← Eesti

2-19-7056/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-7056 Kohtuasi GG avaldus QQ vastu alaealiste laste AA ja CC suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja üleandmiseks avaldajale laste elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes ning lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja QQ vastuavaldus GG vastu alaealiste laste AA ja CC suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning üleandmiseks QQ-le laste elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. märtsi 2020 määrus Kaebuse esitaja ja liik GG määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja/vastuavalduses puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja): GG (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe (e-post:XXX) Puudutatud isik I: AA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli (e-post:XXX) Puudutatud isik III/vastuavalduses avaldaja (vastustaja): QQ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post:XXX) Puudutatud isik IV (eestkosteasutus): Keila Linnavalitsus (registrikood 75014422, aadress Keskväljak 11, Keila, epost XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus 2-19-7056 RESOLUTSIOON
  2. GG määruskaebus rahuldada osaliselt.
  3. Täiendada Harju Maakohtu
  4. märtsi 2020 määrust osas, millega maakohus rahuldas GG avalduse suhtluskorra kindlaks määramiseks osaliselt ja määras kindlaks alaealiste laste AA ja CC ning laste isa GG vahelise suhtluskorra (resolutsiooni punkt 3), selliselt, et kui lapsed hakkavad täitma koolikohustust, võtab isa lapse või lapsed lasteaia asemel koolist.
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. märtsi 2020 määrus muus osas muutmata.
  7. Lugeda Harju Maakohtu
  8. märtsi 2020 määruse punktis 3 määratud suhtluskorra kehtiva resolutsiooni terviklikuks sõnastuseks: 3.1.Alates tsiviilasja nr 2-19-7056 kohtulahendi jõustumisest kohtub isa lastega iga nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval. Esmaspäeval ja kolmapäeval isa võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob tagasi laste ema elukohta kell 19.
  9. Laupäeval isa võtab lapsed kell 10.00 laste ema elukohast ja toob tagasi kell 19.00 laste ema elukohta; 3.2.Kuus kuud peale tsiviilasja nr 2-19-7056 jõustumist kohtub isa lastega üle nädala reedest - laupäevani. Isa võtab lapsed reedel lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi laste ema elukohta laupäeval kell 19.00; 3.3.Kui lapsed hakkavad täitma koolikohustust, võtab isa lapse või lapsed lasteaia asemel koolist. 3.4.Isa kohustub arvestama ja juhinduma laste soovidest ja valmisolekust isaga kohtuda. Juhul kui lapsed keelduvad jääma isa juurde ööbimisega, teavitab isa viivitamatult sellest laste ema ja toob lapsed tagasi laste ema elukohta; 3.5.Lapsevanem teavitab teist lapsevanemat viivitamatult laste tervisega seonduvates asjaoludest; 3.6.Laste haiguse korral on lapsed ema elukohas ja suhtluskorra järgseid kohtumisi ei toimu, samas on isal õigus ärajäänud kohtumise aja asemel saada täiendavad samas mahus ajad lastega kohtumiseks isale sobival ajal; 3.7.Jõulupühad veedavad lapsed vanematega kordamööda. 24.-
  10. Dets 2020 veedavad lapsed emaga. 24.-
  11. Dets 2021 veedavad lapsed isaga ja samas järjekorras edasi järgnevatel aastatel. Isa võtab lapsed
  12. detsembril kell 16.00 nende elukohast (või muust kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob tagasi
  13. detsembril kell 19.00 laste ema elukohta; 3.8.Aastavahetused veedavad lapsed vanematega kordamööda.
  14. detsember 2020 alates 16.00 –
  15. jaanuar 2021 kuni 19.00 veedavad lapsed isaga.
  16. detsember 2021 –
  17. jaanuar 2022 veedavad lapsed emaga ja samas järjekorras edasi järgnevatel aastatel. Isa võtab lapsed
  18. detsembril kell 16.00 nende elukohast (või muust kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob lapsed tagasi
  19. jaanuaril kell 19.00 laste ema elukohta; 3.9.Isadepäeva veedavad lapsed isaga. Emadepäeva veedavad lapsed emaga. Isa võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi laste ema elukohta kell 19.00; 3.
  20. Laste sünnipäeval on isal õigus lastega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku leppima emaga; 3.
  21. Laste sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures lapsed graafiku järgselt viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; 3.
  22. Isa sünnipäeva 06.09 veedavad lapsed isaga ja ema sünnipäeva 03.11 veedavad lapsed emaga. Isa sünnipäeval võtab isa lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi laste ema elukohta kell 19.00; 2 2-19-7056 3.
  23. Kui vanem ei saa kokkulepitud ajal lastega kohtuda (laste haigus, vanema hõivatus, vms objektiivne põhjus) teavitab üks vanem mõistlikult teist vanemat sellest ette; 3.
  24. Kumbki vanem ei takista laste ja eemalviibiva vanema suhtlemist sidevahendite teel. 3.
  25. Vanematel on alati õigus kokku leppida vanema ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. 3.
  26. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel.
  27. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
  29. mail 2019 esitas GG (avaldaja, laste isa) Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada osaliselt tema ja QQ (laste ema) ühine hooldusõigus laste AA ja CC (lapsed) suhtes ja üle anda avaldajale ainuhooldusõigus laste elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes ning kindlaks määrata laste ema ja laste suhtlemise kord järgmiselt: - Ema kohtub lastega kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel nii, et võtab lapsi isa juurest või lasteaiast reede õhtul ja toob tagasi isa elukohta pühapäeval kell 18:
  30. Lastel on lubatud laste soovi korral ema juures ööbida. Juhul, kui lapsed ööbivad ema juures, peab nendel olema selleks kaks eraldi magamiskohta (kaks voodit) ja ka omaette tuba. Ema peab kinni pidama lastel väljakujunenud ja nendele sobivast päevakorrast. - Emal on õigus veeta koos lastega oma puhkuse ajast kokku kaks nädalat suvel (s.o. juunis, juulis ja augustis) ja kaks nädalat talvel. Täpne aeg sõltub ema puhkuse graafikust ja sellest peab isale teatama vähemalt kuu aega ette. - Pühad ja muud olulised tähtpäevad veedavad lapsed vanemate eelneva kokkuleppe alusel. Seejuures peavad vanemad lähtuma laste huvidest ja soovidest. - Ema sünnipäeva ja emadepäeva veedavad lapsed emaga. Isa sünnipäeva ja isadepäeva veedavad lapsed isaga. - Lapse sünnipäeva tähistamisega seonduva, lapse haigestumise ajal ning muude ootamatute olukordade puhul lapsega seonduva, peavad vanemad ise omavahel kokku leppima. 3 2-19-7056 - Emal on õigus suhelda lastega suhtluskorra välistel aegadel kokkuleppel laste isaga, vastavast soovist tuleb teatada vähemalt 3 päeva enne kohtumise toimumist. Ära jäänud suhtlemiskorra järgsed päevad võib asendada vanemate kokkuleppel. Vanemad on kohustatud suhtlemise planeerimisel lastega arvestama ka teineteise vajaduste ja soovidega. - Vanemad suhtlevad omavahel lastega suhtlemist puudutavates küsimustes kirjalikult, milleks võib kasutada e-posti, sms või muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Vanemate kokkuleppel võivad vanemad suhelda omavahel lastega suhtlemist puudutavates küsimustes telefoni teel. - Kokkusaamise võimatusest mõjuval põhjusel peab teatama teineteisele viivitamatult ja võimalusel, mitte hiljem kui üks päev ette. - Lapsevanem, kelle juures laps viibib, ei või takistada teist vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast. Lapsega seotud probleemidest teatab vanem teisele vanemale telefoni või skype või e-posti kaudu esimesel võimalusel. Teisel vanemal on õigus saada informatsiooni laste tervisliku seisundi ja viibimiskoha kohta ajal, mil lapsed viibivad teise vanema juures. - Laste terviseküsimused otsustab see vanem, kellega koos lapsed vastavalt graafikule viibivad ja teine vanem annab vajadusel nõusoleku. - Laste viibimise ajal ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus suhelda lastega sidevahendite (Skype, e-post, telefon, vms) kaudu, arvestades laste tavapärast päevakava. - Laste emal on õigus reisida oma suhtlemiskorra järgsel nädalal koos lastega Euroopa Liidu liikmesriikides ilma isa nõusolekuta. Ema peab isale teatama, millises riigis lapsed koos emaga viibivad. Laste isal on õigus reisida oma suhtlemiskorra järgsel nädalal koos lastega Euroopa Liidu liikmesriikides ilma ema nõusolekuta. Isa peab emale teatama, millises riigis lapsed koos isaga viibivad. - Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel. Vanematel on alati õigus kokku leppida vanema ja lapse teistsuguses, sätestatust erinevas suhtlemiskorras.
  31. Avalduse kohaselt sündisid GG ja QQ (vanemad) kooselust XX.XX.XXXX laps A ja XX.XX.XXXX laps C. Alates kooselu alustamisest 2017 aasta augustis elasid lapsed koos isaga Keilas, XXX asuvas majas. Novembris 2018 aastal laste ema lahkus koos lastega selgituseta ning hakkas detsembrist laste ja isa suhtlust takistama. Isal on lastega väga lähedane suhe. Isa on loonud lastele eakohased tingimused kasvamiseks ja arenguks. Lapsed on elanud alates sünnist koos isaga, kes on olnud nende igapäevane hooldaja. Selle tulemusel on laste ja isa vahel tekkinud suurem kiindumussuhe. Laste ema takistab avaldajal lastega suhtlemist, on lapsed jõuga nende tavapärasest elukeskkonnast ära võtnud. Laste isa leiab, et temaga koos elades on lastele kindlustatud turvaline, arengut soosiv ja rahulik elukeskkond. Avaldajal on rohkem, kui puudutatud isikul III aega lastega tegelemiseks. Ta töötab tavalisel tööajal 07:3016:00 ja saab lastega olla nii nädala sees kui ka nädalavahetustel. Avaldaja tööajal lapsed asuvad lasteaias, mis asub 200 m avaldaja töökohast ning sügisest alates 50 m. Laste haigestumise korral saab avaldaja asuda lastega kodus töövõimetuslehel. Laste ema ei ole 4 2-19-7056 valmis tegelema igapäevaselt laste kasvatamisega ja hooldamisega ega suuda lastele tagada stabiilset elukeskkonda. Ta on kaks korda vahetanud elukohta, töötab medõena haiglas pikkades vahetustes, ka öösiti ja nädalavahetustel. Lapsed vajavad stabiilset ja turvalist keskkonda. Laste ema on laste isa, vanaema ja vanaisa suhtes verbaalselt ja füüsiliselt agressiivne, samuti laste ema halvustab laste ees isa. Laste isa laste ema ja laste suhtlust ei takista.
  32. Laste isa 07.10.2019 menetlusdokumendi kohaselt palus ta suhtluskorra määrata järgnevalt: - Lapsed kohtuvad vaheldumisi ema ja isaga ühe nädala korraga. Laste vanem, kelle juures lapsed on olnud ühe nädala, toob lapsi teise vanema juurde koju pühapäeval kell 17.00 ning edaspidi on lapsed sama graafiku kohaselt ühe nädala ema või isa juures. - Kui laste vanem ei saa lapsi tema juures viibimise nädalal tööülesannete täitmise tõttu või muul põhjusel hooldada ja lapsed ei ole lasteaias, siis viiakse lapsi teise vanema juurde ja lapsi hooldab teine vanem ning lastega täiendavalt koos oldud aega teise vanema graafikujärgsest ajast maha ei arvata. - Laste terviseküsimused otsustab see vanem, kellega koos lapsed vastavalt graafikule viibivad ja teine vanem annab vajadusel nõusoleku. - Laste viibimise ajal ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus suhelda lastega sidevahendite (e-post, telefon, vms) kaudu, arvestades laste tavapärast päevakava.
  33. Laste isas täiendas oma seisukohta 22.11.2019 e-kirjaga, tuues välja, et laste ema ei võimalda tal lastega kohtuda, on lapsed isa vastu üles keeranud, mistõttu lapsed on juba võõrdunud isast ja ei taha isaga kohtuda. Menetluse edasine käik
  34. Laste isa esitas avaldusega ka taotluse laste ja isa vahelise suhtluskorra määramiseks esialgse õiguskaitse korras. Harju Maakohus reguleeris 17.06.2019 määrusega lastega suhtlemise korda menetluse ajaks järgnevalt:

(1)Juunis kohtub isa lastega esmaspäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi ema juurde kell 19.00. Kohtumised toimuvad neutraalses kohas (laste mänguväljak, mängutuba, kohvik);
(2)Juulis kohtub isa lastega esmaspäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed nende elukohast ja toob lapsed ema juurde tagasi kell 19.00. Kohtumised toimuvad neutraalses kohas (laste mänguväljak, mängutuba, kohvik);
(3)Augustis kohtub isa lastega esmaspäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed nende elukohast ja toob lapsed ema juurde tagasi kell 19.
  1. Kohtumised toimuvad neutraalses kohas (laste mänguväljak, mängutuba, kohvik). Puudutatud isikute seisukohad
  2. Puudutatud isik III (laste ema) palus avalduse rahuldamata jätta. Laste ja ema kolimise põhjuseks oli isa agressiivne käitumine ja alkoholi tarvitamine. Algselt olid vanemate suhted head ja täisväärtuslikud, kuid aastal 2016 hakkas isa tarvitama alkoholi. Olukord väljus täielikult kontrolli alt aasta 2018 lõpuks. Paljasõnaline on väide, et 2018.a detsembrist hakkas ema laste ja isa suhtlemist takistama, kuna alates novembrist ema ise pakkus isale kohtuda lastega. Esimene aeg laste isa palus lapsed võtta ööbimisega ja nädalavahetusel. Laste ema polnud nõus andma lapsi nädalavahetusteks, kuna teadis, et isa hakkab iga reede jooma. Päevaste ja õhtuste kohtumistega polnud isa nõus. Alates veebruarist 2019 ei reageerinud laste isa enam laste ema kõnedele ja kirjadele ja blokeeris laste ema Facebookis. Samuti ei palunud 5 2-19-7056 laste isa alates veebruar 2019 lastega kohtumist ja ei huvitunud nende elust. Laste ema töötab tõesti enamus ajast nädalavahetustel ja öösiti. Sellisel viisil ei tööta laste ema täis töögraafikuga, vaid ainult 9-11 vahetust kuus. Nädala sees ja nädalavahetusel päevasel ning õhtusel ajal on ema koos lastega. Öiste vahetuste ajal ei viibi lapsed vanaema juures, vaid vanaema tuleb ise laste koju. Alates laste sünnist puudus isal soov ja huvi lastega tegeleda. Tuge kooselus polnud võimalik laste isa poolt saada. Oluline on lapsevanema soov ja võimalus pakkuda lapsele rahulikku keskkonda ja atmosfääri arenguks, oskus õigel ajal last suunata, lapsevanema oskus õigel ajal last suunata tegelema õigete asjadega ja oskus last õpetada. Isal puuduvad antud oskused. Ta ei tea, kuidas arendada ja õpetada lapsi, ei tea milliseid mänge oskavad lapsed mängida, ei tea lapse vajadusi ja ei oska neid rahustada juhul kui tekib vajadus. Kohtu poolt määratud suvise suhtluskorra esimesele kahele kohtumisele laste isa ei tulnud. Esimesest kohtumisest ta keeldus, teisest kohtumisest ta keeldus kuna Jaanipäev on pidu. Kolmas kohtumine oli isa poolt rikutud. Isa hilines kohtumisele pool tundi ja lisaks sellele rikkus kohtu ettekirjutust ja viis lapsed enda juurde koju. Rääkis lastele, et nad kolivad varsti tema juurde elama, näitas neile lastetube. Peale seda kohtumist hakkasid lapsed palju küsimusi esitama ja rääkisid emale, et nad tahavad elada koos emaga ja rohkem isa juurde ei lähe. Neljandale kohtumisele pidi ema lapsi veenma minema. Neljandal kohtumisel viis isa lapsed oma vanemate juurde, kus oli vanaema, vanaisa ja laste tädi, kes veetsid lastega aega. Laste ema ei näe selles midagi halba, kuid isa poolsed sugulased võivad lapsi enda juurde võtta teistel päevadel. Suhtluskord oli koostatud isa ja laste suhtlemiseks, et nad saaksid taastada omavahelist suhet. Laste ema toetab laste ja isa suhtlemist. Kui laste isa kadus laste elust, palus laste ema isal suhelda lastega. Laste ema 10.10.2019 esitatud menetlusdokumendi kohaselt peab suhtluskord olema ilma ööbimiseta ja tulevikus, kui isa ja lapsed on omavaheliste kohtumistega harjunud, saavad lapsed soovi korral isaga pikemalt aega veeta. Suhtluskord peab tagama laste turvalisuse, ei tohi olla lapsi liialt koormav, peab arvestama laste vanust ja valmisolekut. Laste ema pakub järgmist suhtluskorda: - Alates 21.10.2019 kohtub isa lastega esmaspäeval ja kolmapäeval. Isa võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi ema juurde kell 19.00 nende elukohta aadressil YYY; - Alates 21.01.2020 kohtub isa lastega esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval. Esmaspäeval ja kolmapäeval isa võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob tagasi ema juurde kell 19.00 nende elukohta aadressil YYY. Laupäeval isa võtab lapsed kell 10.00 laste elukohast ja toob tagasi kell 19.00 nende elukohta aadressil YYY; - Alates 21.04.2020 kohtub isa lastega üle nädala reedest - laupäevani. Isa võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi ema juurde laupäeval kell 19.00 nende elukohta aadressil YYY; - Isa kohustub laste viibimisel tema juures olema kaine ja samuti mitte tarvitama alkohoolseid jooke laste juuresolekul; - Isa kohustub arvestama ja juhinduma laste soovidest ja valmisolekust isaga kohtuda. Juhul kui lapsed keelduvad jääma isa juurde ööbimisega, teavitab isa viivitamatult sellest ema ja toob lapsed tagasi nende elukohta aadressil YYY; - Lapsevanem teavitab teist lapsevanemat viivitamatult laste tervisega seonduvates asjaoludest; 6 2-19-7056 - Laste haiguse korral jäävad lapsed nende alalise elukohta järgi nii kaua kui laste haigus ei parane; - Jõulupühad veedavad lapsed korda mööda vanematega. 24.-
  3. Dets 2020 veedavad lapsed emaga. 24.-
  4. Dets 2021 veedavad lapsed isaga. Isa võtab lapsed 24-l kell 16.00 nende elukohast (või must kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob tagasi 25-l kell 19.00 nende elukohta aadressil YYY; - Aastavahetused veedavad lapsed korda mööda vanematega.
  5. Dets 2020 alates 16.00 –
  6. Jaan 2021 kuni 19.00 veedavad lapsed isaga. Isa võtab lapsed kell 16.00 nende elukohast (või muust kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob lapsed elukohta YYY tagasi kell 19.
  8. Dets –
  9. Jaan 2021 veedavad lapsed emaga; - Isadepäeva veedavad lapsed isaga. Emadepäeva veedavad lapsed emaga. Isa võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi ema juurde kell 19.00 nende elukohta aadressil YYY; - Laste sünnipäeval on isal õigus lastega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku leppima emaga; - Laste sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures lapsed graafiku järgselt viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Kõik sünnipäeva rahalised kulud jagatakse pooleks; - Isa sünnipäeva 06.09 veedavad lapsed isaga ja ema sünnipäeva 03.11 veedavad lapsed emaga. Isa sünnipäeval võtab isa lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi ema juurde kell 19.00 nende elukohta aadressil YYY; - Kui vanem ei saa kokkulepitud ajal lastega kohtuda (laste haigus, vanema hõivatus, vms objektiivne põhjus) teavitab vanem mõistlikult teist vanemat sellest ette; - Kõikidel laste üleandmistel käituvad lastevanemad ning nendega kaasas viibivad isikud üksteise suhtes lugupidavalt ja viisakalt, st ei karju, ei halvusta, ei tõsta häält jne; - Vanemad hoiduvad laste kuuldes mistahes halvustavatest hinnangutest ja väljenditest teise vanema suhtes; - Kumbki vanem ei takista laste ja eemal viibiva vanema suhtlemist sidevahendi teel.
  10. Puudutatud isiku IV (eestkosteasutuse) vastusest nähtuvalt võib kogutud info põhjal öelda, et lapsevanematel on erinevad väärtushinnangud ja arusaamad pereelust ning laste kasvatamisest. Viimased 7 kuud ja periooditi ka varasemalt on ema kasvatanud lapsi üksinda ilma laste isapoolse toeta. Käesoleval ajal puudub põhjendatud alus laste elukorralduse muutmiseks ja osalise hooldusõiguse üleandmiseks isale. Emaga toimunud vestlustest selgus, et 17.06.2019 Harju Maakohtu kohtumäärusega määratud suhtluskord isa ja laste vahel ei hakanud kohe toimima, kuna kahel esimesel korral isa lapsi ei võtnud. Ema sõnul esimesel lastega kohtumisel rikkus isa määratud suhtluskorda, viies lapsed oma juurde koju ning rääkides lastele, et varsti hakkavad nad koos isaga seal elama. Ema sõnul osalesid esimesel isa ja laste kohtumisel GG vanemad ja järgmisel kohtumisel läks isa koos lastega oma õe juurde. Ema pole vastu, kui lapsed isa sugulastega kohtuvad, kuid praeguste kohtumiste eesmärk on isa ja laste suhete taastamine ja tugevdamine. Ema sõnul nõustusid lapsed isaga kaasa minema, kuid vajasid kinnitust, et isa nad pärast koju ema juurde tagasi toob. Ema sõnul võivad lapsed jääda ööseks isa juurde, kui isa on näidanud üles huvi lastega olla, tegeleb nendega, on kaine ja lapsed 7 2-19-7056 on rahulikud ning valmis ise ööseks jääma. Ema vajab kinnitust, et isa lubab lastel soovi korral emaga ühendust võtta või toob lapsed ema juurde tagasi, kui lapsed selleks soovi avaldavad. Isa selgituse kohaselt tahab ta, et lapsed elaksid võrdse aja mõlema vanema juures, kuid otsustusõigust laste elukoha, hariduse ja tervise küsimustes soovib saada endale. Isa usub, et tema juures on lastel parem elada, sest lapsed on seal üles kasvanud ja maja ümber on aed. Isa sõnul on see ebanormaalne, et saab lastega ainult mõne tunni korraga koos olla. Peale Paldiskisse kolimist pakkus ema isa sõnul talle lapsi algul nädalavahetusteks, kuid isale see ei sobinud. Isa ise kohtumisi lastega ei küsinud, kuid soovis, et lapsed talle õhtuti helistaksid. Isa avaldas pahameelt, et lapsed talle ei helistanud ja usub, et laste ema takistas. Isal oli endal raske lastele helistada, sest lapsed hakkasid jonnima ja ei tahtnud rääkida, oli oma sõnul proovinud 3-4 korda ise helistada. Suhtluskorras kokkuleppimist raskendab laste vähene valmisolek isaga kohtuda. Isal oleks võimalik omalt poolt kaasa aidata lastega suhte tugevdamisele. Näiteks võiks isa pöörduda psühholoogi poole, kes aitaks leida viise, kuidas isa saaks lastega suhet tugevdada. Kokkulepitud suhtluskord peab tagama laste turvalisuse, ei tohi olla lapsi liialt koormav, peab arvestama laste vanust ja valmisolekut. Arvestades vanemate raskusi omavahel lastega seonduvas kokku leppida, on oluline, et kohus kinnitaks võimalikult täpse suhtluskorra. Laste huvidest lähtuvalt peaks kokkulepitav suhtluskord olema astmeline, kohtumiste kestvus peaks pikenema järk-järgult vastavalt laste valmisolekule.
  11. Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et laste huvides on kehtestada suhtluskord, mis võimaldab lastele märksa laiapõhjalisemat suhtlust avaldajaga, kui on paika pandud esialgse õiguskaitse korras. Lastel on mõlema vanemaga tugev kiindumussuhe. Seda isegi vaatamata sellele, et isaga ei ole nad vahepeal pikka aega suhelnud. Iseenesest ei ole laste huvidega vastuolus ka suhtluskord, kus lapsed on nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures. See eeldab siiski mõlema vanema koostööd ja suutlikkust laste suhtes erinevates küsimustes kokku leppida. Sellist võimekust laste vanemate poolt näha ei ole. Samas ei ole laste huvides ka olukord, kus ema on tööl ööpäevastes vahetustes ning lapsi hoiavad emapoolsed sugulased. Selle aja võiksid lapsed olla isa juures. Puudub põhjus laste ja isa suhtlust piirata selliselt, et isa ei või lapsi enda juurde koju viia. Laste esindaja nõustus eestkosteasutuse seisukohaga, et suhtluskord peaks olem astmeline ning kohtumiste pikkus peaks suurenema vastavalt laste valmisolekule. Maakohtu määrus ja põhjendused
  12. Harju Maakohus jättis
  13. märtsi 2020 määrusega laste isa avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1); rahuldas laste ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes osaliselt ning andis laste igakordse viibimiskoha määramise otsustamise osas ainuhooldusõiguse laste emale (resolutsiooni punkt 2); rahuldas laste isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks laste ning laste isa vahelise suhtluskorra järgmiselt (resolutsiooni punkt 3): 3.1.Alates tsiviilasja nr 2-19-7056 kohtulahendi jõustumisest kohtub isa lastega iga nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval. Esmaspäeval ja kolmapäeval isa võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob tagasi laste ema elukohta kell 19.
  14. Laupäeval isa võtab lapsed kell 10.00 laste ema elukohast ja toob tagasi kell 19.00 laste ema elukohta; 3.2.Kuus kuud peale tsiviilasja nr 2-19-7056 jõustumist kohtub isa lastega üle nädala reedest laupäevani. Isa võtab lapsed reedel lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi laste ema elukohta laupäeval kell 19.00; 8 2-19-7056 3.3.Isa kohustub arvestama ja juhinduma laste soovidest ja valmisolekust isaga kohtuda. Juhul kui lapsed keelduvad jääma isa juurde ööbimisega, teavitab isa viivitamatult sellest laste ema ja toob lapsed tagasi laste ema elukohta; 3.4.Lapsevanem teavitab teist lapsevanemat viivitamatult laste tervisega seonduvates asjaoludest; 3.5.Laste haiguse korral on lapsed ema elukohas ja suhtluskorra järgseid kohtumisi ei toimu, samas on isal õigus ärajäänud kohtumise aja asemel saada täiendavad samas mahus ajad lastega kohtumiseks isale sobival ajal; 3.6.Jõulupühad veedavad lapsed vanematega kordamööda. 24.-
  15. Dets 2020 veedavad lapsed emaga. 24.-
  16. Dets 2021 veedavad lapsed isaga ja samas järjekorras edasi järgnevatel aastatel. Isa võtab lapsed
  17. detsembril kell 16.00 nende elukohast (või muust kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob tagasi
  18. detsembril kell 19.00 laste ema elukohta; 3.7.Aastavahetused veedavad lapsed vanematega kordamööda.
  19. detsember 2020 alates 16.00 –
  20. jaanuar 2021 kuni 19.00 veedavad lapsed isaga.
  21. detsember 2021 –
  22. jaanuar 2022 veedavad lapsed emaga ja samas järjekorras edasi järgnevatel aastatel. Isa võtab lapsed
  23. detsembril kell 16.00 nende elukohast (või muust kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob lapsed tagasi
  24. jaanuaril kell 19.00 laste ema elukohta; 3.8.Isadepäeva veedavad lapsed isaga. Emadepäeva veedavad lapsed emaga. Isa võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi laste ema elukohta kell 19.00; 3.9.Laste sünnipäeval on isal õigus lastega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku leppima emaga; 3.
  25. Laste sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures lapsed graafiku järgselt viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; 3.
  26. Isa sünnipäeva 06.09 veedavad lapsed isaga ja ema sünnipäeva 03.11 veedavad lapsed emaga. Isa sünnipäeval võtab isa lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi laste ema elukohta kell 19.00; 3.
  27. Kui vanem ei saa kokkulepitud ajal lastega kohtuda (laste haigus, vanema hõivatus, vms objektiivne põhjus) teavitab üks vanem mõistlikult teist vanemat sellest ette; 3.
  28. Kumbki vanem ei takista laste ja eemalviibiva vanema suhtlemist sidevahendite teel. 3.
  29. Vanematel on alati õigus kokku leppida vanema ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. 3.
  30. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
  31. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus PKS § 123 lg-le 1 ning § 143 lg-tele 1 ja 2, samuti LasteKS §-le
  32. Kohus arvestas mõlema vanema nägemust suhtluskorrast nii palju kui võimalik ja vajalik ning osas, mida kohus pidas põhjendatuks. Kohus leidis, et suhtlemiskorda kindlaks määrates ei pea tagama igal juhul vanematele ajaliselt võrdset õigust lastega suhelda, vaid lähtuda tuleb sellest, milline suhtlemiskord laste huvidele vastab. Lastega suhtluse aja pooleks jagamine tähendab laste kindlast elukohast ilma jätmist, kuivõrd sellisel juhul elaksid lapsed pool ajast ühe vanema juures ja pool ajast teise vanema juures. Kohus leidis, et üldjuhul on laste huvides elada ühes elukohas, mida lapsed saavad pidada koduks ja 9 2-19-7056 kus lastel tekib kodutunne. Vahelduva elukoha määramine põhjustab kohtu hinnangul lastes ebakindlust ja ebastabiilsust. Seda eriti väikelastes, kelle maailmapilt on tugevalt seotud ühe kohaga, mida lapsed koduna tunnetavad. Kohus leidis seega, et laste isa poolt nõutava suhtlemiskorra või pigem vahelduva elukoha määramine, ei vasta antud juhul laste huvidele. Kohus leidis, et laste isal oleks mõistlik võtta suhtluse aja pooleks jagamise küsimus üles uuesti laste teismeeas. Vanemaks saades on laste maailmapilt avardunud ja ei ole enam niivõrd kodu keskne. Vanemaks saades teavad juba lapsed ka ise paremini mida tahavad ja neil on võimalik selles osas põhjendatud arvamust avaldada. Sh ei pruugi sellisel ajal olla vajalik ka kohtupoolne sekkumine. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et suhtluskord peab antud asjas olema selline, kus eemal elavale vanemale on tagatud võimalus regulaarselt kindlatel väiksematel ajaperioodidel lastega suhelda, et vältida lastele kahest elukohast tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja samas vältida laste ning lastest lahuselava vanema võõrdumist. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et lapsed ja isa on teineteisest juba võõrdunud ja et lapsed ei taha isaga pikemalt kohtuda. Seda olukorda tuleb parandada, milleks on õige lahendus kohtumiste aja järkjärguline suurendamine, et esmalt kaotada võõrdumine ja seejärel vältida selle tagasitekkimist. Kohus leidis asjaolusid hinnates ja lähtudes laste parimatest huvidest, et antud hetkel on seega põhjendatud määrata suhtluskord määruse resolutsioonis toodud tingimustel. Määruskaebus
  33. Avaldaja (laste isa) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uus kohtulahend, millega täiendada laste isa suhtlemise korda lastega järgmiste punktidega:
(1)kaksteist kuud peale tsiviilasja nr 2-19-7056 jõustumist kohtub isa lastega üle nädala neljapäevast - laupäevani. Isa võtab lapsed neljapäeval lasteaiast ja/või koolist orienteeruvalt kell 16.00 ja viib nad laste ema elukohta laupäeval kell 19.00;
(2)alates 1.10.2020 (siis on ka C kuukese koolis käinud) kohtub isa lastega üle nädala kolmapäevast – laupäevani. Isa võtab lapsed kolmapäeval koolist orienteeruvalt kell 16.00 ja viib nad laste ema elukohta laupäeval kell 19.00;
(3)alates noorema lapse 11-aastaseks saamisest kohtub isa lastega lisaks üle nädala kolmapäevast – laupäevani toimuvale kohtumisele (n-ö pikk nädal) ka üle nädala neljapäevast – laupäevani (n-ö lühike nädal). Isa võtab lapsed neljapäeval koolist orienteeruvalt kell 16.00 ja viib nad laste ema elukohta laupäeval kell 19.
  1. Isa võtab lapsed pikal nädalal kolmapäeval koolist orienteeruvalt kell 16.00 ja viib nad laste ema elukohta laupäeval kell 19.
  2. Isa võtab lapsed lühikesel nädalal neljapäeval koolist orienteeruvalt kell 16.00 ja viib nad laste ema elukohta laupäeval kell 19.00;
(4)alates kummagi lapse 14-aastaseks saamisest, ehk nende varase teismeea lõpusirgel arutatakse vanemate ja lastega läbi suhtluse aja pooleks jagamise küsimus, kusjuures 14-aastasel lapsel on otsuse langetamisel sõna- ja hääleõigus.
  1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt väidab maakohus küll, et rahuldas laste isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt, kuid see ei vasta tõele. Avalduse osaliseks rahuldamiseks ei saa pidada seda, et laste viibimise ajal ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus suhelda lastega sidevahendite (e-post, telefon, vms) kaudu, arvestades laste tavapärast päevakava. Helistamisluba tuleks kohtult taotleda vaid siis, kui üks vanematest seda teisele vanemale ei võimalda. Käesoleval juhul selles vaidlust pole olnud. Kohus ei ole välja selgitanud, kas helistamiskeeld on ka tegelikult probleemiks ja kas sellega rikutakse laste huve. Muid lapse isa taotlusi suhtluskorra osas kohus ei rahuldanud, mistõttu oleks kohtulahendi resolutsioon sisuliselt ja formaalselt õige, kui kohus määranuks, et maakohus ei rahuldanud suhtluskorra kindlaksmääramisel isa avaldust.
  2. Suhtluskorra mitterahuldamise edasikaebamise põhjus on avaldaja taotlus, et lapsed kohtuvad vaheldumisi ema ja isaga ühe nädala korraga. Maakohus ei ole vaatamata oma 10 2-19-7056 seisukohale, et laste huvides on laste ja isa suhete järkjärguline taastamine, arvestanud laste isa ja laste suhete järkjärgulise taastamisega, sest selle plaani areng jääb poolikuks. Nimelt on kohtumääruse järgi kehtestatud suhtluskord määratud esmalt poole aasta peale ja sealt edasi on olukord ebaselge. Sellisena pole kohtumäärus ka täidetav, sest lapsed kasvavad ja laste isal ei oleks justkui õigust lapsi koolist võtta, sest kohtumäärus käsib lapsi võtta lasteaiast.
  3. Maakohus leidis, et laste isal oleks mõistlik võtta suhtluse aja pooleks jagamise küsimus üles uuesti laste teismeeas. Lapsed on täna - AA 6-aastane ja CC 4-aastane. Maakohus ei täpsustanud, millisest teismeea faasist on jutt, aga võib eeldada, et varajasest teismeeast, ehk umbes 11-14 aastastest lastest. Isegi kui seda kohtu seisukohta jaatada, tuleb arvestada, et selleni jõudmiseks on ca 7- 8 aastat aega, mistõttu on mõistlik seda kohtu õigesti mainitud isa ja laste suhete järkjärgulist taastamisaega millegagi sisustada. Kohus ise seda ei ole teinud. Sellest tulenevalt palub laste isa täiendada kohtu määratud suhtluskorda vastavalt oma ettepanekule.
  4. Nii Keila linn kui laste esindaja asusid kohtus seisukohale, et suhtluskord peaks olema astmeline ja et kohtumiste pikkus peaks suurenema vastavalt laste valmisolekule. Maakohus ei ole sellega arvestanud. Laste ühes või teises kodus elamine ei ole konkreetsel juhul nii traagiline, kuna kummagi vanema kodud on teineteisest ca 70 m kaugusel, sama kaugel on kummastki kodust lasteaed ja kool lasteaiast veel täiendavad 70 meetrit. Lastel ei ole suurt vahet, kas tegemist on ema või isa koduga, sest mängu-, lasteaia- ja koolimaa on nii ehk teisiti üks ja seesama. Maakohus ei ole oma lahendi tegemisel selle asjaoluga arvestanud. Menetlusosaliste seisukohad
  5. Puudutatud isik III (laste ema) palus jätta määruskaebus menetlusse võtmata, menetlusse võtmise puhul rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Laste isa on kaebusesse jätnud märkimata õigusnormi, mida kohus on tema arvates rikkunud. Ebaselgeks jääb väide, et kohus ei ole välja selgitanud, kas helistamiskeeld on ka tegelikult probleemiks ja kas sellega rikutakse laste huve. Oma avalduses laste isa ise palus antud punkti määratleda. Samuti on ebaselge, mis antud punktis laste isa ei rahulda. Kohus tegi omalt poolt kõik, et mõlemad pooled ja lapsed oleks rahul kohtumäärusega. Laste isa poolt pakutud suhtlemiskorra graafikus ei olnud arvestatud ühtki tingimust, mis peavad lastega suhtlemiskorra määratlemisel olema ära toodud. Alates 2018 lapsevanemad elavad eraldi. Alates veebruarist 2019 ei reageerinud laste isa laste ema kõnedele ja kirjadele ja blokeeris laste ema Facebookis, isa ei palunud lastega kohtumist ega huvitunud nende elust. Kogu antud ajavahemiku vältel kujunes lastel oma elu. Pakkudes antud graafikut, peab laste isa aru saama, et see muudab kardinaalselt laste elukorraldust ja režiimi, mis mõjub lastele ebamugavalt. Mitte midagi lastesse suhtumises isa poolselt muutunud ei ole. Laste isa ei toeta siiani laste graafikut. Näiteks kohtub ta lastega ühe päeva, rikub juba olemasoleva režiimi. Seega tekkib lastel ärevus ja arusaamatus, miks emal käib alati režiimi järgi, aga isaga võib teha mis tahad. Laste isa kaebab tihti selle kohta, et ta ei saa toita ega lapsi magama panna. Lisaks tüdrukud räägivad, et isal ei ole midagi süüa. Võttes arvesse kõike ülaltoodut on täiesti arusaamatu, kuidas ja millisel viisil ema oleks pidanud andma lapsi isale terve nädalase tähtaja vältel. Laste ema on seisukohal, et kohus ei pea määrama suhtluskorda kuni laste täisealiseni. Vanemad võivad oma äranägemisel suhtlemiskorda muuta. Määruse täiendamine laste isa poolt pakutud viisil on käesoleval ajal ning tulevikus vastuvõetamatu. Elukombed, milliseid viljeleb laste isa ning tema lohaks suhtumine režiimi, samuti tema vastutustundetu suhtumine laste arengusse, teevad laste viibimise nädala kestel võimatuks. Vastavalt pakutud suhtluskorrale pakub laste isa jagada iga nädal pooleks, mis veelkord kinnitab, et isa suhtub laste elukorraldusse vastutustundetult. Selline laste elamine on võimalik mõlema vanema vastastikuste suhete puhul. Antud juhul selline ühistegevus puudub. 11 2-19-7056 Laste isa ei mõtle tema poolt väljapakutud suhtluskorra tagajärgedele ega sellele, kui väsitav oleks väikeste laste jaoks antud suhtluskord. Hetkel käivad lapsed lasteaias, ajapikku lähevad kooli. Lapsed peaksid kaasas kandma kõiki õpikuid ja kooliks vajalikku ning kui unustavad raamatu ema juurde, jääb ülesanne tegemata. Hiljem on vaja kõik uuesti kokku korjata ja ema juurde viia. Selline suhtluskord võib lastele tekitada liigset ärevust, lastel ei teki kodutunnet ja igasugune turvatunne kaob. Stabiilsuse peavad lapsele tagama lapsevanemad. Maakohus on arvestanud nii Keila linna kui laste esindaja arvamusega. Täiesti loogika vastane on laste isa väide, et laste elamine ühes või teises kodus ei ole traagiline. Jutt käib stabiilsusest ja püsivusest, mida laste ema on võimeline kindlustama, laste isa aga mitte. Vanemate elukohtade vahekaugus ei oma antud juhul mingit tähendust. Laste ema teavitab, et vaatamata isa soovile veeta palju aega lastega, oleks pidanud alates 16.09.2019-07.04.2020 isal ja lastel olema 61 kohtumist, millest ei toimunud peaaegu pooled. Küll isa ei saanud, siis oli haige, teisel tööl, väsinud, pidevalt hilines kohtumistele ja lükkas edasi neid 45 minutit või tund.
  6. Puudutatud isik IV (eestkosteasutus) leidis, et määruskaebuse rahuldamine ei vasta laste huvidele. Kogutud info põhjal on lastekaitsetöötaja seisukohal, et taotletud suhtluskorra täiendused ei ole otstarbekad ega vasta laste huvidele. Taotletud suhtluskorra saab arutusele võtta, kui 05.03.2020 määratud suhtluskorda täidetakse ning laste ja isa vahel on kujunenud tugev ja usaldusväärne suhe. Määratud suhtluskord võimaldab taastada isa ja laste head suhet, on lastele turvaline ning ei ole liialt lapsi koormav. Käesoleval ajal, kui lapsed on alles eelkooliealised ja suhe isaga taastumisjärgus, ei ole võimalik leppida kokku aastate pikkust suhtluskorda. Tulevikus toimuva suhtluskorra kokku leppimisel on vajalik arvestada laste kooli ja huvitegevuse ning soovidega. Laste huvides on, kui lapsevanemad lahendavad oma erimeelsused lapsi puudutavates küsimustes ja edasised suhtluskorra muudatused lepivad tulevikus kokku omavahel, arvestades laste heaolu ja laste soove.
  7. Puudutatud isikutele I ja II (lapsed) riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldatama. Kohus on õigesti määranud suhtluskorra astmelisuse suhteliselt lühiajalisena, sest pärast kuut kuud iganädalasi sagedasi kohtumise võib eeldada, et lapsed on valmis jääma isa juurde ka ööseks. Kohus on õigesti otsustanud ja ka põhjendanud, miks vahelduv hooldusõigus ei ole käesolevas asjas tuvastatud asjaolude pinnalt laste huvidega kooskõlas. Määruskaebuse esitaja seda kohtu põhimõttelist seisukohta vaidlustanud ei ole. Võimalik ei ole pikalt ette näha ja praegu otsustada, et vahelduv hooldusõigus oleks noorema lapse 11-aastaseks saamisest s.o. 7 aasta pärast laste huvide ning nende igakülgse heaoluga kooskõlas. Kõiki asjaolusid selliseks suhtlusõiguse muudatuseks saab ja tuleb uurida siis. Samadel põhjustel ei saa praegu ette otsustada isa ja laste kohtumiste pikendamist ka määruskaebuse resolutsioonis punktides 3)i ja 3)ii näidatud moel. Põhjendamatu on määruskaebuse resolutsiooni punktis 3)iv esitatud protsessuaalne taotlus, kuna see ei sisalda vahetult isa ja laste suhtluse regulatsiooni. Kohtumäärusega ei saa kohustada vanemaid mingil ajahetkel hakata arutama suhtluskorra muutmist. Menetluse edasine käik
  8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667, et laste isa määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus täiendab maakohtu poolt määratud suhtluskorda vastavalt 12 2-19-7056 käesolevas määruses toodule. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuginedes muutmata jätta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
  10. Ringkonnakohus selgitab, et on seadusest tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määrust üksnes osas, milles avaldaja taotleb määratud suhtluskorra täiendamist. Maakohtu määrus on jõustunud osas, mida ei ole määruskaebusega vaidlustatud. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks, nii nagu taotles laste ema, ringkonnakohtu hinnangul õiguslik alus puudub, arvestades, et kaebuse sisust nähtuvalt heidab laste isa maakohtule ette diskretsioonipiiride ületamist.
  11. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seoses suhtluskorra avalduse lahendamisega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laste isa maakohtule esitatud avalduses esile toonud detailse suhtluskorra. Hilisemas kohtumenetluses esitatud suhtluskorra ettepanek ei sisalda laste isa avaldust, et ta avalduses märgitud suhtluskorda enam ei soovi. Arvestades, et mõned laste isa avalduses toodud suhtluskorra punktidest sisalduvad ka maakohtu määratud suhtluskorras (vt nt resolutsiooni punktid 3.8 ja 3.11 (osaliselt), 3.13, 3.14, 3.15), ei saa nõustuda väitega, et maakohus jättis laste isa suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse sisuliselt rahuldamata.
  12. Maakohtule ei ole ette heidetav ka helistamiskeelu probleemiks oleku välja selgitamata jätmine, arvestades, et mõlemad vanemad on suhtluskorra määramisel vanema ja laste suhtluse takistamist keelavat regulatsiooni vajalikuks pidanud. Nii nähtub laste isa avaldusest soov suhtluskorra kehtestamiseks nõnda, et lapsevanem, kelle juures laps viibib, ei või takistada teist vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast. Laste isa poolt hilisemas menetluses esitatud suhtluskord sisaldab ettepanekut reguleerida suhtlust nõnda, et laste viibimise ajal ühe vanema juures teisel vanemal õigus suhelda lastega sidevahendite kaudu, arvestades laste tavapärast päevakava. Laste ema nägemuse kohaselt võiks suhtluskord sisaldada määrangut, et kumbki vanem ei takista laste ja eemal viibiva vanema suhtlemist telefoni teel.
  13. Nõustuda tuleb siiski selle määruskaebuse väitega, et määratud suhtluskorra kohaselt ei ole laste isal õigust lapsi koolist võtta ja selles osas on suhtluskord ebaselge. Olgugi, et vanemad ise soovisid laste liikumise reguleerimist teise vanema juurde ainult lasteaiast või vanema elukohast, võinuks maakohus siiski tähele panna, et lastest vanem (A) on juba 6-aastane ja peatselt koolikohustuslik. Kuigi Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt saab lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus muutuda sundtäidetavaks alles pärast lepitusmenetluse ebaõnnestumist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.02.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13244, p 16.1.), peab kohtu määratud suhtlemiskord olema selge ja täidetav (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.11.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 28). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määratud suhtluskorda tuleb täiendada määranguga selle kohta, et kui lapsed hakkavad täitma koolikohustust, võtab isa lapse või lapsed lasteaia asemel koolist.
  14. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määratud suhtluskord on muus osas ebaselge ja poolik ega arvesta eestkosteasutuse ning laste esindaja arvamustega, kes leidsid, et laste ja isa kohtumisi tuleb järgjärgult suurendada vastavalt laste valmisolekule. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei ole laste isa suhtlus lastega olnud järjepidev ning on vahepeal ka katkenud. Vaidlustatud määruse resolutsiooni punktidest 3.
  15. ja 3.
  16. nähtuvalt on maakohtu määratud suhtluskord kaheastmeline. Selle kohaselt kohtub isa lastega esmalt kolmel nädalapäeval kindlaksmääratud ajavahemikel ning määruse jõustumisest 13 2-19-7056 kuue kuu möödumisel suhtlemise maht suureneb, võimaldades lisaks eelnevale lastega kohtumisi ka üle nädala reede pärastlõunast kuni laupäeva õhtuni. Eeskosteasutus ja laste esindaja määruskaebust ei toetanud.
  17. Maakohtule ei ole etteheidetav ka diskretsioonipiiride ületamine seoses laste isa sooviga määrata suhtlemise aeg lastega vanemate vahel võimalikult võrdselt ja pikemalt etteulatuvalt. Ringkonnakohus ei pea määruskaebust põhjendatuks osas, milles laste isa soovib lastega suhtlemise mahu suurendamist astmeliselt alates kaheteistkümne kuu möödumisest maakohtu määruse jõustumisest, alates hetkest kui noorem laps C on kuu koolis käinud ning alates noorema lapse 11-aastaseks saamisest.
  18. Maakohus leidis õigesti, et kuna antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et lapsed ja isa on teineteisest juba võõrdunud ning lapsed ei taha isaga pikemalt kohtuda, on laste huvides määrata suhtluskord väiksemate ajaperioodidega, olukorra parandamise õigeks lahenduseks laste ja isa vaheliste kohtumiste aja järkjärguline suurendamine ning laste isa saab suhtluse aja pooleks jagamise küsimuse üles võtta uuesti laste teismeeas. Kuigi maakohus ei ole tõesti põhjendanud, milliseid eluaastaid kohus silmas pidas, saab ringkonnakohus lähtuvalt teismeea klassifikatsioonist (varajane, kõrg, hiline) aru nõnda, et mõeldud on eelkõige varajast teismeiga (11-14 eluaastat).
  19. Arvestades määruskaebuses esitatud protsessuaalset taotlust, on maakohtu määrus jõustunud selle vaidlustamata osas ning vanematel tuli maakohtu määratud suhtluskorrast lähtuda. Laste isa esitas ringkonnakohtule 11.08.2020 esialgse õiguskaitse taotluse, milles väitis, et laste ema takistab laste ja isa suhtlust. Taotluse lahendamise käigus selgus vastupidiselt, et laste isa ise ei täida suhtluskorda ning on lastekaitsetöötajaga kohtumisel korduvalt rõhutanud, et suhtluskorda ta ei täida ning täitma ei hakka. Laste isa ei ole ümber lükanud eestkosteasutuselt laekunud infot, ega ka laste ema väiteid selle kohta, et laste isa ei ilmu alati kohtumistele, jätab neid ära ning on esinenud juhtumeid, kus lapsed olid ema juurde naastes toidu puudumise tõttu näljased.
  20. Eeltoodut arvesse võttes on ringkonnakohus seisukohal, et hetkel ei ole laste huvides maakohtu poolt määratud suhtluskorra täiendamine ja suhtlemise mahu suurendamine laste isa poolt soovitud viisil. Ringkonnakohus rõhutab, et PKS § 123 lg 1 tulenevalt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Praegusel juhul on laste isa ise nii oma suhtumise kui käitumisega välja näidanud, et kohtu määratud suhtluskorda ta ei täida, mis ei ole mõistetav, arvestades, et suhtluskorra kindlaksmääramise nõude esitas kohtule laste isa. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et PKS § 143 lg 1 kohaselt ei ole vanemal ainult õigust, vaid on ka kohustus lapsega isiklikult suhelda. Lapsel on õigus isiklikult mõlema vanemaga suhelda. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.03.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-612, p 18).
  21. Ringkonnakohtu eelnevatest põhjendustest tulenevalt ei ole maakohtule ette heidetav ka see, et kohus ei ole arvesse võtnud vanemate elukohtade väikest vahekaugust. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et konkreetsete laste puhul pole vahet, kumma vanema kodus nad viibivad. Primaarne ei ole mitte see, kui pikk või lühike on mängu-, lasteaia- ja koolimaa, vaid see, kas laste vanemad on võimelised oma vanemlikke kohustusi laste suhtes täitma ning laste õigustest ja huvidest lähtuma, mille eelduseks on nende sisust arusaamisvõime. 14 2-19-7056
  22. Määruskaebus ei ole põhjendatud ka osas, milles laste isa taotleb maakohtu määruse täiendamist punktiga, et alates kummagi lapse 14-aastaseks saamisest, ehk nende varase teismeea lõpusirgel arutatakse vanemate ja lastega läbi suhtluse aja pooleks jagamise küsimus, kusjuures 14-aastasel lapsel on otsuse langetamisel sõna- ja hääleõigus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kehtiv seadus ei võimalda vanematele teise vanema nõusolekuta kehtestada suhtluskorda puudutavate kokkulepete üle- või ümbervaatamise kohustust, samuti lastele sellistes aruteludes osalemise kohustust.
  23. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul ja edaspidi sõltub see, milliseks kujuneb suhtlemine lastega tegelikkuses, eelkõige laste isa enda suhtumisest ja sellest johtuvast käitumisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laste ema olnud laste isa ja laste suhtlemist toetav. Nii nagu maakohus õigesti osundas, on vanematel alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta (PKS § 143 lg 2¹ esimene lause). Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et juhul, kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele ja vanemad kokkuleppele ei jõua, tuleb vanemal pöörduda kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
  24. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid ja määruskaebuse rahuldamise ulatust arvestades õiglane.
  25. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.