Obsah (10)

§ 168§ 162§ 440§ 657§ 654§ 651§ 171§ 178§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 168

lg-s 6 sätestatud eeldused menetluskulude hageja kanda jätmiseks täidetud ning menetluskulud tuleb

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda ehk selle poole kanda, kelle kahjuks lahend tehakse.

1. Kostja võttis hagi õigeks. Kostja ei nõustunud samas hageja käsitlusega nagu poleks kostjal hüpoteegiga tagatud nõuet hageja vastu. Kostja väitel sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise kokkuleppe 200 000 kroonile põhjusel, et hageja võttis
2. oktoobril 2000 kinnistute jagamise kokkuleppe sõlmimisel endale kohustuse hüvitada kostjale kõnealune summa. Kostja oli teinud hagejale jääval kinnistul olulisi 2 parendustöid, mille maksumuse lubas hageja hüvitada. Selle kohustuse tagamiseks sõlmisid pooled ka hüpoteegi seadmise kokkuleppe. Kostja väitel ei ole hageja siiani enda kohustust täitnud, mistõttu ei ole tegelikult ka tagatiskokkulepe ära langenud. Kostja ei pea aga mõistlikuks asuda hagejaga pidama õigusvaidlust ning kasutab seetõttu õigust võtta hagi õigeks. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja on keeldunud hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest. Tegelikult ei ole hageja kordagi kostjaga antud küsimuses ühendust võtnud. Kuna kostja ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks ja võtab hagi kohe õigeks, siis ei ole õiglane jätta asja menetluskulusid kostja kanda, vaid need tuleb

§ 168lg 6 alusel jätta hageja kanda MAAKOHTU LAHEND 3.

Maakohus rahuldas 31. märtsi 2020 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ja kohustas kostjat andma nõusolek kustutada kinnistusraamatust kinnistu, registriosa nr xxx asukohaga xx Maakond, xx vald, xx küla, xxx, registriosa IV jakku esimesele järjekohale kostja kasuks seatud hüpoteek summas 200 000 krooni, intressiga 15% aastas alates sissekandmise päevast. Maakohus märkis, et kohtuotsus asendab kostja tahteavaldust hüpoteegi kustutamiseks. Maakohus määras kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohus märkis, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis tuleb hagi rahuldada (

§ 440lg 1).

Maakohus jättis menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kostja on välja toonud, et kuigi ta võtab hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõude õigeks, ei nõustu ta hageja väitega, et tal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet hageja vastu. Kostja võttis hagi õigeks, kuna ei pea mõistlikuks pidada hagejaga õigusvaidlust. Hageja väitel ei andnud kostja kohtuväliselt hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut, millega andis põhjust hagi esitamiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid kohtuväliselt hüpoteegi kustutamise küsimuses kostja poole pöördumise ega kostja keeldumise kohta (

§ 168lg 6).

Samas viitavad kostja enda väited sellele, et poolte vahel on hüpoteegiga tagatava nõude olemasolu üle vaidlus, mis omakorda annab alust arvata, et kostja on andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Asjaolusid arvestades leidis kohus, et esineb

§ 162

lg 4 järgne olukord, kus ühe poole menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ning on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Poolte vahel on vaidlus kostja kasuks hageja kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu üle. Kostja on kohtuvaidluse vältimiseks teinud omalt poolt järeleandmisi ja on hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõude õigeks võtnud. Sisuliselt on tegemist kompromissiolukorraga, millisel juhul vastavalt

§ 168

lg-le 3 kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus lahend, millega jätta menetluskulud hageja kanda. 3 Kostja ei nõustu maakohtuga, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Hageja kohtusse pöördumine oli alusetu. Menetluskulud tuleks jätta

§ 168

lg 6 alusel hageja kanda, kuna kostja oleks tahteavalduse hüpoteegi kustutamiseks andnud ka kohtuväliselt. Kostja ei nõustu maakohtuga, et tegemist on kompromissiolukorraga (

§ 168lg 3).

Kohtu seisukohta ei kinnita see, et kostja tõi vastuses hagile välja, et ta ei nõustu hagejaga hüpoteegiga tagatud nõude puudumise osas. Kostja poleks pidanud mõistlikuks õigusvaidluse pidamist ka juhul, kui hageja oleks pöördunud kohtueelselt sama nõudega kostja poole. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et eeltoodust nähtub, et poolte vahel oli vaidlus ja hagi esitamine oli põhjendatud. Pooled ei olnud omavahel suhelnud juba aastakümneid ja asjaolu, et poolte vahel oli vaidlus, on kohtu paljasõnaline järeldus. Kostja on juba varasemalt välja toonud, et hageja ei pöördunud kordagi kohtuväliselt kostja poole. Kui hageja oleks seda teinud, siis oleks kostja andnud nimetatud tahteavalduse ning hagi esitamine ei oleks olnud vajalik. Hageja käitumine oli seega pahatahtlik ja arusaamatu, kuivõrd tõi ilma ühegi põhjuseta kaasa kostjale menetluskulud. Maakohtu otsusest ei nähtu, mis on kohtu hinnangul see kostja käitumine, mis andis aluse hagejale kohtusse pöördumiseks (

§ 168lg 6).

Kohtu põhjendustest ei nähtu ka see, millest kohus järeldab, et poolte kulud oleks ebaõiglane jätta hageja kanda (

§ 162lg 4).

5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et sisuliselt on tegemist kompromissiolukorraga, millisel juhul kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise. Hageja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukoha juurde, et oli sunnitud kohtusse pöörduma oma õiguste kaitseks, kuna kostja ei olnud nõus hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut andma viidates hüpoteegiga tagatud nõude olemasolule. Õige ei ole ka kostja väide, et maakohtu otsusest ei nähtu, mis on kohtu hinnangul see kostja käitumine, mis andis aluse hagejale kohtusse pöördumiseks. Hageja ei nõustu kostjaga, et kohus oleks pidanud esitama selge motivatsiooni selle kohta, miks oleks poolte kulude hageja kanda jätmine hagejale ülemääraselt koormav. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning tegi otsuse kostja kahjuks, tuli kohtul

§ 162

lg 4 kohaselt põhjendada üksnes asjaolu, miks poolte kulude kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on selgitanud, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna kostja on kohtuvaidluse vältimiseks teinud omalt poolt järeleandmisi ja on hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõude õigeks võtnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1), st menetluskulude jaotuse osas.

Kostja hinnangul eksis maakohus menetlusnormi kohaldamisega, kui jättis õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel menetluskulud poolte endi kanda. Kostja leiab, et menetluskulud tulnuks jätta hageja kanda. 4 8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi

§ 162lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmisel.

Maakohus on oma seisukohta ka põhjendanud.

§ 168

lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohtu järeldus, et poolte vahel oli vaidlus, ei ole alusetu. Vastuses hagile on kostja selgelt väljendanud, et ei ole nõus hagis toodud asjaoludega. Põhjendatud on ka maakohtu hinnang, et tegemist on sisuliselt kompromissiolukorraga. 9. Ebaõige on kostja seisukoht, et

§ 162

lg 4 kohaldamisel peab kohus põhjendama, miks oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda.

§ 162

lg 4 puhul peab kohus põhjendama, miks ei jäeta menetluskulusid

§ 162

lg 1 alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks otsus tehti (praegusel juhul kostja). 10. Kostja võttis hagivastuses hagi õigeks. Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb kohtul hagi rahuldada (

§ 440

lg 1) ja üldjuhul peaksid menetluskulud jääma

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hagi kohesel õigeksvõtmisel saavad kostja menetluskulud eelduslikult olla minimaalsed, kuna kostjal puudus vajadus hagile sisuliselt vastata. Hageja menetluskulud on eelduslikult suuremad hagiavalduse koostamise tõttu. Ka eeltoodut arvestades, on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu seisukoht jätta menetluskulud poolte endi kanda põhjendatud ja õiglane. 11. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (

§ 171lg 1).

Ringkonnakohus selgitab, et

§ 178lg 4 kohaldub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisel.

Kostja vaidlustas aga menetluskulude jaotust ning seega tuleb ringkonnakohtul menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebusele vastamiseks (sh kliendiga konsulteerimiseks) 2 tundi. Ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja mahukust, keerukust ja apellatsioonkaebuse sisu arvestades hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud (

§ 175lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 1 tund. Hageja esindaja õigusabiteenuse tunnihind on 130 eurot (lisandub käibemaks 26 eurot), mis vastab tavapärasele samaväärsele õigusabiteenuse tunnitasule. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 156 eurot. Rahuldamisele kuulub ka hageja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks