Obsah (18)

§ 175§ 173§ 171§ 164§ 162§ 125§ 65§ 23§ 158§ 124§ 153§ 163§ 28§ 165§ 66§ 169§ 170§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi X. X. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-20-2242 Mene

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta X. X. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada X. X. (isikukood XXX; elukoht XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. septembril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
4. Usaldusisikul esitada kord aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt
5. aprillil 2021, järgnev
6. oktoobril 2021, jne.
7. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 2/10 Võlgnik ei tohi varjata oma tulu ning vara. Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma kohtule teavet teenitud tulu ning varade kohta. Tulu ning varade peitmist või varjamist käsitleb kohus kui

§ 175lg 2 p 2 rikkumist ning võlgnikku kohustustest ei vabasta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Arvestamata sissetulekut, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, kohustub X. X. oma tulust loovutama usaldusisikule igakuiselt vähemalt 24 eurot, so summa, mille usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas, 15. septembril, võlausaldajatele välja maksab. Oma sissetulekust arestitava osa leidmiseks saab võlgnik kasutada kohtutäitur Oksana Kutšmei kodulehel asuvat töötasu arestimise skeemi (http://kuchmei.tartutaitur.ee/index.php?page=content&tag=scheme). Leitud arestitavast summast tuleb võlgnikul 75% eraldada usaldusisiku kontole. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

3/10 MENETLUSE KÄIK

1. X. X. esitas 11.02.2020 Tartu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduses esitas X. X. avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 17.03.2020 määrusega kuulutati välja X. X. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Pankrotimenetluses esitatud nõuded kaitsti nõuete kaitsmise koosolekul 19.06.2020 (nõuete kaitsmise koosoleku teade avaldatud 03.06.2020). Jaotusettepanek kinnitati 01.07.2020 määrusega.
2. 16.07.2020 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotlused: 1) lõpetada X. X. pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) vabastada pankrotihaldur tema kohustustest; 3) kinnitada pankrotivara arvel kantud pankrotimenetluse kulud 178,79 eurot; 4) määrata pankrotihaldurile töötasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot ning määrata, et pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduv käibemaks hüvitatakse täies ulatuses riigi vahenditest ja tasutakse OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) kontole nr XXX AS-is Swedbank; 5) otsustada X. X. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
3. 17.08.2020 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 08.09.
4. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.
5. 02.09.2020 toimus kohtuistung, kus kohus selgitas võlgnikule tema õigusi ja kohustusi. Võlgnik kohustus arestimisele mittekuuluva sissetuleku korral tegema vabatahtlikke eraldusi võlausaldajatele vähemalt 24 eurot kuus. ARUANNE
6. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara, mida saaks müüa.

Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud sissetulekut kokku 2252,62 eurot, sealhulgas XXX XXX 1016,02 eurot ja töötuskindlustushüvitist 1143 eurot ning XXX 93,60 eurot. Võlgniku jooksvast sissetulekust arvati pankrotivara hulka 138,29 eurot. Kohtutäiturilt laekus pankrotivarasse enne pankroti väljakuulutamist võlgniku sissetulekust kinni peetud, kuid täitemenetluse lõppemise tõttu sissenõudjale edasi kandmata 40,50 eurot. Pankrotivara väärtus kokku on 178,79 eurot. 2. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. Pankrotihaldur on küll tehniliselt korraldanud võlgniku jooksvast sissetulekust 30% suuruse osa ülekandmise võlgniku alaealiste laste ülalpidamiseks, kuid haldur ei käsita sel viisil aprillis, mais, juunis ja juulis vahendatud summat (675,78 eurot) pankrotivarasse laekunud ja pankrotivarast tehtud maksena. 2.
2. Massikohustused: Kõik pankrotivarast tehtud maksed on pankrotimenetluse kulu. 2.
3. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud summas 178,79 eurot, sealhulgas tasu OÜ ÜK Büroo ruumide ja sisseseade kasutamise eest 126 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide maksumus 19,16 eurot, käibemaks 29,03 eurot ning panga teenustasu 4,60 eurot. Peaaegu kõikide pankrotimenetluse toimingute (suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega, võlausaldajate nõuete kontrollimine, dokumentide koostamine, koosoleku läbiviimine jms) tarbeks on kasutatud OÜ ÜK Büroo ruume ja nende juurde kuuluvaid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet jne). OÜ ÜK Büroo ei ole

§ 125lg 1 ja 2 nimetatud isik.

4/10 2.5. Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: Edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel.

Pankrotiavalduses kinnitas võlgnik, et tal puudub realiseeritav vara ning ta soovib, et kohus ta kohustustest vabastaks. Võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel ehk eeskätt selleks, et pakkuda võlgnikule võimalust vabaneda oma kohustustest. Vastavalt

§-le 65 lg 11 nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi vaid selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Tasu taotledes lähtungi eeltoodust. Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotlen kohtult haldurile 14 töötunni eest 397 euro suuruse töötasu määramist (28,36 eurot tund). Tasule lisandub käibemaks 79,40 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - suhtlus võlausaldajatega, sh pankrotiteadete saatmine 1,5 tundi - suhtlus täituritega täitemenetluste lõpetamiseks, arestide kustutamiseks 0,5 tundi jms - suhtlus pankadega, sh kontode käsutusõiguse vormistamine, lõpetamine 1 tund - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 0,75 tundi - suhtlemine muude isikutega võlgniku asjus 1 tund - sissetuleku jagamise kokkulepete läbi rääkimine, koostamine ja 0,75 tundi sõlmimine - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, maksed võlgnikule ja 1,5 tundi ülalpeetavatele - esitatud nõudeavalduste vastuvõtmine, kontrollimine, andmete 2 tundi täpsustamine - võlausaldajate üldkoosolekute (2 tk) ettevalmistamine ja läbiviimine 1,5 tundi - jaotusettepaneku ja muude menetlusega seotud dokumentide koostamine 1,5 tundi 2 tundi -

§ 158

lg 3 sätestatud aruande koostamine, kohtule esitamine Aruande kohtule esitamise ajal ei ole pankrotivarasse kuuluva rahaga arveldamiseks kasutatud võlgniku kontol nr XXX raha. Enne pankrotimenetluse lõppu mainimisväärse summa pankrotivarasse laekumine on vähetõenäoline. Ulatuses, milles kohus peab halduri töötasu taotlust põhjendatuks, saab maksta halduri tasu riigi vahenditest. Võlgniku arvelduskontodel nr XXX ja XXX olevat raha ei käsitata pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema igapäevaste kulude katmiseks. Võlgnikul on ka arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank. Seda kontot ei ole pankrotimenetluse ajal kasutatud, sellel kontol ei ole raha. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist 5.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 5/10 6. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotihaldur tegi pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosolekuid, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning fikseeris kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 3) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivara, võlgniku ja tema ülalpeetavate vahel. 6.

1. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi 8 nõudeavaldust summas 7232,50 eurot. Nõuetele ei esitatud vastuväiteid. 6.
2. Võlgnik saab igakuiselt XXX XXX ning sai kuni 05.07.2020 XXX. Lisaks saab võlgnik igakuiselt XXX. Muud sissetulekut ei ole seni olnud. Võlgnik asus alates 06.07.2020 tööle XXX XXX. Võlgniku väitel peaks ta saama tunnitasu, kuid kuutöötasu suurust ei oska ennustada. Võlgnik loodab, et tema töötasu ei kujune XXX väiksemaks. XXX teeb maksed AS-is Swedbank avatud võlgniku arvelduskontole nr XXX, mille käsutusõigus kuulub üksnes pankrotihaldurile. Tartu Linnavalitsus ja tulevikus ka XXX teevad maksed AS-is SEB Pank avatud võlgniku arvelduskontole nr XXX, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks ja sellega arveldamiseks kasutas haldur ASis Swedbank avatud võlgniku arvelduskontot nr XXX. Pankroti väljakuulutamisel lõppesid võlgnikult tema alaealistele lastele elatise sissenõudmiseks toimunud täitemenetlused, kuid ei lõppenud võlgniku kohustus maksta lastele jooksvalt elatist. Pankrotimenetluse ajal elatise maksmise ja pankrotivara moodustamise tõrgeteta laabumiseks sõlmis haldur kokkuleppe nii võlgnikuga kui võlgniku alaealiste laste ema M. K. Kokkulepped näevad ette, et alates 01.04.2020 kuni pankrotimenetlust lõpetava kohtumääruse jõustumiseni vahendab võlgnikule mistahes alusel makstava sissetuleku arvel võlgniku alaealistele lastele M. K. ja M. I. jooksva elatise maksmist pankrotihaldur. Selleks peab pankrotihaldur võlgniku sissetulekust kinni 30% ning kinni peetud summa maksab võrdsetes osades võlgnikul tema alaealiste laste M. K. ja M. I. ees oleva elatise kohustuse katteks. Makse tehakse laste ema M. K. nimetatud arvelduskontole. Ülejäänud 70% võlgniku sissetulekust käsitatakse võlgniku sissetulekuna, millest seaduse kohaselt arestitav ja seega pankrotivara hulka kuuluv osa arvutatakse nii, nagu võlgnikul ülalpeetavaid ei oleks (sest ülalpeetavatele makstav osa on juba eraldatud). Arvasin pankrotivara hulka seaduse kohaselt arestitava osa sellest sissetulekust ning ülejäänud osa kandsin võlgniku käsutusse ehk kontole nr XXX. Võlgniku sissetulek laekus ning jagunes võlgniku, tema ülalpeetavate ja pankrotivara vahel kuude lõikes järgmiselt: XXX Lastele Võlgniku Arestitav Võlgniku Sissetulek elatiseks sissetulek ehk vabas kokku 30% 70% pankrotivara kasutuses 279,00 23,40 546,07 163,82 382,25 32,18 350,07 254,62 270,00 23,40 548,02 164,40 383,62 32,45 351,17 juuni 2020 263,11 279,00 23,40 565,51 169,66 395,85 34,90 360,95 juuli 2020 254,62 315,00 23,40 593,02 177,90 415,12 38,76 376,36 XXX Kuu XXX aprill 2020 243,67 mai 2020 6/10 KOKKU: 1016,02 1143,00 93,60 2252,62 675,78 1576,84 138,29 1438,55
3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille ulatuses ei ole võlausaldajad raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153

lg 1 p 2) Jrk nr Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõude summa 1 Jaanika Pajuste 146,08 € 2 3 4 5 6 7 8 Kristiina Feinman Eesti Haigekassa ERGO Insurance SE Era Liisingu Inkassoteenused AS Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskus) Tartu linn Kokku: 33,95 € 403,45 € 1 656,08 € 492,11 € 1 528,00 € 2 699,66 € 273,17 € 7 232,50 € 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada (

§ 162lg 2 p 8) X.

X. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.

10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Võlgniku maksejõuetuse üldiseks eelduseks võib pidada seda, et juba väga noorena kujunesid tal hoiakud ja väärtushinnangud, mis ei soodustanud hariduse omandamist ja edasises elus enesega toimetulemist. Võlgnik on minevikus olnud pahatahtlik või vähemalt hoolimatu nii teiste isikute vara kui tervise suhtes. Selline ellusuhtumine ei ole toonud kasu võlgnikule enesele, ammugi mitte teistele. Ei ole kindel, kas võlgnik on praeguseks teadvustanud, et tema isikliku heaolu suurenemine ei ole võimalik, kui ta püsivalt ei panusta üldise heaolu suurendamisse (oma teadmiste ja oskuste abil mõne üldiselt vajaliku või kasuliku eesmärgi saavutamisse). Võlgniku varalised probleemid on tema minevikus harrastatud eluviisiga paratamatult kaasnev nähtus. Võlgnik ei ole toime pannud KarS § 384 sätestatud tegu (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Omaette kuriteoks ei saa pidada, kui isiku poolt omaks võetud eluviis takistab tal elada nii, et ta suudaks rahuldada oma vajadused ja täita kõik oma tegevusega kaasnevad kohustused (sealhulgas laste ülalpidamise kohustuse). KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 5.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et X. X. varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 7/10 vajalike väljamaksete tegemiseks ning X. X. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 17.08.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus X. X. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 08.09.
2. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et X. X. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 7.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 8. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks suutmatus tasuda rahalisi kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

9. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada X.

X. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 10.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

1. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotimenetluses on halduril olnud töötunde
2. Pankrotihalduri tunnitasuks on 28,36 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. 12.

§ 66

lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused 178,79 eurot on põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada. Pankrotihalduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. 13. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning X. X. tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 14.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 15.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 16.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 8/10

1. X. X. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 13.04.
2. X. X. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 11.02.
4. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avaldusele on hiljem lisatud

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada X. X. kohustustest vabastamise menetluse. 19.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

20.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 21. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et X. X. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud 16.07.2020 kirjaliku nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb X. X. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab X. X. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (X.

X. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata.

1. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui X. X. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Arvestamata sissetulekut, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, kohustub X. X. oma sissetulekust loovutama usaldusisikule igakuiselt 24 eurot, so summa, mille usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas,
3. septembril, võlausaldajatele välja maksab. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9/10 10/10