) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
kohta väljaandes Ametlikud Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud Mittetulundusühing Keeltemaja esitas 21.07.2020 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 13.08.2020 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andres Tootsman esitas 03.09.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi 43 871 euro ulatuses ning vara ligikaudu 3018,96 eurot. Võlgniku äripinnal asuvad lauad-toolid on pikka aega kasutusel olnud mööbel, mis pankrotivarana ei oma sisulist väärtust, sest nende transport ja hoiustamine asenduspinnal võib osutuda kulukamaks, kui müügist saadav tulu. Võlgniku puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse varasema liikme ja tegevjuhi tegevus, kes tegi omavoliliselt võlgniku arvelduskontodelt väljamakseid üle 48 000 euro. Aruande kohaselt selguvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise täpsemad võimalused ja mahud menetluse edasises käigus. Kohtumääruse põhjendused Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Mittetulundusühingu Keeltemaja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (
) § 31 lg 6 Andres Tootsmani, kes on andnud selleks nõusoleku.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 43 871 euro ulatuses ning vara 2 väärtuseks on hinnanguliselt 3018,96 eurot. Puudub võimalus ettevõtte tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.
lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas
§-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas
§-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liikmed K R ja R R. Kooskõlas
lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel K Rit ja R Rit trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 03.09.2020 esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 14 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1260 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu 1260 eurot (sh käibemaks) välja pankrotivara arvelt ja nimetatud summa tuleb tasuda AT Kontor OÜ (registrikood 14360417) arvelduskontole nr EE252200221073434712. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.