) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade 2 kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
3. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 4. Kohus täpsustab kompromissi p-i 1.3 selliselt, et kui kostja viivitab kompromissilepingust tuleneva maksete tasumisega, on MiniCredit AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppil õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Kohtule esitatud kompromissis on märgitud, et maksete tasumise viivitamisel on MiniCredit AS-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk jne. Kohtu hinnangul ei ole kompromissi sõnastus korrektne, sest hagejaks ei ole MiniCredit AS, vaid MiniCredit AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp. Seetõttu täpsustab kohus kompromissi p-i 1.3 sõnastust. 5.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on menetluskulude jaotamises kokku leppinud, kuivõrd kostja kohustub tasuma hageja õigusabikulude katteks 106,67 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 100,00 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust). Kohus rahuldab hageja riigilõivu tagastamise taotluse ning tagastab
lg 2 p 1 alusel hageja poolt tsiviilasjas nr 2-19-132103 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 100 eurot tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.