← Eesti

3-19-1278/37

Obsah (6)§ 155§ 235§ 99§ 154§ 152§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1278 H

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 235lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD

  1. Keila Tarbijate Ühistu on Keskväljak 14 kinnistu omanik Keilas.
  2. Keila Linnavolikogu 28.08.2018 otsusega nr 24 tunnistati Keilas asuva Keskväljak 12a kinnistu osas kehtetuks varem seda kinnistut hõlmanud detailplaneering.
  3. Keila Linnavalitsus andis 27.09.2018 korraldusega nr 321 projekteerimistingimused nr 24918 Keskväljak 12a kinnistul asuva hoone laiendamise projekti koostamiseks.
  4. Keila Linnavalitsuse 06.06.2019 korraldusega nr 192 anti Keskväljak 12a kinnistul asuva hoone laiendamiseks ehitusluba nr 1912271/
  5. Keskväljak 12a kinnistu omanik on Keila Perearstikeskuse OÜ.
  6. Keila Tarbijate Ühistu esitas 05.07.2019 (täiendatud 14.08.2019) Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 06.06.2019 korraldusega nr 192 väljastatud ehitusloa nr 1912271/14653, Keila Linnavolikogu 28.08.2008 otsuse nr 2414 ja Keila Linnavalitsuse 27.09.2018 korralduse nr 321 tühistamiseks. 2

(4)3-19-1278
  1. Tallinna Halduskohtu 29.04.2020 otsusega rahuldati Keila Tarbijate Ühistu kaebus ja tühistati Keila Linnavolikogu 28.08.2018 otsus nr 24 (resolutsioonis ekslikult märgitud 24.08.2008 otsus), tühistati Keila Linnavalitsuse 27.09.2018 korraldus nr 321, tühistati Keila Linnavalitsuse 06.06.2019 korraldus nr 192, mõisteti Keila linnalt Keila Tarbijate Ühistu kasuks välja menetluskulu 6405 eurot ning jäeti teiste menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
  2. Keila linn esitas 28.05.2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 29.04.2020 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata.
  3. Keila linn selgitas apellatsioonkaebuses mh, et vastustaja ja kaebaja on jätkuvalt valmis kohtuasja lahendama kompromissi sõlmimisega ning ka kolmas isik on avaldanud sellekohast tahet. Menetlusosalised kinnitasid 12.06.2020 vastustes kohtunõudele, et kompromissläbirääkimised nende vahel on endiselt pooleli, nad peavad võimalikuks kompromissini jõudmist ning on nõus haldusasja menetluse peatamisega kuni 15.09.
  5. Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2020 määrusega võeti menetlusse Keila linna apellatsioonkaebus (p 1) ja rahuldati menetlusosaliste ühine taotlus menetluse peatamiseks. Haldusasja menetlus peatati kompromissläbirääkimiste pidamise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuni 15.09.
  7. Menetlusosalised esitasid 16.09.2020 ringkonnakohtule kompromissi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 99 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud ja menetluse peatamise tähtaeg möödunud, uuendab ringkonnakohus haldusasja nr 3-19-1278 menetluse.

§ 99

lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele ja kolmandatele isikutele kättetoimetamisega. Sama paragrahvi lg 4 järgi jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. 12.

§ 154

lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 155

lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse.

§ 155

lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtulahendi. Menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed (

§ 155lg 6).

13. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused jätta kompromiss kinnitamata. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on täidetav. Seetõttu tühistab ringkonnakohus

§ 155

lg 3 alusel halduskohtu 29.04.2020 otsuse ning lõpetab

§ 152lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse. 3

(4)3-19-1278 14.

§ 108

lg 7 sätestab, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised kompromissi sõlmides leppinud kokku, et kaebaja ja Keila Linnavalitsus lepivad kaebaja menetluskulude hüvitamise määras ja korras täiendavalt kokku 10 päeva jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest ning kaebaja ei hüvita kolmanda isiku menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.