Tsiviilasi nr 2-18-115033 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni
- a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-115033 Tsiviilasi NN ja DD hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- augusti
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CC apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses NN osas 2 250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1 (vastustaja 1) NN (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 2 (vastustaja 2) DD (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja QQ ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker DD osas 2 250 eurot Kostja (apellant) CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu
- augusti
- a otsus tsiviilasjas nr 2-18-115033 osas, millega maakohus rahuldas hagi elatise väljamõistmiseks täielikult, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt.
- Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.
- Rahuldada NN ja DD hagi CC vastu osaliselt. 2.
- Välja mõista CC-lt NN kasuks igakuine elatis 78% perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates
- juulist
- a kuni NN täisealiseks saamiseni
- juulil
- a. 1
(6)Tsiviilasi nr 2-18-115033 2.
- Välja mõista CC-lt DD kasuks igakuine elatis 78% perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates
- juulist
- a kuni DD täisealiseks saamiseni
- juulil
- a. 2.
- Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu
- kuupäevaks QQ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank (selgitusse märkida “N ja D elatis“). 2.
- Välja mõista CC-lt NN kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi
- maist
- a kuni
- juulini
- a eest summas 497 eurot. 2.
- Välja mõista CC-lt DD kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi
- maist 2018 kuni
- juulini
- a summas 497 eurot. 2.
- Väljamõistetud tagasiulatuv elatis tuleb tasuda QQ kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.4 nimetatud arvelduskontole.
- Rahuldada CC apellatsioonkaebus osaliselt.
- Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 78% ulatuses CC kanda ning 22% ulatuses võrdsetes osades NN ja DD kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagiavalduse asjaolud
- NN (hageja 1) ja DD (hageja 2; koos nimetatud ka lapsed) esitasid
- juulil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse CC-lt (kostja või ema) vastu elatise 500 euro väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas kohus
- augusti 2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
- septembri 2018 määrusega kohustas kohus hagejaid esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis.
- Hagejad esitasid
- septembril 2018 hagiavalduse kostja vastu seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates
- juulist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuval perioodi
- maist kuni
- juulini 2018 summas 637 eurot mõlema hageja kohta. Hagejad palusid määrata, et elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu
- kuupäevaks QQ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on laste isa QQ ja kostja kooselust XX.XX.XXXX sündinud tütar DD (hageja 2) ja XX.XX.XXXX poeg NN (hageja1). Laste isa ja kostja kooselu on lõppenud ning aasta tagasi, s.o alates
- augustist 2017 asusid nad üksteisest ka eraldi elama. Pärast kooselu lõppemist jäi poeg elama koos isaga ja tütar koos emaga, kuid alates 2
(6)Tsiviilasi nr 2-18-115033
- aasta aprilli lõpust elavad mõlemad lapsed koos isaga. Kostja kohtub lastega väga harva (maksimaalselt 5 päeva kalendrikuus) ning sedagi lapse isa poolt tehtud ettepanekute tõttu kohtuda ja veeta aega oma lastega. Kostja panus laste ülalpidamisse on ebapiisav, sest sünnipäevakingitusi ja mõningaid muid makseid ei saa pidada nõuetekohaseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja vastuväited
- Kostja hinnangul saaks elatisenõue olla põhjendatud maksimaalselt ca 98 eurot (250 – 83.30 – 13 – 55) kuus põhjusel, et hagejad veedavad igakuiselt osaliselt aega kostjaga (1/3 kuust, mis on 250 eurosest elatisest 83.30 eurot) ning, et kostja kannab hagejate telefonikulusid (13 eurot) ja osa laste vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega (55 eurot), mis laekuvad laste isa kontole. Kostjalt nõutavat elatist tuleb vähendada alla seadusjärgse miinimummäära, sest kostja osaleb hagejate ülalpidamises vahetult, hagejate ülalpidamiskulud on mitme lapse kooselamisest tuleneva mastaabisäästu tõttu väiksemad, ülalpidamiskuludest tuleb maha arvestada peretoetus ja hageja poolt taotletav elatis ei kanna seadusest tulenevat eesmärki, sest laste isa sissetulekud on kostjaga võrreldes suuremad ning lapsed ei kannata puuduse all. Kostja osaleb proportsionaalselt enda sissetulekule laste ülalpidamises. Kostja töötasu ei võimalda ülalpidamiskohustuse täitmist hagejate poolt soovitud määras. Kostja töötasu on 1025 eurot (neto). Igakuised kulud on arvetele (kommunaalmaksed ja maksed autole, mille olemasolu on vajalik tööl käimiseks ja samuti ka laste sõidutamiseks) summas 575 eurot. Lisanduvad kulutused söögile keskmiselt summas 193 eurot. Täiendavalt lisanduvad muud jooksvad kulud summas 200 eurot (nt bensiin). Kulutused on kokku ligikaudu 970 eurot. Juhul, kui kostjalt nõuda välja igakuiseks elatiseks 500 eurot, ei ole võimalik kostjal igakuiseid kulutusi tasuda.
- Lõplikes seisukohtades palus kostja jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda, sest suurenenud on hagejate kostjaga koosviibimise aeg, mistõttu kannab kostja hagejate ülalpidamiskulusid vahetult suuremas ulatuses. Maakohtu otsus
- Harju Maakohus rahuldas
- augusti 2019 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise alates
- juulist 2018 seaduses sätestatud miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis kohus hagejate kasuks välja tagasiulatuva elatise mõlema hageja kohta summas 637 eurot perioodi
- mai kuni
- juuli 2018 eest. Kohus märkis, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu
- kuupäevaks QQ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank (selgitusse märkida “N ja D elatis“). Samale kontole tuleb kanda ka tagasiulatuva perioodi eest väljamõistetud elatis. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
- Maakohus leidis, et kostja väljatoodud igakuised kulutused hagejatele (telefonikulu maksimaalselt 30 eurot kuus, eluasemekulud, toit, jõulukingitused, lõbustused) ei ole piisavalt kaalukad elatise miinimummäära vähendamiseks PKS § 102 lg 2 mõistes. Kohus tuvastas, et vanemate sissetulekud on peaaegu võrdsed (s.o emal 899 kuni 1025 eurot kuus ja isal 1000 eurot kuus, millele lisanduvad päevarahad), sest isale laekuvaid päevarahasid makstakse sihtotstarbeliselt ja need ei ole mõeldud kasutamiseks laste ülalpidamiseks. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-18-115033
- Kohus ei pidanud kostja põhjendusi mastaabisäästu ning peretoetuste mahaarvamise kohta põhjendatuks, sest kostja ei ole toonud välja konkreetseid kulusid, mis võiksid olla mastaabisäästu arvestamise aluseks ning puuduvad erandlikud asjaolud, miks arvestada elatisest maha peretoetust. Eeltoodud põhjendustel leidis kohus, et puuduvad alused elatise miinimummäära vähendamiseks PKS § 102 lg 2 mõistest ja seetõttu kuulub hagi PKS § 101 lg 1 alusel rahuldamisele seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus rahuldas ka hagejate tagasiulatuva elatisnõude PKS § 108 järgi. Kostja apellatsioonkaebus
- Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus on alusetult jätnud arvestamata sellega, et alates juunist 2019 viibivad lapsed võrdselt mõlema vanema juures üle nädala. Samuti on kohus põhjendamatult leidnud, et kostja väljatoodud asjaolud (vahetu ülalpidamise täitmine, mil lapsed viibivad emaga; telefonikulude kandmine; mastaabisääst; peretoetusega arvestamine ja vanemate sissetulekust lähtuv proportsionaalne ülalpidamine) ei ole aluseks PKS § 102 lg 2 mõttes elatise vähendamiseks. Lisaks ei ole arvestatud sellega, et kostja on alates 2019 aprillist Töötukassas töötuna arvel. Vastus apellatsioonkaebusele
- Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagejate elatise nõuded täielikult. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagejate nõuded osaliselt. Maakohtu otsuse osaliselt tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
- Maakohus on kostjalt hagejate kasuks elatise välja mõistnud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Tegemist on seaduses sätestatud minimaalse elatise suurusega, millest väiksema elatise väljamõistmine on PKS § 102 lg 2 kohaselt võimalik üksnes juhul, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
- Kostja väitel tuleb elatise suuruse määramisel arvestada mastaabisäästu ning kostja käsitab mastaabisäästust tulenevat elatise vähendamise nõuet koostoimes peretoetuse arvestamisest tuleneva elatise vähendamise nõudega. Samuti on kostja väitel tema varaline seisund halb ja laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
- Esmalt selgitab kolleegium, et kui kostja leidis, et hagejate vajalikud kulud on väiksemad kui kahekordne miinimumelatise määr, pidanuks kostja seda tõendama (vt RKTKm 09.06.
- a, nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Samuti on maakohus õigesti märkinud, et kostja ei 4
(6)Tsiviilasi nr 2-18-115033 ole mastaabisäästu arvestamiseks näidanud, millised konkreetsed kulud jaotuvad ära laste vahel. Maakohus ei ole ka eksinud, kui leidis, et ainuüksi seetõttu, et lapsed saavad riiklikke toetusi, ei oleks põhjust mõista kostjalt välja miinimumist väiksemat elatist ning õigesti hinnanud seda asjaolu koosmõjus kostja varalise seisundiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6).
- Kostja heidab maakohtule ette ka seda, et kuigi ta teatas oma töötuks jäämisest menetluse ajal, kohus sellega ei arvestanud. Kolleegium märgib, et õige ei ole kostja arusaam, et töötult isikult elatise väljamõistmine on lubamatu. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15; RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14; RKTKo 12.03.2007, 3-2-1-19-07, p 12).). Eelnevast tulenevalt ei anna kostja ajutine töötus iseenesest alust miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks, sest kohtu ette toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kostjal oleks töö leidmine vanuse, hariduse, kvalifikatsiooni, tervisliku seisundi vms põhjusel takistatud.
- Neil asjaoludel ei anna kostja varaline seisund ega hagejate tegelikud vajadused PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatise vähendamiseks alust. Seetõttu leiab kolleegium, et praegusel juhul ei ole toodud esile täiendavaid asjaolusid, mis võimaldaksid PKS § 102 lg 2 järgi arvestada riiklike peretoetustega miinimumelatise vähendamisel, sest peretoetusi makstakse universaalsuse põhimõttel ning nende saamise õigus on igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 19).
- Küll aga tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 23). Vaidlus puudub, et kostja suhtleb lastega. Hagejate väitel veedab kostja nendega aega maksimaalselt viiel kalendripäeval kuus (dtl 44 ja 56). Kostja väitel viibivad lapsed temaga vähemalt viiel päeval kuus ning alates juunist
- a elavad lapsed vanemate juures võrdselt ehk ühe nädala emaga ja teise nädala emaga. Olukorras, kus kostja väitis, et lapsed elavad vahelduvalt üle nädala ühe ja teise vanema juures, pidi ta enda väidet tõendama. Vaatamata ringkonnakohtu vastavale ettepanekule kostja seda teinud ei ole (dtl 460-461). Arvestades eelnevat leiab kolleegium, et esineb alus PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatise vähendamiseks ühes kuus viiele päevale vastava elatise võrra, mil lapsed viibivad kostjaga, kes täidab sel ajal eeldatavasti ülalpidamiskohustust vahetult. Kolleegium võtab aluseks keskmise kuu päevade arvu, mis on 30, ning leiab, et sellest tuleb maha arvestada viiele päevale vastav elatis. 30st viis päeva on protsendi täpsusega 17%.
- Kuna elatise suuruse määramisel tuleb arvestada kummagi vanema kulutusi laste vajaduste rahuldamiseks, on kolleegiumi hinnangul maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata kostja igakuised kulutused hagejate sidekuludele. Kostja väitel maksab ta igakuiselt hagejate telefoniarveid keskmiselt 13 eurot hageja kohta, millele hagejad ei ole vastu vaielnud ega väitnud, et tegemist ei ole kuluga nende vajaduste rahuldamiseks (vt ka
- novembri
- a kohtuistungi protokoll dtl 93). Kulutuste suurus nähtub ka Elisa teenuste arvelt (kostja enda tel nr xxxxx834, dtl 30). Seega kannab hageja laste vajaduste rahuldamiseks püsikuluna tehtavad sidekulud kummagi hageja kohta 13 eurot kuus, mis tuleb lugeda ülalpidamiskohustuse vahetuks täitmiseks. Arvestades, et elatise nõude 5
(6)Tsiviilasi nr 2-18-115033 esitamise ajal oli miinimumelatise määr 250 eurot kuus, moodustab 13 eurot sellest protsendi täpsusega 5%.
- Seega on kostja igakuine elatiskohustus hagejate ees põhjendatud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast 78% (100 – 17 5). Kolleegium leiab, et kuigi praeguses asjas mõistetakse hagejate kasuks kostjalt välja elatis väiksemas määras kui seaduses sätestatud miinimumelatis, on selle aluseks kostja poolt vahetu igakuine ülalpidamiskohustuse täitmine. Sellist vahetut ülalpidamiskohustuse täitmist ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud pidada PKS § 102 lg 2 tähenduses elatise alla seaduses sätestatud alammäära vähendamiseks, mis välistaks praegusel juhul väljamõistetud elatise sidumise seaduses sätestatud elatise alammäära muutumisega (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 16), sest selline olukord ei pane kohustatud isikut põhjendamatult halvemasse olukorda ning täidab menetlusökonoomilist eesmärki vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist. Arvestades eelnevat leiab kolleegium, et praegusel juhul on põhjendatud välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära vähendatud elatis protsentuaalselt seaduses sätestatud miinimumelatisest.
- Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo
- juuni
- a, nr 3-2-1-78-13, p 13;
- detsember
- a, nr 3-2-1-136-13, p 13). Seega tuleb tagasiulatuvalt välja mõistetavat elatist vähendada vastavalt p-is 11 toodud proportsioonile ning tagasiulatuv ülalpidamisnõue rahuldada kummagi hageja suhtes ajavahemiku eest
- maist
- a kuni
- juuli
- a summas 479 eurot (78% arvust 250=195x2 kuud=390+195/31 päeva x 17 päeva=497 eurot).
- Ülalnimetatud põhjendustel rahuldab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ja jaotab menetluskulud maakohtust erinevalt. Kostja apellatsioonkaebus osalise rahuldamise ja hagi osalise rahuldamise tõttu rohkem kui pooles ulatuses, tuleb jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega protsendi täpsusega. Hagi rahuldati 78% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskuludest 78% jätta kostja ning 22% võrdsetes osades hagejate kanda.
- Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt
- aprilli 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu 6
(6)