) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 1
). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (
Asjaolud ja menetluse käik R L esitas Harju Maakohtule 12.03.2020 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 16.03.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Seoses eriolukorraga määras kohus pankrotiavalduse läbivaatamise kirjalikus menetluses. Ajutine haldur pidi aruande esitama 06.04.2020 ja võlgnikul oli võimalik esitada kirjalik seisukoht ajutise pankrotihalduri aruande ja tasu osas hiljemalt 13.04.2020. Kohus edastas võlgniku 06.04.2020 menetlusdokumendi seisukoha võtmiseks ajutisele haldurile. Ajutine halduri aruande kohaselt on võlgnik abielus ja tal on viis alaealist ülalpeetavat. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevaid võlakohustusi ca 37 000 eurot, sh täitmisel olevate nõuete kogusumma 19 157,77 eurot, xxx ja xxx nõuete summa 13 441,64 eurot, kohtutäituritasud 3700 eurot ja täitemenetluste alustamise tasud 500 eurot. Esialgselt võib hinnata võlgniku vara suuruseks pangakontol olevaid rahalisi vahendeid summas 25,60 eurot, kahte sõidukit, mille turuväärtus võib olla kokku kuni 800 eurot ja võlgnikule kuuluvat osa abikaasade ühisvarast, mis on koormatud hüpoteegiga. Arvestades täitemenetluse seadustikust sätestatud, siis võlgniku sissetulekutest kinnipidamisi praktiliselt teostada ei saa. Kuivõrd võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades ja võlgniku muu realiseeritav vara puudub, siis on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on võtnud erinevaid kiirlaene ning väikese sissetuleku tõttu ei ole suutnud võetud laenukohustusi täita. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 2
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, tema jooksvatest sissetulekutest ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu reaalseid võimalusi majandusliku seisundi parandamiseks lähiajal, siis on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu
lg 5 tähenduses.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg-st 2, § 477 lg-st 1 ja § 442 lg-st 5 lahendab kohus lõpplahendis kõik lahendamata taotlused. Kohus leiab, et menetluse pikendamise ja halduri vahetamise taotlus ei ole põhjendatud. Võlgniku vähesed õigusalased teadmised ja soov taotleda riigi õigusabi korras advokaati, ei takista pankrotiavalduse läbivaatamist, kuna faktiliste asjaolude esile toomiseks pankrotimenetluses ei ole õigusalased teadmised vajalikud ning pankrotiavalduse menetlemist ei ole võimalik ka peatada (
Hea koostöö puudumine võlgniku ja ajutise halduri vahel ning halduril oma ülesannete täitmine (sh vara müümine) ei ole aluseks teise halduri määramiseks. Esitatud taotlusest ei nähtu, et haldur ei vastaks
nõuetele (näiteks puudub nõutav kvalifikatsioon või on huvide konflikt võlgniku või võlausaldajaga). Kohus selgitab võlgnikule, et pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada pankrotiseaduses ettenähtud korras võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel ja anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest. Haldur lähtub oma ülesannete täitmisel (sh vara kuuluvuse kindlakstegemisel, vara müümisel, võlausaldajate nõuete rahuldamisel jne) seadustest, eelkõige pankrotiseadusest arvestades nii võlgniku või võlausaldajate huve. Kohus nõustub ajutise halduri poolt esile tooduga, et vara müümist ei ole võimalik vältida pankrotti väljakuulutamata jättes, sest siis jätkuvad täitemenetlused, mille raames müüakse ikkagi võlgniku vara ning kuna vara müügi arvelt jäävad eelduslikult enamik võlakohustusi täitmata, siis suurenevad olemasolevad võlakohustused jooksvate viiviste ja intresside võrra. Pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse aga intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et põhjendatud on võlgniku pankroti väljakuulutamine
lg 1 ja
lg 11 alusel.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas
Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). Seoses väljakuulutatud eriolukorraga, KHN-i ja Harju Maakohtu juhtkonna soovitustega Tallinnas Lubja 4 kohtumajas võlausaldajate üldkoosolekut läbi viia ei ole võimalik. Ajutine haldur on seisukohal, et võlausaldajate I üldkoosolek on võimalik läbi viia elektroonilisel teel või kasutades selleks tehnilisi sidevahendeid. Kuivõrd ei ole teada võlausaldajate ja võlgniku võimalusi ja valmisolekut osaleda üldkoosolekul tehnilisi sidevahendeid kasutades, kuid kohtule teadaolevalt on kõigil võlausaldajatel ja võlgnikul võimalused esitada dokumente elektroonselt ja neid ka digitaalselt allkirjastada, siis määrab kohus üldkoosoleku toimumise kirjalikus menetluses.
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või 4
lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust.
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
lg 1 p 3).
alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 648 eurot koos käbemaksuga. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 648 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse, et
lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste 5
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 476,40 eurot (sisaldab halduri tasu 397 eurot ja käibemaksu 79,40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 171,60 eurot (648 -476,40) jääb võlgniku kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.