← Eesti

2-19-16473/28

Obsah (9)§ 164§ 657§ 652§ 162§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-1647

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise 555,30 eurot koos seadusjärgse viivisega. Hagejad nõuavad elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 2 sätestatud miinimummääras. Maakohus tuvastas, et viidatud sätte kohaselt oli miinimumelatis

  1. a 270 eurot kuus ja alates
  2. jaanuarist 2020 292 eurot kuus. Maakohus leidis, et hagejad on elanud kogu hagi aluseks oleva perioodi (alates
  3. oktoobrist 2019) koos emaga ning et kostja hagejatele nimetatud perioodil vahetult ülalpidamist pole andnud. Samuti ei ole kostja hagejatele nimetatud perioodi eest elatist maksnud. Kostja pole vastupidiseid väiteid ega tõendeid esitanud, kuigi kostjale selgitati, et tegemist on kostja tõendamiskoormusega. Kuna kostja ei ole väitnud, et hagejate kulutused on tegelikust väiksemad, ei ole vaja uurida hagejate poolt esitatud tõendeid ülalpidamiskulude kohta. Maakohus mõistis kostjalt kummalegi hagejale välja elatise 78,38 eurot ajavahemiku
  4. oktoober –
  5. oktoober 2019 eest (270 / 31 x 9), 540 eurot ajavahemiku
  6. november –
  7. detsember 2019 eest (2 x 270), 1752 eurot ajavahemiku
  8. jaanuar –
  9. juuni 2020 eest (6 x 292) ning alates
  10. juulist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kummalegi hagejale 292 eurot kuus. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, sest kostja vaidles hagile vastu, kuigi kohus selgitas, et tema positsioon on lootusetu. Samuti ei täitnud kostja ajutiselt elatise maksmise kokkulepet laste hooldusõigust puudutava asja läbirääkimiste ajal. Kostja keeldus asja kokkuleppel lahendamast. Apellatsioonkaebus 2

(5)
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt lapse I kasuks välja alates hagi esitamisest kuni
  2. juunini 2029 igakuise elatise, mis vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrale, millest on maha arvestatud 1/3 Eesti Vabariigi tasutavast lasterikka pere toetusest ning alates
  3. juulist 2029 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatise summas, mis vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrale, millest on maha arvestatud pool Eesti Vabariigi tasutavast lastetoetusest. Lapse II ülalpidamiskohustuse palus kostja jätta alates hagi esitamisest kuni lapse II täisealiseks saamiseni ema kanda. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Alternatiivselt tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata samale maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus jättis vaidlustatud otsuse tegemisel arvestamata, et vanemad täidavad ülalpidamiskohustust omavahelise kokkuleppe alusel iga lapse kohta eraldi (PKS § 100 lg 3). Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Vaidlust ei ole, et RR elab kostja juures ning teised lapsed ema juures. Seetõttu on laste ülalpidamine jagunenud selliselt, et kostja kannab kõik kulud, mis on seotud RR-ga ja ½ hageja I ülalpidamisega seotud kuludest. Laste ema kannab kõik kulud, mis on seotud hagejaga II ja ½ hageja I ülalpidamisega seotud kuludest. Maakohus jättis tähelepanuta, et ema pangakontole laekub igakuiselt kolme lapse lastetoetus 520 eurot. Emale laekub lastetoetus hoolimata sellest, et alates
  4. aastast asus RR elama isa juurde. Hagejate igakuised vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Kostja kuupalk on 584 eurot, mistõttu hagiavalduses nõutud elatisraha väljamõistmisel saab kahjustada kostja ülalpidamine. Kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama vanemate majanduslikku olukorda ja hagejate vajadusi. PKS § 102 lg 2 kohaselt saab elatist mõjuval põhjusel vähendada alla miinimummäära. Maakohus jaotas menetluskulud põhjendamatult erinevalt

§ 164lg-s 1 sätestatust.

Vastustajate seisukohad

  1. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse kohta (

§ 652lg 1 p 1).

Maakohus tuvastas, et hagejad elavad alates

  1. oktoobrist 2019 emaga ning kostja ei ole vahetult ülalpidamist andnud ega elatist maksnud. Maakohus on elatise väljamõistmisel lähtunud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. 7.
  2. Maakohus ei jätnud asjas ebaõigesti PKS § 102 lg-t 2 kohaldamata. Apellatsioonkaebuses ja
  3. augusti
  4. a menetlusdokumendis (lõplik seisukoht) on kostja esitanud uued väited: laste vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega (520 eurot), keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta on ca 306 eurot, kostja sissetulekuks on 584 eurot kuus ning tema varaline ja tervislik seisund ei võimalda miinimummääras hagejatele elatist anda. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et esinevad asjaolud elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja eeltoodud väited jätta

§ 652

lg 4 alusel tähelepanuta, sest kostja ei ole apellatsioonimenetluses uute asjaolude esitamise lubatavust põhjendanud. Kõiki eeltoodud väiteid sai kostja esitada maakohtus. Kolleegium 3

(5)märgib, et kohus võib PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada, kuid seda saab teha üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses vaatamata kohtu selgitustele elatise vähendamise aluseks olevatele asjaoludele (vt maakohtu selgitused; tl 45 ja pöördel). Kuna PKS § 102 lg 2 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid maakohtu menetluse käigus ei esitatud, siis ei pidanud maakohus kostjalt väljamõistetava elatise suuruse üle otsustades viidatud sätet kohaldama. 7.
  1. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole hagejatel vahelduvat elukohta ning kostja ei ole tõendanud, et ta kannab hagejate kulutusi vahetult. Kostja ei saa tasaarvestada RR väidetavat elatise nõuet ema vastu lapse II elatise nõudega kostja vastu. Kostja on apellatsioonkaebuse päisesse meelevaldselt märkinud RR kui asjast puudutatud isiku. RR-l saab ülalpidamise nõue olla ema vastu, kuid RR ja ema ei ole praeguses asjas menetlusosalised ning samuti ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1). Sellise kokkuleppe, et üks vanem kannab ühe lapsega seotud kulutused ja teine kannab teise lapsega seotud kulutused, oleksid pooled saanud sõlmida kokkuleppena (vt maakohtu selgitused;
  2. mai
  3. a istungi protokoll, tl 71 pöördel). RR poolt
  4. juulil 2020 hagi esitamine ema vastu elatise saamiseks (tsiviilasi nr 2-20-9508) ei anna alust praeguse maakohtu otsuse tühistamiseks ja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks.
  5. Ringkonnakohus ei võta asja juurde apellatsioonkaebusega, hageja lõpliku seisukohaga, kostjate vastusega ja lõpliku seisukohaga esitatud uusi dokumentaalseid tõendeid, sest nende vastuvõtmise eeldused ei ole täidetud (

§ 652lg-d 3 ja 4).

9. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti jätnud menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Ülalpidamisasjas saab menetluskulude jaotamisel

§-dele 162 ja 163 lisaks kohaldada

§ 164lg-t 3.

Kostja viide

§ 164lg-le 1 on ekslik.

Kuna maakohus hagi rahuldas, siis on menetluskulud õigesti jäetud kostja kanda. Lisaks on maakohus põhjendanud, miks ei tule kohaldamisele

§ 162lg 4.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171

lg 1 järgi kostja kanda.

§ 174

lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Hagejate apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Hagejate esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejatele apellatsiooniastmes osutatud õigusabi 4,10 tundi tunnihinnaga 110 eurot käibemaksuta. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt (

§ 175lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejate esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks kaks tundi ja vastuse koostamiseks 2,10 tundi. Kolleegium peab nende toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejate esindaja töötunni hind 110 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus hagejate lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. 4

(5)Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Eelnevat arvestades on hagejate ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku (328 + 65,60) 393,60 eurot, mis kuulub hagejatele hüvitamisele võrdsetes osades, sest hagejad ei ole solidaarvõlausaldajad. Hagejad paluvad kohustada kostjat maksma menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (

§ 177lg 4).

11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.