Ilmar Lusenbergi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
9. Maakohtu seisukoht süüdistuses

§ 120lg 1 järgi.

5.1. Maakohus leiab, et

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine Ilmar Lusenbergi tegevuses on tõendamist leidnud C.L. i ütlustega, C.L. i 17.02.2018 e-kirjaga menetlejale ja sellele lisatud piltidega, asitõendi - C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatluse ja salvestisega ja lähisuhtevägivalla infolehtedega. 5.2. C.L. i poolt Ilmar Lusenbergile

§ 120lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohta antud ütlustest nähtub, et 16.

veebruaril läks ta koos K.K. iga Rakvere Teatrisse. Samal õhtul varem käis Ilmar tema maja juures ja patrullis ka K.K. i maja juures. Kui nad etenduse vaheajal Ilmarit teatri kohvikus nägid, ei tulnud see neile kummalegi üllatusena. Nad läksid, istusid lauda, mis neil oli kinni pandud, Ilmar istus eemal. Tema võttis välja oma telefoni ja tegi oma lauas istudes pildi, et Ilmar on seal eemal. Ta pani telefoni ära ja kui nad sõid seal võileiba, siis ehmatas ta selle peale, et Ilmar oli tema kõrval ja ähvardas teda. Ta ütles, et sa värdjas, ma lõikan su ribadeks või lasen su ribadeks lõigata ja maha matta, et sa jätad K.L. i koju ja et sa üldse käid kusagil. Need esimesed sõnad ta kuulis, edasi enam kõikidest sõnadest aru ei saanud. Ilmar läks ka K.K. i kõrvale, ütles talle midagi, mida ta täpselt ei kuulnud. Kuna Ilmar on teda ka varem korduvalt vägivallaga ähvardanud ja tema suhtes varem ka olnud vägivaldne ja on selle eest kohtu poolt karistatud, siis oli tal alust karta ähvarduse täideviimist. Edasi teatris olles tundis ta hirmu ja muret K.L. i pärast, et millega Ilmar vahepeal tegeleb, kui ta teatris on. Peale teatrit ta helistas K.L. ile, küsis, kas kõik on korras. K.L. ütles, et ei ole, et Ilmar käib ümber maja ja lõhub vastu aknaid, kui K.L. lasi koera õue, siis Ilmar viis koera ära. Ta läks teatrist otse koju 9 ja nägi maja juures Ilmarit, kes oli lahkumas, ta helistas politseisse, kui politsei saabus, oli Ilmar jõudnud lahkuda, koostati lähisuhtevägivalla infoleht. Sellised olukorrad on tema ja K.L. i jaoks väga ärevad, sest kunagi ei tea millega need lõppevad ja kas Ilmar viib oma ähvardused täide. 5.

1. C.L. i 17.02.2018 e-kirjast menetlejale ja sellele lisatud fotodest nähtub, et C.L. informeerib menetlejat teatris toimunud ähvardamisest ja saadab menetlejale kaks enda poolt teatri kohvikus tehtud pilti. Ühel pildil on näha Ilmar Lusenbergi kaugemal lauas istumas, teisel pildil on Ilmar Lusenberg olnud pildistaja vahetus läheduses. 5.
2. 02.05.2018 asitõendi - C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatlusest ja salvestisest nähtub, et C.L. on ähvardamise episoodiga seoses helistanud häirekeskusesse kahel korral. 16.02.2018 kl 21.05 tehtud kõnes palub ta politseipatrulli tulla oma elukohta XXX . C.L. annab häirekeskusele teada, et eksabikaasa ahistab teda, käis teatris ähvardamas, et „laseb mu ära lõigata, ära ribadeks lõigata ja umbes, et maha matta“, et ta sõidab maja poole ja lapse sõnul on eksabikaasa maja ümber patrullimas. 17.02.2018 kl 19.08 tehtud kõnest nähtub, et eksabikaasa käis eelmisel päeval teatris ähvardamas ja nüüd tõi eile varastatud koera tagasi ja laamendab ukse taga. 5.
3. 16.02.2018 patrullipolitseiniku poolt koostatud Lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et tegemist on psüühilise väärkohtlemisega. Kannatanu C.L. i ütluste järgi on kirja pandud, et samal õhtul teatris teatrietenduse vaheajal Ilmar Lusenberg ähvardas, et „lasen su värdja ribadeks lõigata ja maha matta“, et teatrist koju jõudes nägi C.L. maja juurest ära sõitvat Ilmar Lusenbergi, kes K.L. i ütluste kohaselt oli võtnud koera ja lahkunud. 5.
4. 17.02.2018 kl 21.12 patrullipolitseiniku poolt koostatud. Lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et tegemist on psüühilise väärkohtlemisega. Kannatanu C.L. i ütluste järgi on kirja pandud, et samal õhtul kell 19.00-19.15 tuli eksabikaasa Ilmar Lusenberg tema maja juurde, tõi tagasi eelmisel päeval varastatud koera, karjus ja tagus 10 minutit rusikatega väga kõvasti terrassi ja välisukse pihta nõudes ukse lahti tegemist ja koera sisselaskmist, poeg K.L. kartis, ei julgenud ust lahti teha. 5.
5. Ilmar Lusenberg eitab ähvardamist väites, et oli teatri kohvikus lihtsalt võileiba söömas. Maakohus ei pidanud usaldusväärseiks Ilmar Lusenbergi ennastõigustavaid ütlusi ja loeb Ilmar Lusenbergi poolt C.L. i ähvardamise tõendatuks ülalloetletud tõenditega. Kõik ülalnimetatud tõendid pärinevad ühest allikast - C.L. ilt, samas pole kohtul alust C.L. i ütlustes kahelda. Ta on selle õhtu sündmusi üksikasjalikult kirjeldanud kohtuistungil, samasisulist informatsiooni on ta avaldanud vahetult peale juhtunut ka häirekeskusele, patrullpolitseinikule ja kirja teel menetlejale. Ilmar Lusenberg on kohtumenetluse käigus korduvalt esitanud mitmesuguseid etteheiteid ja süüdistanud C.L. i valetamises. Samal ajal pole ta suutnud esitada tõendeid nende etteheidete paikapidavuse kohta ja pole suutnud ümber lükata ühtegi C.L. i väidet. Hinnates C.L. i kohtuistungil antud ütlusi tervikuna leiab kohus vastupidiselt Ilmar Lusenbergile, et C.L. i kirjeldused asjaoludest on eluliselt usutavad ja vastuoludeta. Eelnevat arvestades pole kohtul põhjust kahelda C.L. i ütluste usaldusväärsuses ka ähvardamise episoodi sõna sõna vastu olukorras. 5.
6. Maakohtu hinnangul oli C.L. il piisavalt alust karta ähvarduse täideviimist. Seoses abielulahutuse, lapse hooldusõiguse jagamisega ja Ilmar Lusenbergi pikaajalise ahistava käitumisega olid Ilmar ja C.L. i suhted pingelised ja konfliktsed. 15.06.2016 mõistis Viru Maakohus Ilmar Lusenbergi süüdi

§ 121

, § 121 lg 2 p 2, 3, § 266 lg 2 p 1 ja § 3312 järgi, kannatanuteks nendes kuritegudes olid C.L. ja K.L. . C.L. on andnud ütlusi Ilmar Lusenbergi korduvatest ootamatutest ilmumistest tema ja K.L. i elukohta või kohtadesse kus nad parasjagu viibivad, samuti Ilmar Lusenbergi poolsetest korduvatest ähvardustest ja hoiatustest - „te veel kahetsete“. Kahtlemata on kõhedust ja hirmu tekitavad olnud ka Ilmar Lusenbergi poolt K.L. ile saadetud sõnumid - „Kahjuks ei saa mina sinule rohkem rääkida kuid tundub, et lõpp tuleb 10 huvitav. “„K.L. see on lôpp!“ C.L. on tunnistanud, et sellised olukorrad on tema ja K.L. i jaoks väga ärevad, sest kunagi ei tea millega need lõppevad ja kas Ilmar viib oma ähvardused täide. Selliste soovimatute ja häirivate visiitide näiteks on ka Ilmar Lusenbergi käigud ja agressiivne käitumine C.L. ja K.L. i elukohas vahetult peale ähvardamist 16.02.2018 ja ka 17.02.

1. 5.
2. Subjektiivsest küljest eeldab käesolev kuriteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohtu hinnangul pani Ilmar Lusenberg C.L. i ähvardamise toime kavatsetult. Ta sai aru, et C.L. il, keda ta varemgi oli kehaliselt väärkohelnud, oli alust karta ähvarduse täideviimist. Hinnates Ilmar Lusenbergi käitumismustrit ka teiste käesoleva kriminaalasja episoodide kontekstis nähtub, et ta tegutseski eesmärgiga tekitada C.L. is hirmu ja häirida tema eraelu igal võimalikul viisil. 5.
3. Ilmar Lusenbergi süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
4. Maakohtu seisukoht süüdistuses

§ 3312järgi.

6.

1. Viru Maakohtu 23.02.2018 määrusega nr 1-18-1545 kohaldati Ilmar Lusenbergi suhtes kriminaalmenetluse ajaks ajutist lähenemiskeeldu. Määruse kohaselt on Ilmar Lusenbergil keelatud läheneda endisele abikaasale C.L. ile ja pojale K.L. ile lähemale kui 100 meetrit, sh ka naise ja lapse elukohale aadressil XXX. Keelatud oli ka naise ja lapsega ühenduse võtmine erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jms) kaudu. 6.
2. Ilmar Lusenberg on tunnistanud lähenemiskeelu korduvat rikkumist K.L. i osas ja lubanud, et teeb seda nii kaua kui hing sees on. C.L. i osas on ta oma süüd eitanud. Ilmar Lusenberg on eitanud ka salastatud telefoninumbrilt kannatanutele helistamist. Samas on ta ühes telefonikõnes C.L. ile tunnistanud, et helistab ka salastatud numbrilt, sest muidu ei võeta tema kõnesid vastu. Maakohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist

§ 3312

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine Ilmar Lusenbergi tegevuses lisaks tema enda ütlustele eelkõige C.L. i ütlustega, samuti tema poolt menetlejale esitatud tõenditega. 6.

1. C.L. i ütlustest nähtub, et Ilmar Lusenberg on korduvalt käinud tema ja K.L. i elukohas, samuti on ilmunud kohtadesse, kus ta üksi või koos K.L. iga on viibinud. Nii näiteks 09.06.2018 kui ta oli oma koera ja tuttavatega kirikupargi lähedal jalutas talle vastu Ilmar, kes u 20 meetri kauguselt karjus talle solvanguid. Samuti on Ilmar Lusenberg kümneid kordi temale ja K.L. ile helistanud ja meile saatnud. C.L. on blokeerinud neli telefoninumbrit milledelt Ilmar on temale helistanud, kuid Ilmar on korduvalt helistanud ka tundmatutelt või salastatud numbritelt. Tavaliselt ta ei vasta salastatud numbritelt tulnud kõnedele, kuid märge nendelt helistamise kohta jääb telefoni. Vahel on ta mõne sellise kõne ka vastu võtnud ja siis on selgunud, et helistajaks on Ilmar. Ilmar on ka ise telefonivestluses tunnistanud, et kasutab helistamiseks salastatud numbriga telefone kuna muidu ei saa C.L. ga ühendust. C.L. i ütlusi kinnitavad tema enda poolt fikseeritud füüsilise lähenemise juhtumid kui ka korduvad ühenduse võtmised elektrooniliste sidepidamisvahendite kaudu. Ta on menetlejale esitanud andmeid oma telefonist kõnede toimumise kohta, samuti talle Ilmari poolt saadetud sõnumid. 6.
2. Asitõendi vaatlusprotokollist 13.04.2018 nähtub, et C.L. i telefoni vaatlusel on tuvastatud Ilmar Lusenbergi telefonikõned C.L. ile 27.03.2018 ja 03.04.
3. Asitõendi vaatlusprotokollist 13.04.2018 nähtub muuhulgas, et vaadeldes C.L. i poolt menetlejale esitatud foto- ja videofaile, on tuvastatud salastatud numbrilt C.L. i telefonile ajavahemikul 06.07.2017-01.04.2018 tehtud telefonikõned, vaadeldu on fikseeritud DVDplaadile. 11 C.L. i poolt menetlejale edastatud telefoniekraani väljatrükkidest nähtuvad kümned salastatud numbritelt tehtud kõned
4. a aprillis ja mais. C.L. i kirjast menetlejale (Tõendid kd 1, tl 164) ja väljatrükkidest nähtub ka, et
5. a maikuus on Ilmar Lusenberg hakanud helistama uuelt telefoninumbrilt xxxx. 23.05.-31.05.2018 helistati sellelt numbrilt C.L. ile vähemalt 11 korda, ühe neist kõnedest võttis C.L. ka vastu, veendudes, et helistajaks oli Ilmar Lusenberg. 6.
6. Ilmar Lusenbergi korduvat autoga viibimist C.L. ja K.L. i maja ees on oma ütlustes kinnitanud C.L. i naaber, tunnistaja R.V. . 6.
7. Ülalnimetatud tõenditega on tõendatud, et Ilmar Lusenberg on lähenemiskeeldu rikkunud kümneid kordi. Maakohtu hinnangul ei välista kuriteokoosseisu asjaolu, et lisaks solvavatele ja alandavatele kontaktivõttudele on Ilmar Lusenbergi sõnul kontaktivõtmised olnud seotud sooviga suhelda oma poja K.L. iga ja lahendada C.L. iga nende ühise lapse kasvatamise küsimusi. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 03.03.2016 määrusega nr 2-15-18300 anti Ilmar Lusenbergi ja C.L. i ühise lapse ainuhooldusõigus C.L. ile. Ilmar Lusenbergi võimalus K.L. iga suhtlemiseks ja vajalikud kontaktid suhtluskorra kehtestamiseks saaksid lapsevanemate kokkuleppe puudumisel toimuda vaid lastekaitsespetsialistide osavõtul ja vajadusel kohtu kaudu. Seda selgitati Ilmar Lusenbergile ka ülalnimetatud kohtumääruses. 6.
8. Subjektiivsest küljest eeldab käesolev kuriteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Vaieldamatult oli Ilmar Lusenberg teadlik lähenemiskeelust ja sellega kaasnevatest konkreetsetest piirangutest. Kohus nõustub kannatanu C.L. i hinnanguga, et kümnete lähenemiskeelu rikkumistega on Ilmar Lusenberg käitunud viisil, millest võib järeldada, et ta rikub lähenemiskeeldu teadlikult ja tahtlikult ning kohati isegi naudib sellist käitumisviisi. Eelnev viitab kuriteo toimepanemisele kavatsetult. 6.
9. Maakohtu hinnangul puuduvad Ilmar Lusenbergi süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavad asjaolud.
10. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 7.
11. Maakohus hindas Ilmar Lusenbergi süü keskmisest raskemaks, kuriteod on ta toime pannud kavatsetult, ahistava jälitamise ja lähenemiskeelu rikkumise puhul on ta tegutsenud intensiivselt. Kui kuriteokoosseisud eeldavad vaid korduvust (ahistamine ka järjepidevust), siis Ilmar Lusenbergi puhul on etteheidetavaid tegusid kümneid ja isegi sadu. Osa kuriteoepisoode ahistamise puhul on toime pandud ajal, mil ta kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust, lähenemiskeelu rikkumised on aset leidnud käesoleva kriminaalmenetluse kestel. 7.
12. Ilmar Lusenbergi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 7.
13. Et isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu, lähtub kohus karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdlase isikust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et Ilmar Lusenberg on kohtu poolt varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest samade kannatanute vastu. 15.06.2016 Viru Maakohtu otsusega nr 1-16-37 mõisteti Ilmar Lusenberg süüdi ja karistati

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi C.L.

ja K.L. i korduva kehalise väärkohtlemise (kokku 5 episoodi) eest aastatel 2014-2015, samuti

§ 266lg 2 p 1 järgi C.L.

i elukohta sissetungimise eest 2015. a ning

§ 3312järgi C.L.

i suhtes kehtestatud lähenemise keelu rikkumise eest 2015 teise poolaasta kestel (25 lähenemist naisele, tema kodule, töökohale; u 1000 kõnet, sms-i ja 150 e-kirja). Liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust, mille hulka arvati tema eelvangistuses viibitud aeg, ülejäänud vangistus kohaldati tingimisi. Kuna Ilmar Lusenberg rikkus korduvalt katseaja tingimusi, siis 18.10.2016 pikendas kohus katseaega kolme kuu võrra ja 13.04.2017 pööras kohus kandmata karistuse 6 kuud vangistust täitmisele. Vangistus asendati 180 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 8 kuud. Lisaks kohustati I. Lusenbergi osalema sotsiaalprogrammis 12 „Viha juhtimine“. Ilmar Lusenberg täitis karistuse ja kohustused 27.12.2017 (Tõendid kd 1, tl 85-101). Eelnevast nähtub, et Ilmar Lusenberg on samalaadsete kuritegude eest kandnud lühiajalist vangistust, olnud kriminaalhooldusalune ning on teinud ka üldkasulikku tööd. Paraku pole need mõjutusvahendid Ilmar Lusenbergi käitumist muutnud, ta on jätkuvalt toime pannud uusi kuritegusid. Eelnevat arvestades kohus leiab, et rahalise karistuse, kui kergeima karistusliigi kohaldamine ei vastaks Ilmar Lusenbergi süü suurusele ja ei täidaks karistuse eesmärke. Kõike ülaltoodut arvestades leiab maakohus, et Ilmar Lusenbergi tuleb karistada vangistusega otsuse resolutiivosas nimetatud määras. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas kriminaalasjas kuritegude toimepanemise asjaolude ja ka süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärsed eripärad, mis tingiksid süüdlase karistusest tingimisi vabastamise.

1. Maakohtu seisukoht lähenemiskeelu osas. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldas maakohus kannatanute C.L. i ja K.L. i eraelu kaitseks Ilmar Lusenbergile lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat. Kohtuotsusega on tuvastatud, et Ilmar Lusenberg on pikka aega ja intensiivselt, kannatanutes hirmu ja ärevust tekitades ja nende vaimset tervist ohustades rikkunud K.L. ja C.L. i eraelu, seega on lähenemiskeelu kohaldamine põhjendatud. Lähenemiskeelu kohaldamist enda ja tema ainuhoolduse all oleva alaealise poja suhtes on taotlenud C.L. . K.L. on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist kohtueelses menetluses. Mõlemad on lähenemiskeelu taotlemist oma ütlustes ka veenvalt põhjendanud. Kuigi Ilmar Lusenberg on seni ignoreerinud võimalust oma suhtlemist pojaga seaduses ettenähtud korras korraldada, jätab kohus talle selleks võimaluse edaspidi. Kohus lubab Ilmar Lusenbergil suhelda või kohtuda C.L. i ja K.L. iga kolmandate pädevate isikute juuresolekul või vahendusel (nt KOV-i lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik), kui peaks tulema arutlusele K.L. i ja Ilmar Lusenbergi suhtluskorra määramine või täitmine ning suhelda ja kohtuda K.L. iga seaduses ettenähtud korras kehtestatud suhtlemise korras määratud ulatuses.
2. Maakohtu seisukoht tsiviilhagi osas. 02.02.2018 omavolilise sissetungi käigus K.L. ja C.L. i elukohta lõhkus Ilmar Lusenberg K.L. i mobiiltelefoni ja ratta. C.L. on esitanud tsiviilhagi summas 545 eurot. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tekitas Ilmar Lusenberg telefoni lõhkumisega kahju 500 eurot (telefoni maksumus) ja jalgratta lõhkumisega 45 eurot (kodarate vahetuse maksumus). Kannatanu on esitanud ka arvekviitungi ja kaardimakse kviitungi kodarate vahetuse kohta ja väljavõte internetist mobiiltelefoni iPhone 6 maksumuse kohta. Maakohus luges lõhkumised tõendatuks K.L. ja C.L. i ütlustega. Kuigi Ilmar Lusenberg on asjade lõhkumist eitanud, on ta ühes telefonikõnes C.L. ile vähemalt telefoni lõhkumist siiski tunnistanud. Nii Ilmar kui C.L. i ütlustest nähtuvalt on K.L. ile asju (sealhulgas jalgrattaid ja telefone) ostnud mõlemad lapsevanemad. Sealjuures on Ilmar Lusenberg ostnud K.L. ile nii jalgratta kui telefoni ka pärast 02.02.2018 juhtunut, mistõttu luges maakohus sellega kahju hüvitatuks ja jätab tsiviilhagi rahuldamata. Apellatsioon
3. Viru Maakohtu 16.11.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Ilmar Lusenbergi kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetakse süüdistatav õigeks. Jätta Ilmar Lusenbergi ringkonnakohtumenetluse kulud riigi kanda. Koguda täiendavalt tõendeid ja vastu võtta uus tõend - K.L. i poolt koostatud 02.04.2019 avaldus. 13 10.
4. Apellant leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mistõttu kuulub kohtuotsus apellatsiooni korras tühistamisele vastavalt KrMS § 338 lg-tele 2 ja
5. Apellant on seisukohal, et lisaks sellele, et kohtuotsus sisaldab kohtuniku arvamusi, mis ei haaku maakohtus uuritud tõenditega või mille kohta üldse tõendid puuduvad. 10.
6. Süüdistuse osas

§ 1573järgi märgitakse apellatsioonis järgmist.

10.2.

1. Maakohus luges ahistavaks jälitamiseks nii sõnumite saatmist kui helistamist C.L. ile. Sama kohtuotsusest nähtuvalt C.L. öelnuid nii - iPhone eripära on see, et kui on numbrinäit blokeeritud, siis tulevad kõned läbi aga kui ta helistab oma numbriga, siis annab kinnist tooni ja Ilmar ei saagi talle helistada. Ja need ei fikseeru ka kusagil. 10.2.
2. Kohtuotsusest tuleneb, et kuni 15.02.2018 on helistanud C.L. i mobiiltelefonile kokku 80 korral ja saatnud 1793 sõnumit, helistanud C.L. i töö lauatelefonile 7 korral ja saatnud 7 sõnumit. Samas aga kannatanu enda kinnitusel on tema telefonis Ilmar Lusenbergi number on blokeeritud – siis millest saab teha järelduse, et tegelikult telefonikõned ja sõnumite sisu temani ei jõudnud. Seega ei saa lugeda telefoni teel ühendust võtmist mingilgi moel ahistavaks jälitamiseks, kuna nimetatud telefonkõned kannatanuni ei jõudnud. Seega on maakohus ebaõigesti jõudnud järeldusele, et telefonikõnede ja sms saatmise kohta kogutud tõendid kinnitavad ahistavat jälitamist. 10.2.
3. Selleks, et mõista süüdi

1573, peab olema tõendatud aeg, millal üks või teine ahistava jälitamise juhtum ka aset leidis, samuti iga ühendust võtmine, kokkusaamine, kohtumine ei ole koheselt ahistav jälitamine. Ahistavaks jälitamiseks ei saa nimetada ka seda, kui Ilmar Lusenberg suhtleb oma lahus elava lapsega, tuleb oma lapsele tema koju järgi, toob talle asju, jne. 10.2.4. Etteheidetakse ka seda, et Ilmar Lusenberg on ahistavalt jälitanud ka oma poega, kellele 06.07.2017–15.02.2018 on helistanud 244 korda ja saatnud 43 sõnumist. Seega peetakse ahistavaks jälitamiseks seda, et isa helistab oma lapsele (kes elab temast lahus) 8 kuu (s.o. ca 240 päeva) vältel 244 korda – s.o. ca 1 telefoni kõne päevas, sõnumeid saadeti lapsele u. kord nädalas. Kuna K.L. keeldus kohtus ütluste andmisest, siis avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. K.L. i ütlused ei haaku aga sellega, mis aga leidis kohtus tõendamist dokumentaalsete tõenditega, seega on põhjendatud kahtlus nende ütluste tõepärasuses. Nimelt on K.L. on rääkinud kohtueelses menetluses kümnetest, isegi 50 telefoni kõnest – siis tegelikult oli neid kõnesid vaid 244 ja seda siis 8 kuu peale kokku. Samas on aga ise kohtueelsel menetlusel 16.02.2018 kinnitanud, et ta on isa telefoni nr blokeerinud, seega ei ole arusaadav, kas ja millal ta isa telefonikõnesid vastu võttis. Samuti ei nähtu K.L. i poolt antud ütlustest, millal isa on temaga ühendust võtnud, koolis käinud – ahistava jälitamise puhul väga suurt tähendust, millal sellised asjad toimusid, kuna

§ 1573jõustus 06.07.2017.

Apellandil on kahtlused K.L. i poolt kohtueelses menetluses antud ütluste osas, samas aga puudus maakohtus võimalus vahetatut tõendiallikat küsitleda, et kõrvaldada vastuolud ütluste ja dokumentaalses tõendis kajastuvate andmete vahel. 10.2.

1. Kõigepealt ei nõustu apellant sellega, et kontakti otsimine C.L. iga oli põhjuseta, kuna tegemist oli endise abielupaariga, kellel on ühine poeg K.L. ning ühendust võtmised olid seotud just lapse kasvatamisega, tema õppimistega jne. Näiteks e-kirjavahetus on sisaldab enamuses Ilmar Lusenbergi küsimusi lapse koolikohustuse täitmise, e-kooli kohta, koolist puudumiste kohta. Ainuke võimalus suhelda oma lapse teemal – oli saata e-kiri. Suurem osa e-kirju puudutab seda intsidenti, kus laps puudus 02.02.2018 põhjuseta koolist. Maakohus on ka kohtuotsuse p 6 viidanud ka Ilmar Lusenbergi pool K.L. i omavaheliste FB kaudu saadetud sõnumitele, kuid kohus on jätnud välja sõnumid, milles isa pakub lapsele välja 14 ühistegevust, saatnud foto loomast, pakkunud teha lemmikloomaks võitlustest, soovitud head valentini päeva, jne. 10.2.
2. Apellant ei nõustu, et maakohtu seisukohaga, et anonüümselt telefoninumbrilt tulnud kõned on tehtud Ilmar Lusenbergi poolt. Samuti puuduvad tõendid, et teistelt telefonidelt (näiteks xxxx) tehtud kõned oleksid tehtud Ilmar Lusenbergi poolt. Puuduvad tõendid, et just nendelt telefonidelt on Ilmar Lusenberg kõnesid teinud. 10.2.
3. Ka ainuüksi kannatanu C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud kõned ei tõenda ahistavat jälitamist. Nimelt kannatanu C.L. reageerib igale kohtumisele Ilmar Lusenbergiga selliselt, et teavitab koheselt sellest häirekeskust. Näiteks helistas ta 16.02.2018 häirekeskusesse vaid selle põhjusel, et Ilmar Lusenberg käis ja võttis kaasa nende ühise koera, samuti teavitas ta häirekeskust sellest, et koer toodi tagasi. 10.2.
4. Maakohus on lugenud ka tõendiks tunnistaja R.V. i ütlused. Tunnistaja rääkis kohtus tunnistaja juhusest 2017 kevadel seoses koera äravõtmisega, samuti kinnitas et 2018 käis hästi harva, kusjuures käis siis sinise autoga. Kusjuures nägi teda vaid autot, aga seda kes seal istus – ta ei näinud. Samas on kannatanu C.L. teinud ajavahemikul 07.07.2017-11.09.2017 19 fotot sellest, kuidas Ilmar Lusenbergi auto oli tema maja juures. Samas aga tunnistaja öelnud Ilmar Lusenbergi viibimiste kohta XXX nii- see oli 2017, ma hakkan kahtlema, kas sügisel, aga minu arust kevad… See oli kevade poole. Kui fotod oleksid tõesti tehtud sellisel ajavahemikul nagu kannatanu väidab, siis oleks tunnistaja ka seda kindlasti märganud. Tunnistaja Ilmar Lusenbergi viibimist 2017 sügisel C.L. i maja juures ei näinud, Samas tunnistaja väga hästi mäletab koera ära viimist, automarke, jne. Seega on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja kinnitavad seda, et 2017 sügisel Ilmar Lusenberg maja juures ei käinud. 10.2.
5. Telefonikõned aga, millised on fikseeritud 13.04.2018 vaatlusprotokollis on tehtud järgevatel aegadel – 08.01.2017, 06.07.2017, 10.07.2017, 28.08.2017, 11.12.2018, 16.02.2018, 19.02.2018, 27.03.2018, 03.04.
6. Näiteks ei helistanud Ilmar Lusenberg peale 28.08.2017 ca 4,5 kuud C.L. ile. Seega ei saa seda nimetada ka ahistavaks jälitamiseks. 10.2.
7. Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt tekkis vanemate vahel suurem konflikt seoses sellega, et K.L. puudus 02.02.2018 koolist. Kuigi laps oli isale rääkinud, et puudumise põhjuseks oli see, et n.ö. magas sisse – siis C.L. märkis e-kooli puudumise põhjuseks, et K.L. puudus koolist haiguse tõttu. Süüdistatav sai sellest teada – võttis C.L. iga ühendust ja soovis teada, miks last kasvatav vanem nii käitub. Vaidlust ei ole selle üle, et peale seda juhtumist blokeeriti ka juurdepääs poja e-koolile, millega võeti isalt võimalus teada oma lapse hindeid ja ka seda, kuidas lapse koolis läheb. Alles peale seda sündmust algatati kriminaalmenetlus Seega ei saa nõustuda, et süüdistatava poolt e-kirjade saatmine ning helistamine nii oma lapsele, kui temale emale oleks käsitletav ahistava jälitamisena, eriti kus on selgunud kannatanud mõlemad on oluliselt võimendanud ühendust võtmiste kordi. 10.
8. Apellandi seisukoht süüdistuse osas

§ 266lg 2 p 1 järgi.

10.3.

1. Nimetatud süüdistus põhineb suures ulatuses K.L. i poolt kohtueelsetel ütlustel. Vaidlust ei ole selle üle, et 02.02.2018, kui Ilmar Lusenberg läks oma lapse juurde, siis kedagi teist seal ei olnud ja C.L. jõudis sinna alles siis, kui Ilmar Lusenberg sealt lahkus. Kohtuotsusest nähtub, et Ilmar Lusenberg sisenes majja ajal, kui K.L. lasi koera välja, lihtsalt ootamatult lükkas ukse lahti ja tungis tuppa. 10.3.
2. Kaitsja juhib tähelepanu, et nimetatud juhtumi kohta on koostatud 02.02.2018 kaks lähisuhte vägivalla infolehte, milles kummastki ei nähtu, et Ilmar Lusenberg on oleks elumajja tunginud. Infolehest on kirjas, et Ilmar tuli tuppa, tuli oma endisesse elukohta ja infolehes nähtub, et eksabikaasa laamendab. Nimetatud infolehtedest aga ei nähtu, et Ilma Lusenberg oleks tahatevastaselt elamusse sisenenud. C.L. ise on kinnitanud, et kogus tõendeid Ilmari vastu 15 – siis on väheusutav, kui selline sündmus aset leidis – siis C.L. ei oleks sellest rikkumisest politseile teatanud. 10.3.
3. Alles 5 päeva hiljem, s.o 07.07.2019 esitas kannatu avalduse, kus hakkas rääkima, et tahtevastaselt sissetungist. Kannatanu K.L. on esitaud kohtule omakäelise seletuse, kus ta kinnitab et tahtevastast sisenemist ei toiminud. Kui tegemist alaealise isikuga, kui 16–aastasega, kes on juba piisavalt vana, et oma seisukohti avaldada. 10.3.
4. Vanemate vahel ei ole määratud lapsega suhtlemiskorda, kus oleks täpselt ära määratletud kus ja millal isa võib lapsega kohtuda – seega on lapse isal perekonnaseaduse § 143 lg 1 igal ajal õigus oma lapsega kohtuda. Jääb mulje, et iga lapsevanemat saab hakata karistama selle eest, et ta siseneb lapse tuppa ning tema süüdimõistmiseks piisab, kui laps väidab, et ta ei tahtnud seda. Kannatanu K.L. on kohtueelses menetluses öelnud –ma ei kuulanudki teda… et mul ei olnud ise ees füüsilist hirmu (K.L. i ülekuulamisprotokoll 16.02.2018). Kannatanu ema aga rääkis kohtus, et leidis ees nutva ja paanikas lapse….aga K.L. oli tõsiselt hirmul, paanikas, nuttis (protokoll 05.06.2019), samamoodi on kirjeldanud seda ka politseile jne. Samas aga K.L. ülekuulamisel sellest midagi ei rääkinud, et ta oleks olnud paanikas, nutnud – vaid nentis, et ei kuulanudki isa ja ei tundud ka mingit hirmu. Seega ei kattu kahe kannatanu ütlused ka selles osas, mis siis tegelikult toimus 02.02.2018 peale Ilmar Lusenbergi lahkumist. Ilmar Lusenberg ei ole

§ 266lg 2 p 1 sätestatud kuritegu toimepannud.

Ainuke tõend, mis kuriteo toimepanemist, s.o tahtevastaset sissetungi kinnitab – on K.L. i kohtueelses menetluses antud ütlused, maakohtus ta ütluste andmisest keeldus. Hilisemalt on K.L. aga kohtusse esitanud avalduses eitanud sissetungi. KrMS § 15 lg 3 sätestatust tulenevalt antud episoodis ei saa tugineda ainult tõendile, mille vahetut allikat ei saanud süüdistatav ega kaitsja küsitleda ehk siis K.L. i kohtueelses menetluses antud ütlustele. Teised tõendeid, mis kinnitaksid, et tegemist oli tahtevastase sissetungiga aga puuduvad. Seega on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mistõttu kuulub kohaldamisele KrMS § 7 lg

1. 10.3.
2. Ilmar Lusenbergi ütlustest aga nähtub, K.L. lasi ta vabatahtlikult tuppa, riid tekkis sellest, et laps mängis arvutis ega tahtnud teda kuulata, mida kohus on aga pidanud ennastõigustavateks. Jääb arusaamatuks, miks maakohus on asunud just sellisele seisukohale. 10.3.
3. Kohtuotsusest nähtub - Ilmar Lusenbergi kümned ja sajad telefonikõned kannatanutele olid jäänud vastuseta. Kuigi 02.02.2018 polnud küll kehtivat lähenemiskeeldu, pidi Ilmar Lusenbergile maakohtu hinnangul selge olema, et ta C.L. i eluruumis oodatud ei olnud. Tuleb nõustuda sellega, et Ilmar Lusenbergil ei olnud mingeid takistusi 02.20.2019 oma poja juurde minemisega. Samuti ei olnud sel ajal kodus lapse ema, kellega kohtumisi Ilmar Lusenberg vältis ning ta lahkus ka see tõttu sealt, et mitte oma eksnaisega kohtuda. 10.
4. Apellandi seisukoht süüdistuse osas

§ 120järgi.

10.4.

1. Nimetatud süüdistus põhineb vaid C.L. i ütlustel, ühtegi teist tõendit, mis kinnitaks, et Ilmar Lusenberg oleks C.L. i 16.02.2019 kella 20.00 paiku Rakvere teatris ähvardanud, käesolevas asjas kogutud ei ole. 10.4.
2. Maakohus on otsuses tuginenud C.L. i poolt järgmisel, s.o 17.02.2019 saadetud e-kirjale ja sellele lisatud fotodele, samas aga häirekeskusesse tehtud kõne ega ka salvestis – ei kinnita, et C.L. i oleks Ilmar Lusenbergi poolt ähvardatud. 10.4.
3. Vaieldamatult tekkis probleem sellest, et C.L. hakkas avalikus kohas Ilmar Lusenbergi 16 filmima, mida pidas Ilmar Lusenberg sobimatuks. Ühtegi ähvardust nagu C.L. on väitnud, ta C.L. le ei öelnud. Seega on tegu n-ö sõna sõna vastu olukorraga. Ka maakohtus ära kuulatud lindistus väidetava sõnavahetuse kohta ei kinnitanud C.L. i väiteid ähvardamise kohta. 10.4.4.

§ 120

kohaldamiseks peab olema ka täidetud teine tingimus – kannatanu peab arvama, et see ähvardus ka täide viiakse. C.L. on kannatanuna maakohtus andnud järgmiseid ütlusi – tuligi, ütles, et sa värdjas, ma lõikan su ribadeks. Kannatanu sõnul toimus see etenduse vaheajal. Kuna tegemist on objektiivse koosseisu tunnusega, tuleb asjaolu, millel kannatanu kartus põhineb eraldi tuvastada (Riigikohtu otsus nr.3-1-1-59-11 p.9.2). Maakohtu seisukoha järgi on nendeks abielulahutuse, lapse hooldusõiguse jagamisega ja Ilmar Lusenbergi pikaajalise ahistava käitumisega tekkinud Ilmar ja C.L. i pingelised ja konfliktsed suhted, varasem karistatus, ootamatud ilmumised C.L. ja K.L. i elukohta või kohtadesse ja Ilmar Lusenbergi poolsed varasemad ähvardused. 10.4.

1. Jääb arusaamatuks, et maakohtu poolt viidatud asjaolud peaksid kinnitama seda, et Ilmar Lusenberg võikski midagi sellist teha nagu seda väidab kannatanu – teda ribadeks lõigata ja maha matta. Tegelikult helistas kannatanu alles kell 21.05.47 häirekeskusesse, s.o peale etenduse lõppu (ähvardus toimus etenduse vaheajal). Seega kui tegemist oleks olnud tõsiselt võetava ähvardusega – siis tekitab küsimust see, miks C.L. kohe politseisse ei pöördutud. Teiseks ei ole usutav ähvarduse täideviimine juba selle sõnastus tõttu. 10.4.
2. Kriminaalmenetluse materjalid ei kinnita C.L. i väiteid ning kuna juba eelpool olen väljatoonud, et kannatanu võimendab asjaolusid, seega tuleb ka C.L. i ütlustesse suhtuda kahtlustega. Maakohtus ei leidnud tõendamist, et kannatanu alustas ise provotseerimist, filmis süüdistatavat. C.L. on ise maakohtus väitnud, et ta kartis süüdistatavat – siis tõstatub küsimus, miks oli tema vaja hakata ise provotseerima avalikus kohas ja seda olukorras, kus Ilmar Lusenberg istus temast eemal. Nagu eelpool olen öelnud, et jällegi üritas kannatanu ka sellist juhuslikku kohtumist Rakvere Teatri kohvikus ärakasutada selliselt, et saaks luua tõendeid, et Ilmar Lusenberg teda jälitab. Vastavalt KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse süüdisatava kasuks. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanut oleks ähvardatud – tuleb tõlgendada see Ilmar Lusenbergi kasuks. 10.
3. Apellandi seisukoht süüdistuse osas

§ 3312järgi.

10.5.

1. Ilmar Lusenberg on ise ka maakohtus öelnud, et ta on suhelnud oma pojaga, samas poeg ise võtab ühendust oma isaga - helistab, saadab sõnumeid, samuti ka seda, et on käinud K.L. i trenni viimas, aga hiljem on saadud mujal kokku. Kahjuks keeldus K.L. maakohtus ütlusi andmast, samuti keeldus kohus vastu võtmast tõendit selle kohta, et laps tegelikult ei soovi oma isa suhtes lähenemiskeeldu. Olukorras, kus isal on lapsega suhtlemiskeeld, mille rikkumine toob kaasa ka vastutuse, siis tõstatub järjekordselt küsimus – aga mis saab siis, kui lähenemiskeeldu puhul hakkab laps ise isaga ühendust otsima ja kas sellisel juhul saab lähenemiskeelu rikkumist heita ette Ilmar Lusenbergile. 10.5.
2. Vastavalt PkS § 143 lg 1 on lapsel isiklikult õigus suhelda mõlema vanemaga. Seega lähenemiskeelu kohaldamine lapse suhtes, kes tegelikult on näidanud soovi isaga suhelda, rikub lapse õigusi. Maakohus on sisuliselt sellega nõustunud, et lapsel peab olema võimalus oma isaga kohtuda, mida kinnitab ka kohtuotsuse resolutsioonis toodu. 10.5.
3. Vaieldamatult muudab lähenemiskeelu täitmise keeruliseks see, et kui laps soovib suhelda isaga, siis tekivad olukorrad, kus paratamatult tuleb suhelda ka lapse emaga. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus leidnud, et Ilmar Lusenberg on helistanud numbrinäiduta telefonilt C.L. ile. Olukorras, kus puuduvad tõsikindlad tõendid, et need telefonikõned on teinud 17 Ilmar Lusenberg ei saa neid pidada Ilmar Lusenbergi süüstavateks tõenditeks. Samuti väide, et Ilmar Lusenberg hüüdis kuskil pargis C.L. ile ei ole tõendatud millegi, muu kannatanu ütlustega. 10.
4. Lisaks esitas apellant taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Kaitsja taotles maakohtus KrMS § 297 lg 1 alusel täiendavare tõendite kogumist selliselt, et palus maakohtul vastu võtta kannatanu K.L. i poolt omakäeliselt kirjutatud avaldus. Nimetatud avalduses soovib kannatanu lähenemis- ja suhtlemiskeelu eemaldamist. Kuna selle tõendi sai kaitsja kätte vahetult enne esimest põhiistungit, ei olnud võimalik seda kaitseakti lisada, muul viisil aga ei saa kaitsja kannatanu poolt koostatud kinnitusi kohtule edastada. Maakohus keeldus tõendit vastu võtmast, kuna kohtu väitel esitati see hilinemisega ja oli kahtlus selle autentsuses, kuigi nimetatud aluseid ei näe ette KrMS § 2861 lg
5. Seega rikkus maakohus menetlusõigust keeldudes esitatud tõendi vastuvõtmisest. Nimetatud tõend omab tähtsust selles osas, et kuna K.L. keeldus ütluste andmisest – ei olnud kohtul võimalik ka teda küsitleda suhtlemiskeelu soovi osas. Olukorras, kus kannatanuteks on ema ja poeg ning poja õigusi, sh lähenemiskeelule väljendab teine kannatanu, ei pruugi olla lapse huvides. Maakohtus on leidnud kinnitamist, et lapse tegelikult suhtleb oma isaga ja on ka hilisemalt kohtule saatnud samasisulise avalduse. Apellant on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tagatud kannatanu K.L. i õigused. On mõistetav, et laps ei soovi oma kohtus ütlusi anda olukorras, kus ühel pool o ema ja teisel poolel isa, samas aga ta avaldanud oma soovi isaga suhelda. Asjaolu, et tema vanemate vahel on tugevad erimeelsused, konfliktid – mis on viinud kohtumenetluseni, ei tohiks aga mingil määral rikkuda lapse õigusi. Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-25-10 asunud järgmisele seisukohale - KrMS § 297 lg 2 kohaselt võib kohtumenetluse pool taotleda täiendavate tõendite kogumist, põhjendades selle vajalikkust ja seda, miks ta ei ole sellist taotlust varem esitanud. Maakohtu keeldumisel tõendi kogumisest on samasisulise taotluse esitamine põhimõtteliselt võimalik ka apellatsioonikohtus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde selles märgitud asjaoludel ja taotles süüdistatava õigeksmõistmist. Prokurör vaidles kaitsjale vastu ja palus apellatsiooni jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
7. Apellant leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mistõttu kuulub kohtuotsus apellatsiooni korras tühistamisele vastavalt KrMS § 338 lg-tele 2 ja
8. Veel leitakse, et kohtuotsus sisaldab kohtuniku arvamusi, mis ei haaku maakohtus uuritud tõenditega või mille kohta üldse tõendid puuduvad.
9. Kohtukolleegium uuris asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, selles esitatud motiive ja järeldusi ning ei nõustu apellatsiooni väidetega maakohtu poolsest materiaalõiguse normide ebaõigest kohaldamisest ja menetlusnormide rikkumisest. Samuti ei tuvastanud kohtukolleegium maakohtu järeldusi, mis ei oleks kooskõlas uuritud tõenditega või nendes fikseeritud teabega. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et I. Lusenbergile esitatud süüdistuste asjaolude õigeks hindamiseks tuleb näha pikema aja jooksul kujunenud süüdistatava käitumise tervikpilti.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega ning ei pea vajalikuks tulenevalt KrMS §-st 342 lg 3 p 1 maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid kõiges korrata.
11. Ringkonnakohtu istungil taotles kaitsja jätkuvalt võtta asja materjalide juurde K.L. i 18 02.04.2019 omakäeline avaldus. Nimetatud avalduse vastuvõtmise osas võttis maakohus juba põhjendatud seisukoha, leides, et see polnud esitatud õigeaegselt, samuti pole kohtul võimalik kontrollida selle päritolu ja autentsust ning jättis sellega taotluse rahuldamata (Ko To
12. kd, tl 130p) Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega. Kuna ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks oli esitatud mitu avaldust, siis kohtukolleegium otsustas 02.04.2019 avalduse tagastada kaitsjale ja ajaliselt uuem 21.11.2019 avaldus jätta edasi kriminaalasja materjalide juurde, kuid kohus ei arvesta seda. Avaldus on esitatud pärast maakohtu otsust ning ringkonnakohtu jaoks ei ole usaldusväärselt jälgitav ega mõistetav mis asjaoludel ja kelle initsiatiivil on K.L. i nimelt adresseerituna taoline avaldus esitatud.
13. Apellatsioonis taotletakse süüdistatava õigeksmõistmist kõigis talle süüks arvatud kuritegudes. Kohtukolleegium käsitleb lühidalt süüdistatava I. Lusenbergi süüdimõistmise asjaolusid vastavalt süüdistuses nimetatud kuritegude järjekorrale, s.o

§ 1573

järgi (I),

§ 266

lg 2 p 1 järgi (II),

§ 120

lg 1 järgi (III),

§ 3312järgi (IV) ja võtab kokku menetluse tulemused (V).

I

1. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas esitatud süüdistustes on kogutud tõendibaas küllaldaselt mahukas ja omab vajalikku kvaliteeti. Põhimõtteliselt on kõigi süüks arvatud kuritegude osas süüdistatav valinud kogu menetluse kestel läbivalt süü eitamise taktika. Seejuures seatakse kahtluse alla ka ilmselgeid tuvastatud asjaolusid, millised on maakohus juba oma järeldustes veatult tuvastanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu sellekohaseid põhjendusi üle korrata, sest otsuse põhiosas on tõenditele jälgitavalt viidatud ja kohtu siseveendumuse kujunemine arusaadav.
2. Maakohtus leidis tõendamist

§ 1573järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine I.

Lusenbergi tegevuses eelkõige kannatanute C.L. i ja K.L. i ütlustega ning kohtule esitatud teiste tõenditega.

1. Põhilise kaitseversioonina püütakse kahtluse alla seada kannatanu C.L. i ütlusi. Kohtukolleegiumil nagu maakohtulgi pole alust kannatanute ütlustes kahelda. Kannatanu C.L. i ütlused süüdistatava aastatepikkuse vaimse terroriseerimise osas on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Uurides asjas kogutud tõendeid, tekib küsimus, miks peab kannatanu asetleidnud sündmuste osas midagi välja mõtlema või valetama.
2. Kannatanu C.L. on maakohtus kirjeldanud, kuidas süüdistatav traumeeris teda oma ilmumisega kannatanu elukohta. „Ega ta ju oskab arvestada, et kui ta tuleb minu elukohta, siis on ta seal lühikest aega, ta ongi seal kuni 5 min, ta läheb ära. Siis kui patrull tuleb, siis teda seal koha peal ei ole. Täpselt ta tulebki, ta alati üllatab, ta ehmatab, ta tuleb ei kusagilt, laob oma vihavalangu meie peal välja ja siis ta läheb.“ (Ko To
3. kd, tl 84)
4. Pole alust kahelda, et süüdistatav I. Lusenberg korduvalt igal võimalikul viisil sekkus kannatanu C.L. i tahte vastaselt tema eraellu. Eelkõige saatis ta järjepidevalt arvukaid SMS sõnumeid tema mobiiltelefonile, helistas järjepidevalt nii tema isiklikule telefonile kui ka töötelefonile. Kannatanu on detailselt välja toonud süüdistatava arvukad häirivad tegevused kannatanu jaoks. On eluliselt usutav ja mõistetav, et taoline süüdistatava tegevus ei ole ühegi normaalset elukorraldust taotleva inimese jaoks aktsepteeritav ja hälbib normaalsest inimsuhtlusest.
5. Apellatsioonis leitakse, et kuna kannatanu enda kinnitusel oli tema telefonis I. Lusenbergi number blokeeritud – siis tegelikult telefonikõned ja sõnumite sisu temani ei jõudnud. Seega ei saavat lugeda telefoni teel ühenduse võtmist mingilgi moel ahistavaks jälitamiseks. Ringkonnakohus selle lihtsakoelise väitega ei nõustu, sest asjas pole mingeidki tõendeid, et 19 keegi teine peale süüdistatava oleks süüdistuses kirjeldatud viisil korduvalt ja järjepidevalt sekkunud kannatanu C.L. i eraellu. Tõenditega tuvastatud süüdistatava tegevus sobitub uuritavas asjas ahistava jälitaja rolli. Süüdistatava kuritegelikku ja madalat motiivi näitab olukord, kus kannatanu oli talle teadaoleva süüdistatava telefoninumbri blokeerinud, süüdistatav jätkas aga edasiselt helistamist salastatud numbritelt. Ei saa unustada tõsiasja, et süüdistatav tegi omalt poolt kõik, et ta oleks võimalikult raskelt tabatav, samas aga soovis kindlasti, et kannatanute igapäevaelu oleks oluliselt häiritud ja stressi tekitav.
6. Süüdistatava tegevus viis kannatanu C.L. i selleni, et ta ei saanud teha tööd, minetas keskendumisvõime, ei saanud pingevabalt enam kuhugi minna. Lisaks C.L. i eraellu sekkumisele, sekkus süüdistatav oma poja K.L. i eraellu viimase tahte vastaselt. Põhiliselt kasutas süüdistatav helistamist kannatanute mobiiltelefonidele. Omades piisavalt vastavat oskusteavet C.L. salvestas süüdistatava tegevuse. Need salvestised edastas ta hiljem menetlejale ning nende usaldusväärsuses pole samuti alust kahelda. C.L. on kinnitanud, et mõistis oma olukorda, kus taoline salvestamine ja teabe fikseerimine oli ainus viis, kuidas ta saab tõendada, et süüdistatav on teda ahistanud, samuti lähenemiskeeldu rikkunud. Süüdistatava madalat motiivi ja äärmuslikku pahatahtlikkust iseloomustab ka asjaolu, et mingil hetkel hakkas ta C.L. ile helistama valdavalt salastatud numbritelt.
7. Asja menetluse käigus on süüdistatav püüdnud manipuleerida oma kannatanust poega K.L. i. Soovides mõjutada alaealist poega hinnalise esemega, andis süüdistatav enne kohtuistungit telefoni. Selle tegevuse eesmärgiks oli läbinähtav soov, et K.L. ei tunnistaks tema vastu. Noore inimesena K.L. ongi põhjendatult tundnud muret selle üle, kas tema ütluste pärast võib süüdistatavast isa vangi minna. Seetõttu K.L. ei soovinud kohtus anda ütlusi oma vanemate vastu ja tema eeluurimisel antud ütlused avaldati. Alaealine K.L. on avaldanud, et ta soovib taotleda enda isa I. Lusenbergi suhtes lähenemiskeeldu. Põhjuseks on kannatanu nimetanud selle, et isa helistab talle igapäevaselt kümme korda või rohkemgi. On olnud päevi, kui ta on helistanud 50 korda. Ta ei ole neid kõnesid vastu võtnud. K.L. on isa numbri blokeerinud, kuid siis helistab süüdistatav talle salastatud numbri alt või tuleb siis kas ise kooli või koju. Kannatanule ei meeldi, et ta tunni ajal tuleb kooli ja ta ei taha, et ta üldse kooli tuleks. See on kannatanu jaoks häiriv, kui isa on kooli tulnud. Ta on isale mitmel korral öelnud, et ta ei tuleks õppeasutusse, aga ta on ikkagi tulnud. See, et süüdistatav pidevalt kannatanuga kontakti otsib, on tema jaoks häiriv ja tüütu ning ta ei taha, et ta seda teeks.
8. Seda, et I. Lusenbergi tegevus on kannatanute eraelu oluliselt häirinud, on C.L. ja K.L. ise kinnitanud. Tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et I. Lusenbergi tegevus oleks olnud oluliselt häiriv ka kannatanutega võrdses olukorras olevale keskmisele mõistlikule isikule. Kannatanute ütlustest tuleneb, et I. Lusenbergi süüdistuses kirjeldatud tegevus oli ilmselgelt nende tahte vastane, mida kinnitab ka asjaolu, et K.L. ja C.L. on süüdistatava sidepidamisvahendeid blokeerinud ja lähenemiskeeldu taotlenud.
9. Maakohtus ja apellatsioonis korratud kaitseväited, et C.L. püüab süüdistatavat süüdi lavastada, osutuvad alusetuks. Mis põhjusel peaks kannatanu tõendeid fabritseerima või võltsima, polegi võimalik mõista, sest selles osas pole kaitsja ega süüdistatav esitanud ühtegi usutavat versiooni. Käesoleva kuriteo eripäraks ongi see, et rünne on suunatud vaid konkreetsele isikule ja kolmandatel isikutel on tihtipeale raske kuritegelikku käitumist märgata ja sellekohaseid tõendeid talletada. Kannatanu C.L. on antud olukorras õigustatult valinud aktiivse tõendusteabe talletamise tee süüdistatava ebaseaduslikust tegevusest.
10. Maakohus pole põhjendatult nõustunud kaitseväitega, et süüdistatava tegevus K.L. ja C.L. iga kontakti otsides on olnud põhjustatud vaid murest poeg K.L. i käekäigu vastu ja soovist realiseerida oma õigust lapsega suhtlemiseks. On igati mõistetav, et kontaktiotsingutega, 20 telefonikõnede ja kirjade saatmisega, millega kaasnesid solvangud ja ähvardused, ei osutu süüdistataval võimalikuks saavutada K.L. i ainuhooldusõigust omava C.L. iga mõistlikku kokkulepet pojaga suhtlemiseks.
11. Apellatsiooni seisukoht, et süüdistatavast isa otsis lihtsalt inimlikku ja sõbralikku kontakti pojaga ja helistas talle ühe korra päevas ei ole kooskõlas teiste uuritud tõenditega. Samuti ei joonistu tõenditest kuidagi välja ülekaalukalt hoolitseva ja abivalmis isa kuvand, mida püütakse kaitseväitena kohtu jaoks kujundada. Seisukoht, et kannatanu K.L. i kohtueelsel uurimisel antud ja maakohtus avaldatud ütlused ei riimu teiste tõenditega, on alusetu, sest sisulisi ja tõsiseltvõetavaid vastuolusid K.L. i ütlustes ei esine. Apellatsioonis osutatud mõningane väheoluline numbriline vahe arvukate kõnede mahus ei pea veel tõstatama küsimust K.L. i ütluste usaldusväärsusest. Samuti asjaolu, et kaitsjal polnud võimalik K.L. i maakohtus küsitleda, ei sea kuidagi kahtluse alla tema kohtueelses menetluses antud põhjalike ütluste usaldusväärsust.
12. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistatav on

§ 157³ järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud kavatsetult.

Ta sai aru, et oma tegevusega - sajad vastamata telefonikõned ja sõnumid, kannatanute tahte vastane korduv viibimine nende elukoha läheduses - on kannatanutele hirmutavad ja häirivad ning järjepidevalt alusetud etteheited ja ebatsensuursed solvangud oma lapse ema suhtes on alandavad. Taoline järjekindel tegevus on seostatav just sooviga kiusata ja häirida ning teostada kontrolli kannatanute tegevuse üle ja põhjustada neis hirmutunnet. Nagu ülalpool juba öeldud, on käesoleval juhul täidetud ka alternatiivsena nõutav tingimus - kannatanud tundsid ennast Ilmar Lusenbergi tegevuse tõttu oluliselt häirituna, samuti tundsid nad hirmu, sest Ilmar Lusenbergi väljaütlemistes oli nii ebamääraseid ähvardusi,/“lõpp tuleb huvitav“- kirjast K.L. ile/, kui ka otsest vägivallaga ähvardamist. II 30. Kannatanu C.L. on süüdistuse

§ 266

lg 2 p 1 osas andnud ütlusi, et 02.02.2018 tuli ta töölt koju kella 17.00 ja 19.00 vahel ja maja ette jõudes nägi, kui vihane süüdistatav tormas majast välja ja karjus tema peale. Majast leidis ta eest nutva ja paanikas K.L. i. K.L. ütles, et ta lasi koera välja ja Ilmar ootamatult lükkas ukse lahti ja tungis tuppa, hakkas karjuma ta peale, süüdistas teda, solvas teda. Ta viskas K.L. i sõnade järgi telefoni vastu maad tükkideks ja oli ratta tagumise ratta löönud kõrveraks jalaga. Poeg K.L. oli tõsiselt hirmul, paanikas, nuttis.

1. Kannatanu K.L. on ise kinnitanud ütlustes järgmist. „02.02.2018 olin ma kodus, hakkasin koera välja laskma. Kui ukse lahti tegin, pani isa jala ukse vahele ja tahtis tuppa tulla. Üritasin ta välja ajada, aga ta ikkagi trügis tuppa. Isa tuli ja röökis, ma ei kuulanudki teda, ta röökis, solvas, küsis, miks ma ei vasta tema kõnedele. Siis viskas ka minu telefoni vastu maad puruks ja võttis selle kaasa. Mul oli oma toas jalgratas, vihahoos lõhkus isa ära ratta tagumise kodara. Mul ei olnud isa ees füüsilist hirmu. Ema tuli siis koju, isal oli sõnavahetus ka emaga. Viimase poole aasta jooksul olen isaga paaril korral kokku saanud, need kokkusaamised on toimunud Sõmerul garaažis, kus on minu mootorrattas. Isa on ise tahtnud minuga kokku saada. Ema on keelanud tal meile tulla, aga ta on ikkagi tulnud. Võin öelda, et viimase poole aasta jooksul on ta meil käinud 20-30 korda. Viimased kuud ei ole ta käinud, v.a 02.02.
2. Ma ei taha, et isa tuleks minu elukohta, sest ta lihtsalt passib, ootab kuni ema koju tuleb, sõimab ka mind. Tean, et emal on ainuhooldusõigus, suhtluskorda paika ei ole pandud. Ma ei tahaks üldse oma isaga suhelda, sest ta on tüütu ja solvav minu suhtes.“ Kannatanu on lisanud veel, et „Taotlen isa suhtes lähenemiskeeldu, st ma ei taha, et ta mulle helistaks, kirjutaks, saadaks SMS, ka ei taha, et ta tuleks minu kooli, minu elukohta. Ma ei soovi 21 osa võtta lähenemiskeelu arutamisest kohtus. Lisan ülekuulamise juurde väljavõtte minu Facebooki kontolt suhtlusest Ilmar Lusenbergiga (kasutas LCI kontot).“
3. Süüdistatav I. Lusenberg on C.L. i elumajja sisse tungimise süüdistusele vastu vaielnud, väites, et K.L. lasi ta ise majja sisse ja nad rääkisid algul normaalselt juttu ning tüli tekkis sellest, et K.L. mängis oma arvutis ja ei tahtnud teda kuulata. Samuti eitab süüdistatav telefoni ja jalgratta lõhkumist.
4. Kohtukolleegium ei pea nagu maakohuski usaldusväärseteks süüdistatava ennastõigustavaid ütlusi, sest need on vastuolulised ja kummutatud teiste asjas olevate tõenditega. Kohtutel pole mingit tõsiseltvõetavat alust kahelda kannatanute poolt kirjeldatud süüdistatava majja sisse tungimise ja aset leidnud edasise tegevuse osas. Samuti on süüdistatav ise ühes telefonikõnes C.L. ile avaldanud, et ei suutnud ennast vaos hoida ja lõhkus K.L.i telefoni.
5. Apellatsioonis väidetakse järjekordselt, et on põhjust kahelda alaealise kannatanu K.L. i ütluste tõelevastavuses. Samas ei esitata ühtegi mõistlikku argumenti, miks peaks tema ütlusi pidama mitteusaldusväärseks. Kaitseväitena püütakse süüdistatava tegevust igati pehmendada ja luua eksitavalt harmooniline pilt, kus süüdistatavast isa läheb rahumeelselt oma poja juurde. Tõendid aga sellist olukorda kuidagi ei kinnita.
6. Kannatanu K.L. keeldus maakohtus lähedase isiku vastu ütlusi andmast ja seetõttu püütakse kahtluse alla seada K.L. i kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis on kahtlemata ka nimetatud kuriteo osas oluline tõend. Siinjuures minnakse isegi sedavõrd kaugele, et kuna vahetut allikat ei saanud süüdistatav ega kaitsja küsitleda, siis ei saavat K.L. i kohtueelses menetluses antud ütlusi arvestada. Kohtukolleegium taolise seisukohaga kindlasti ei nõustu ja kaitsja katsed nimetatud tõendi usaldusväärsust murendada ei kanna selliselt positsioonilt vilja.
7. Kaitsja juhib tähelepanu, et juhtumi kohta on koostatud 02.02.2018 kaks lähisuhte vägivalla infolehte, millest kummastki ei nähtu, et süüdistatav I. Lusenberg oleks elumajja tunginud. Infolehes on kirjas, et I. Lusenberg tuli tuppa, tuli oma endisesse elukohta ja infolehest nähtub, et eksabikaasa laamendab. Kohtukolleegium leiab, et lähisuhte vägivalla infolehed on kiireloomuliselt koostatud enamuses esialgsete andmete põhjal. Seetõttu ei pruugi algselt kajastatu anda täit ülevaadet kõigist olulistest detailidest. Kriminaalasja menetluse edasises käigus on kannatanu K.L. i ülekuulamisel selgitatud täpsemalt süüdistatava tegevuse detailid ja muuhulgas majja sissetungimise asjaolud.
8. Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult. Ta oli teadlik, et maja, kuhu ta siseneb, on kannatanute eluruum ning see on talle võõras. Ta ei elanud seal ja tal polnud selleks õigust. Kannatanu K.L. väljendas oma suhtumist avalikult ja selgelt sellega, et üritas süüdistatavat sisenemisel takistada. Kannatanu C.L. i ütlustest nähtub, et süüdistatava sisenemine tema eluruumi oli ilmselgelt tema kui eluruumi valdaja tahte vastane ja süüdistatav sai sellest väga hästi aru.
9. Maakohus on motiveerinud, et seoses abielulahutuse, lapse hooldusõiguse jagamise ja süüdistatava pikaajalise ahistava käitumisega, olid süüdistatava ja kannatanu C.L. i suhted pingelised ning konfliktsed. Süüdistatava I. Lusenbergi kümned ja sajad telefonikõned kannatanutele olid jäänud vastuseta. Kahtlemata oli süüdistatav kannatanute elukorraldust sedavõrd traumeerinud, et kumbki neist ei soovinud ega oodanud I. Lusenbergi majja sisenemist. Sissetungimise hõlbustamiseks kasutas süüdistatav momenti, kui K.L. paotas ust koera väljalaskmiseks ja tungis alaealist kannatanut füüsiliselt ukselt tõrjudes võõrasse majja.
10. Kohtukolleegiumi jaoks ilmestab objektiivset pilti aset leidnud sündmuste ja süüdistatava tegevuse valguses ka X Vallavalitsuse 19.02.2018 vastus nõudekirjale seoses perekond Lusenbergiga kokkupuudetest (tõendite toimik
11. kd, tl 82). Selle kohaselt, võrreldes varasema 22 ajaga, oli K.L. oma suhtumist täielikult muutnud. K.L. käis isa juures viimati umbes aasta tagasi, praegusel ajal isaga enam suhelda ei taha, ei otseselt ega ka mitte telefoni teel või arvuti kaudu. K.L. iseloomustas isa kui kahepalgelist inimest, kelle rõõmus tuju muutub kiiresti ja siis on ta kuri, laamendab ja lõhub. Ei ütle kunagi midagi positiivset, tüütab hommikust kuni hilisõhtuni, käib ka koolis tundidest välja kutsumas ja segab nii kogu klassi keskendumist õppetööle. K.L. väidab, et ei karda füüsiliselt isa ja vaimse vägivallaga püüab ta hakkama saada, aga ta arvab, et isal ei peaks olema õigust temaga suhelda.
12. Maakohus leidis põhjendatult, et

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine süüdistatava tegevuses on tõendamist leidnud kannatanute C.L. i ja K.L. i ütlustega, asitõendi – C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatluse ja salvestisega, samuti lähisuhtevägivalla infolehtedega. III 41. Maakohus tuvastas veatult

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüteokoosseisu esinemise süüdistatava I.

Lusenbergi tegevuses. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud kannatanu C.L. i ütlustega, tema 17.02.2018 e-kirjaga menetlejale ja sellele lisatud piltidega, asitõendi – C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatluse ja salvestisega ja lähisuhtevägivalla infolehtedega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu sellekohast tõendite analüüsi uuesti korrata.

1. Süüdistatava poolt 16.02.2018 kannatanule öeldud ähvardav väljend „ma lõikan su ribadeks või lasen su ribadeks lõigata ja maha matta“ kannab endas tõsist ja äärmuslikku ähvardust. Kannatanu selgitas maakohtus, et „See ei ole midagi uut, see tema sõnakasutus, kuidas ta oma ähvardusi esitab, see on korduv. Ta on ähvardanud mind maha lasta, maha matta. See, et ma pimedal ajal üksinda jalutamas ei julge käia, ei ole midagi uut.“ (Ko To
2. kd, tl 90-91) Arvestades süüdistatava pikaajalise ahistava tegevuse tagajärjel C.L. i jaoks kujunenud situatsiooni ja pidevat hirmulolekut, kus süüdistatav oli teda ka varem korduvalt vägivallaga ähvardanud ja olnud ka reaalselt vägivaldne ning oli selle eest kohtu poolt karistatud, siis oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist.
3. Süüdistatav I. Lusenberg eitas nimetatud süüdistuses ähvardamise toimepanemist ja väitis, et oli teatri kohvikus lihtsalt võileiba söömas. Kohtukolleegium nagu maakohuski ei pea usaldusväärseks I. Lusenbergi ennastõigustavat lihtsakoelist kaitseväidet, sest see on veenvalt ümber lükatud maakohtu otsuse analüüsitud tõenditega. Eelkõige aga eluliselt usutavate C.L. i ütlustega, kes on üksikasjalikult kirjeldanud 16.02.2018 õhtu sündmusi kohtuistungil, samasisulist informatsiooni on ta avaldanud vahetult peale juhtunut ka häirekeskusele, patrullpolitseinikule ja kirja teel menetlejale.
4. Tõendite uurimise järel osutub asjakohatuks I. Lusenbergi väide, et C.L. valetab tema tegevuse osas. Miks peaks kannatanu järjekordse kuriteoepisoodi osas valetama pole kaitseversiooni kinnituseks keegi osanud põhjendada. Samas on peale kannatanu ütluste asjas ka muud süüdistatava süüd kinnitavad usaldusväärsed tõendid.
5. Maakohus on seega õigesti järeldanud, et kannatanu C.L. il oli piisavalt alust karta ähvarduse täideviimist. Varasemat kohtuotsust arvestades on asjakohatu apellatsiooni väide, et süüdistatav I. Lusenberg pole võimeline vägivaldseid tegusid toime panema. Seoses abielulahutuse, lapse hooldusõiguse jagamisega ja süüdistatava pikaajalise ahistava käitumisega olid I. Lusenbergi ja C.L. i suhted pingelised ja konfliktsed. Tähelepanuta ei saa jätta, et Viru Maakohus mõistis varasemalt (15.06.2016) I. Lusenbergi süüdi

§ 121

, § 121 lg 2 p 2, 3, § 266 lg 2 p 1 ja § 3312 järgi ja kannatanuteks nendes kuritegudes olid C.L. ja K.L. . 23

1. Õige on siinkohal ilmestada süüdistatava tegevust kannatanu C.L. i jaoks läbi süüdistatava poolsete korduvate ähvarduste ja hoiatuste, millede põhisõnum oli „te veel kahetsete“. Vaieldamatult on kõhedust ja hirmu tekitavad olnud ka I. Lusenbergi poolt K.L. ile saadetud sõnumid - „Kahjuks ei saa mina sinule rohkem rääkida, kuid tundub, et lõpp tuleb huvitav. “„K.L. see on lõpp!“ C.L. on kinnitanud, et sellised olukorrad on tema ja poja K.L. i jaoks väga ärevad, tekitasid pidevat hirmutunnet, sest oli tõsine kartus, et süüdistatav viib oma ähvardused täide.
2. Maakohus järeldas põhjendatult, et süüdistatav pani C.L. i ähvardamise toime kavatsetult. Süüdistatav oli teadlik oma varasematest tegudest kannatanu suhtes. Need kandsid terroriseerivat iseloomu. Süüdistatav panustaski sellele, et teadis, kui suurt hirmu tunneb C.L. süüdistatava tegevuse osas ja soovis igal moel seda jätkuvalt süvendada. IV
3. Süüdistatavale oli esitatud ka süüdistus

§ 3312järgi.

Asjas ei ole vaidlust, et Viru Maakohtu 23.02.2018 määrusega nr 1-18-1545 kohaldati I. Lusenbergi suhtes kriminaalmenetluse ajaks ajutist lähenemiskeeldu. Määruse kohaselt oli I. Lusenbergil keelatud läheneda endisele abikaasale C.L. ile ja pojale K.L. ile lähemale kui 100 meetrit, sh ka naise ja lapse elukohale aadressil XXX . Keelatud oli ka naise ja lapsega ühenduse võtmine erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jms) kaudu. 49. Süüdistatav ise on ühepoolselt tunnistanud lähenemiskeelu korduvat rikkumist poja K.L. i osas ja väitnud, et teeb seda nii kaua, kui hing sees on. Kannatanu C.L. i osas on ta oma süüd eitanud. 50. Maakohus tuvastas süüdistatava süü

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise I.

Lusenbergi tegevuses lisaks tema enda ütlustele eelkõige C. L. ütlustega, samuti kannatanu poolt menetluses esitatud tõenditega.

1. Kohtukolleegiumil pole alust kahelda kannatanu C.L. i ütlustes, mille kohaselt süüdistatav on korduvalt käinud tema ja K.L. i elukohas, samuti on ilmunud kohtadesse, kus ta on üksi või koos pojaga viibinud. Näiteks tõi kannatanu 09.06.2018 sündmuse, kui ta oli oma koera ja tuttavatega kirikupargi lähedal, jalutas talle vastu süüdistatav, kes u 20 meetri kauguselt karjus talle solvanguid. Samuti on I. Lusenberg kümneid kordi temale ja K.L. ile helistanud ja meile saatnud. C.L. on blokeerinud neli telefoninumbrit, milledelt süüdistatav on talle helistanud, kuid I. Lusenberg on korduvalt helistanud ka tundmatutelt või salastatud numbritelt. Üldjuhul kannatanu ei vastanud salastatud numbritelt tulnud kõnedele, kuid märge nendelt helistamise kohta jäi telefoni. Vahel oli ta mõne sellise kõne ka vastu võtnud ja siis on selgunud, et helistajaks on süüdistatav. I. Lusenberg on ise telefonivestluses tunnistanud kannatanule, et kasutab helistamiseks salastatud numbriga telefone, sest muidu ei saa C.L. iga ühendust. C.L. i ütlusi kinnitavad tema enda poolt fikseeritud füüsilise lähenemise juhtumid, kui ka korduvad ühenduse võtmised elektrooniliste sidepidamisvahendite kaudu. Ta on menetlejale esitanud andmeid oma telefonist kõnede toimumise kohta, samuti süüdistatava poolt saadetud sõnumid.
2. Muuhulgas nähtub asitõendi vaatlusprotokollist 13.04.2018, et C.L. i telefoni vaatlusel on tuvastatud süüdistatava telefonikõned C.L. ile 27.03.2018 ja 03.04.
3. Samuti on C.L. i poolt menetlejale edastatud telefoniekraani väljatrükkidest nähtuvad kümned salastatud numbritelt tehtud kõned
4. a aprillis ja mais. C.L. i kirjast menetlejale ja väljatrükkidest nähtub ka, et
5. a maikuus on I. Lusenberg hakanud helistama uuelt telefoninumbrilt xxxx. 23.05.31.05.2018 helistati sellelt numbrilt C.L. ile vähemalt 11 korda, ühe neist kõnedest võttis C.L. ka vastu, veendudes, et helistajaks oli I. Lusenberg. 24
6. Maakohus tuvastas põhjendatult, et süüdistatav on lähenemiskeeldu rikkunud kümneid kordi. Lisaks kannatanute ütlustele ja dokumentaalsetele tõenditele kinnitab süüdistatava korduvat autoga viibimist kannatanute maja ees oma ütlustes C.L. i naaber, tunnistaja R.V. . Maakohus asus seisukohale, et kuriteokoosseisu ei välista ka asjaolu, et lisaks solvavatele ja alandavatele kontaktivõttudele on süüdistatava sõnul kontaktivõtmised olnud seotud sooviga suhelda oma poja K.L. iga ja lahendada C.L. iga nende ühise lapse kasvatamise küsimusi. Kohtukolleegium nõustub sellega. Tõenditebaas on selles osas mahukalt süüdistav, et I. Lusenberg ei võtnud poja K.L. iga ja endise abikaasa C.L. iga kontakti inimlikus plaanis poja kasvatusküsimuste lahendamiseks, mida kaitseversioonina korduvalt rõhutatakse. Kõikvõimalikud ühenduse võtmised olid valdavalt kannatanute jaoks traumeerivad, millest oli saanud nende jaoks aastatepikkune vaimne terror.
7. Viru Maakohtu 03.03.2016 määrusega nr 2-15-18300 anti I. Lusenbergi ja C.L. i ühise lapse ainuhooldusõigus C.L. ile. I. Lusenbergi võimalus K.L. iga suhtlemiseks ja vajalikud kontaktid suhtluskorra kehtestamiseks saaksid lapsevanemate kokkuleppe puudumisel toimuda vaid lastekaitsespetsialistide osavõtul ja vajadusel kohtu kaudu. Seda oli selgitatud I. Lusenbergile ka nimetatud kohtumääruses.
8. Subjektiivsest küljest eeldab käesolev kuriteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. On vaieldamatult selge, et süüdistatav oli teadlik lähenemiskeelust ja sellega kaasnevatest konkreetsetest piirangutest. Kohtukolleegium jagab seisukohta, et arvukate lähenemiskeelu rikkumistega käitus süüdistatav kavatsetult.
9. Kaitsja leidis ringkonnakohtus apellatsioonist väljuvalt, et süüdistatavale mõistetud karistus on põhjendamatult raske. Prokurör jäi oma varasema seisukoha juurde, et rahaline karistus oleks liiga leebe. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on süüdistatavale karistust mõistes kaalunud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid

§ 56mõttes.

Mingeid uusi asjaolusid pole esitatud. Pole väheoluline, et varasemad leebemad mõjutusvahendid ja karistused ei ole süüdistatava käitumist seaduskuulekuse ning paremuse poole muutnud, sest ta on jätkuvalt toime pannud kuritegusid. Seega jääb maakohtu otsusega mõistetud karistus muutmata.

1. Valitud kaitsja E. Landberg esitas ringkonnakohtus kaitsjatasu summas 1200 eurot, mis hõlmab apellatsiooni koostamist ja ettevalmistust ning osalemist apellatsioonikohtu istungil. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi, siis vastavalt KrMS § 185 lg 2 jäävad valitud kaitsja õigusabiga seotud menetluskulud süüdistatava I. Lusenbergi enda kanda. V
2. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
3. oktoobri 2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik /allkirjastatud digitaalselt/ 25 Mati Kartau