4-20-2812 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tal

) § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks Tarmo Hänilane, isikukood: 38704060243; kodakondsus: xxxx; elukoht: xxxx; töökoht: E OÜ; tel: xxxx; e-post: xxxx; karistusregistri kohaselt neli kehtivat väärteokaristust Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060; e-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2 ja §-dest 133-135, otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.06.2020 otsus väärteoasjas nr 2317,20,003828, millega Tarmo Hänilast karistati liiklusseaduse (

) § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks, osaliselt, s.o karistuse liigi osas. 2. Teha uus otsus, millega Tarmo Hänilast karistada

§ 227

lg 3 alusel mootorsõiduki B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Mootorsõiduki B-kategooria juhtimise õiguse äravõtmise neljakuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.
3. Tarmo Hänilane on

§-st 127 tulenevalt kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 6. Otsuse koopia saata Tarmo Hänilasele ning Politsei- ja Piirivalveametile. 1 4-20-2812 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Tarmo Hänilasele heidetakse väärteoasjas nr 2317,20,003828 ette seda, et ta 14.05.2020 kell 22.08 Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Keila-Haapsalu tee 24-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxxx (reg.märk xxxx) asulavälisel teel kiirusega 142+/-5 km/h, ületades suurimat antud teelõigul lubatud sõidukiirust 90 km/h, mitte vähem kui 47 km/h võrra. Oma tegevusega rikkus Tarmo Hänilane

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtuvälise menetleja 04.06.2020 otsusega karistati Tarmo Hänilast

§ 227lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

1. Otsuse peale esitas menetlusalune isik 28.06.2020 kaebuse, mida täpsustas 06.07.2020 ekirjaga. Kaebuses ja selle täpsustuses märkis Tarmo Hänilane, et määratud karistus on liiga ränk. Juhilubade äravõtmine tekitab kaebaja hinnangul olukorra, kus ta kaotab töö ja sissetuleku, ei ole suuteline tasuma juba olemasolevaid rahalisi kohustusi. Ta palus kaaluda teisi karistuse liike. Rahalise iseloomuga karistust pidas kaebaja enda puhul ebatõenäoliseks variandiks, kuid lootis, et ehk on karistuste valikus tingimisi vabadusekaotus või üldkasulik töö. Tarmo Hänilane nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja nõustus samuti asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et kaebaja süü on tõendatud, tegu õigesti kvalifitseeritud ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teadlik kiiruse ületamisest. Kiirust mõõtis pädev politseiametnik ja mõõteseade oli taadeldud. Isiku süü on

§ 227lg-s 3 sätestatud kiiruste vahemikku arvestades keskmise lähedal.

Menetlusalusel isikul on varasemalt neli kehtivat liikluskaristust, mille eest määratud rahatrahvid on siiani tasumata. Seega on rahatrahvi kohaldamine ennast ammendanud ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistusena tagab, et isik ei saa enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Korrakaitseorgan peab üldpreventiivse eesmärgina kõigile liiklejatele näitama, et liiklusreeglite eiramine ei ole põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Kokkuvõttes märgib kohtuväline menetleja, et määratud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT 4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5.

§ 227

lg 3 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis.

§ 15lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

Kohus kontrollib esmalt T. Hänilase tegevuse vastavust

§ 227lg 3 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

6. Tarmo Hänilase menetlusaluse isikuna antud ütlused näitavad, et ta juhtis Keila-Haapsalu maanteel mootorsõidukit xxxx (reg.märk xxxx) ning ületas suurimat lubatud sõidukiirust. Lisaks kaebaja ütlustele on väärteo toimepanemine tõendatud politseitöötajast tunnistaja T S (S) ütlustega, millest nähtub, et tunnistaja mõõtis 14.05.2020 kell 22.08 Keila-Haapsalu mnt 24 km-l Haapsalu suunas liikuva xxxx (reg.märk xxxx) sõidukiiruseks 142+/-5 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus oli antud teelõigul 90 km/h ning sõiduki juhiks osutus Tarmo 2 4-20-2812 Hänilane. Eelnevalt esile toodud isikute ütlused haakuvad kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatuga, millest nähtuvalt loeti 14.05.2020 kell 22.08 menetlusaluse isiku juhitava sõiduki kiiruseks Keila-Haapsalu mnt 24-ndal kilomeetril 142 km/h (kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 137 km) ning suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Eelnevate tõenditega on kohtu hinnangul tuvastatud, et T. Hänilane juhtis mootorsõidukit kiirusega 137 km/h, tegi seda asulavälisel alal, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Seega ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h (137 km/h – 90 km/h = 47 km/h), rikkudes nii

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ja täites nii oma tegevusega

§ 227lg 3 objektiivsed tunnused.

7.

§ 227

lg 3 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb kiirusemõõturi kasutamise protokollist, et 14.05.2020 kella 22.08 ajal olid liiklus- ja ilmastikuolud head. Protokollist nähtub, et ilm oli sademeteta, tee oli kuiv ja kattega, väljas oli hämar, samas nähtavus oli hea; kontrollitav sõiduk liikus üksinda. Tarmo Hänilase seletuskirjast (olemuselt vastulausest) nähtuva põhjal oli tal soov jõuda pärast õhtust vahetust lähimasse kauplusesse Keilas ning pärast seda transportida teine traktorist öisesse vahetusse. Samuti selgitas ta, et vasakus esirattas oli mustusest tingitud vibratsioon, mis kiiruse suurenedes ühtlustus märgatava resonantsita. Ta oli keskendunud tee jälgimisele ja spidomeetrit ei vaadanud, täpsest kiirusest teadlik polnud. Kohtu hinnangul on 47 km/h kiiruse ületamine sedavõrd suur kiiruseületus, mis on heades ilmastiku- ja liiklusoludes tajutav igale teed jälgivale sõidukijuhile varasema sõidukogemuse põhjal ka siis, kui parasjagu spidomeetrit ei vaadata. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte näitab, et B-kategooria juhtimisõigus on T. Hänilasel 10.10.2007. Kohus leiab, et arvestades T. Hänilase pikka juhistaaži ning 14.05.2020 häid ilmastiku- ja liiklusolusid, aga ka tema enda selgitusi sõiduki vibratsiooni vähendamise osas sõiduki kiiruse tõstmisel, pidas T. Hänilane võimalikuks, et tema juhitus sõiduk liigub kiiremini, kui antud teelõigul lubatud. Kuna ta spidomeetrit ei jälginud, siis järelikult ta ka aktsepteeris (möönis), et sõiduk liigub lubatust kiiremini. Seega on Tarmo Hänilane talle etteheidetava väärteoteo toime pannud tahtlikult, vähemalt kaudse tahtluse vormis. 8. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 227lg 3 koosseisule.

1. T. Hänilase süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis on

§ 227

lg 3 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 päevamäära, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks.

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole Tarmo Hänilase puhul otstarbekas ega kohaldatav, sest see ei aitaks ära hoida uute süütegude toimepanemist. Menetlusalust isikut on karistusregistri andmetel karistatud neljal korral liiklusalaste rikkumiste (sh üks kord sõidukiiruse ületamise eest) eest rahatrahviga, mis on karistusregistri andmete kohaselt tasumata. Seega on rahatrahv kaebaja mõjutusviisina end ammendanud, sest vaatamata varasematele rahatrahvidele liiklusalaste väärtegude eest on ta jätkanud samalaadseid rikkumisi. Samas jääb viimase väärteokorras karistamise (24.02.2018 sõidukiiruse ületamise eest) ja käesoleva rikkumise toimepanemise vahele enam kui kaks aastat. Nimetatud näitab, et näitab, et T. Hänilast on võimalik mõjutada õiguskuulekusele arestist leebema karistusalternatiiviga, st juhtimisõiguse äravõtmisega.
2. Kohtu hinnangul on T. Hänilase süü talle etteheidetavas sõidukiiruse ületamises keskmise lähedane. Sellele viitab asjaolu, et juhitud mootorsõiduki kiirus ületas lubatavat 47 km/h, 3 4-20-2812 mis jääb

§ 227

lg 3 sätestatud kiiruseületamine väärteokoosseisu (41-60 km/h) keskmisest määrast veidi väiksemaks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid väärteoasjas ei ilmne. Kohtuvälise menetleja kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise määr 4 kuud jääb mõnevõrra alla

§ 227lg 3 sanktsiooni keskmist ning vastab kohtu hinnangul T.

Hänilase süü suurusele. 13. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Tarmo Hänilaselt tuleb ära võtta kõigi tal olevate kategooriate mootorsõiduki juhtimise õigus. Praegusel juhul rikkus T. Hänilane liiklusnõudeid B-kategooria sõidukiga. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest tulenevalt on Tarmo Hänilasel nii B- ja BE- kui ka C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. T. Hänilase selgitusest (vastulausest) nähtub, et ta on suutnud saada jagu alkoholi liigtarvitamisest, tal on püsiv sissetulek, millest tööandja iga kuu kohtutäituritele ülekandeid teeb. T. Hänilane töötab põllumajandusega tegelevas ettevõttes (E OÜ) ning soovib teraviljakombaini juhtimisõiguse saamiseks sooritada CE-kategooria sõidueksamit. Samuti on menetlusaluse isik selgitanud kohtule esitatud kaebuses, et juhtimisõiguse äravõtmine tooks kaasa töö kaotuse ja sissetuleku kadumise. Kohus arvestab seejuures, et praeguse kiiruseületamise pani T. Hänilane toime just B-kategooria sõidukiga ning rikkumise põhjuseks oli soov jõuda pärast õhtust töövahetust kiiresti poodi ja soov toimetada pärast seda teine traktorist öisesse vahetusse – tegevused, milleks enamasti kasutataksegi sõiduautot, mitte traktoreid või muid suuri põllutöömasinaid. Samuti kohus arvestab karistusandmetest põhjal, et kiiruseületamine ei ole T. Hänilasele saanud harjumuslikuks tegevuseks, kuna viimane samalaadne rikkumine toimus üle 2 aasta tagasi. Seetõttu kohus leiab, et eripreventiivsest aspektist piisab T. Hänilase mõjutamiseks ja

§-s 227 sätestatud tegude toimepanemisest hoidumiseks üksnes temalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisest.

1. Toodud seisukoht on kooskõlas Riigikohtu 30.04.2010 otsusega nr 3-1-1-26-10, millest nähtuvalt on kõrgem kohus leidnud, et karistusseadustik ja liiklusseadus võimaldavad võtta isikult ohutu liiklemisega seotud süütegude eest ära ka üksnes teatud kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse. Nimetatud lahendis selgitab kohus, et seaduste isikule soodsam tõlgendamine võimaldab individuaalsemat lähenemist igale rikkumisele ja selle toimepannud isikule, kuid juhtimisõiguse nö osaline äravõtmine peaks olema pigem erand. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud teha selline erand ning seetõttu võtab kohus Tarmo Hänilaselt ära üksnes B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse. Selline lahendus hoiab ära edasised kiiruseületamised sõiduautoga, kuid võimaldab T. Hänilasel jätkata tööd mootorsõidukitega, mille juhtimine ei nõua B-kategooria juhtimisõigust.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja 04.06.2020 otsuse osaliselt, s.o karistuse liigi osas ning teeb uue otsuse, millega võtab ära Tarmo Hänilaselt neljaks kuuks B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4