TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-18-1317 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2019, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XX kaebus Maksu- ja Tollia

) § 8 lg-s 1 ning § 85 lg-s 4 ja § 105 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustusi (deklareerimiskohustust ja tasumiskohustust). XX esitas vastutusotsuse projektile 26.03.2018 eriarvamuse, milles leidis, et kõik tehingud on toimunud ja need on õigesti deklareeritud ning ta ei ole juhatuse liikme kohustusi tahtlikult rikkunud. MTA omakorda leidis, et eriarvamuses esitatu vastutusotsuse projektis väljendatud seisukohtade muutmiseks põhjust ei anna, ning kohustas 11.04.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00814-4 tasuma XX solidaarselt OÜ-ga XX viimase käibemaksuvõlg summas 2 123 306,89 eurot. XX esitas vastutusotsusele 11.05.2018 lepingulise esindaja kaudu vaide. MTA jättis 04.06.2018 vaideotsusega nr 6-1/4093-2 XX vaide rahuldamata.

1. 04.07.2018 saabus Tartu Halduskohtusse XX kaebus MTA 11.04.2018 vastutusotsuse nr 137/00814-4, millega kohustati XX tasuma OÜ XX maksuvõlga summas 2 123 306,89 eurot, tühistamiseks. Kaebuses oli esitatud ka taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Tartu Halduskohus vabastas 21.08.2019 määruses XX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 21.09.2018 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele. Tartu Halduskohus võttis 11.03.2019 määrusega käesoleva asja juurde haldusasja nr 3-16-339 toimiku resolutsiooni p 1), jättis kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 3), andes menetlusosalistele täiendavate dokumentide esitamiseks tähtajad. 26.03.2019 esitas kaebaja esindaja kohtule vastuväite Tartu Halduskohtu 11.03.2019 määruse resolutsiooni p-dele 2 ja
2. Tartu Halduskohus jättis 30.05.2019 määrusega kaebaja vastuväited ja kaebaja taotluse MTA-lt avalik-õigusliku nõude väljanõudmiseks rahuldamata. KAEBAJA VÄITED
3. Kaebuse kohaselt on kaebajal vastutusotsuse menetluses maksuvõlale kõik vastuväited, mis olid OÜ-l XX. Ta leiab, et tehingute toimumine/mittetoimimine tuleb antud menetluses üle vaadata. Kaebaja leiab, et tehingud on toimunud ja sisendkäibemaks on õigesti deklareeritud. Kaebajale jääb arusaamatuks maksuhalduri seisukoht tasumiskohustuse rikkumisest. Kaebaja on seisukohal, et OÜ-l XX ei oleks 2014.a juulikuus olnud vahendeid tekkinud müügikäibemaksu maksta, vahendid selleks peale kauba eest tasumist puudusid. Kaebaja leiab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-60-07 viidates, et kui äriühing ei oleks juba maksukohustuse tekkimise ajal olnud majanduslikult suuteline maksukohustust täitma, siis ei saa ka rääkida juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahjust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune vastutusotsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus vastutusotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis võiks anda alust kahelda vaidlustatava vastutusotsuse õigsuses. Vastustaja jääb 11.04.2018 vastutusotsuses nr 13-7/814-4 ning 04.06.2018 vaideotsuses nr 61/4093-2 toodud põhjenduste ning järelduste juurde. Vastustaja väidab, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt on juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel järgmised: - juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; - rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; - sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastustaja leiab, et vaidlustatud vastutusotsus vastab

-i nõuetele ja eeltoodud Riigikohtu juhistele, on igati õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Maksuhalduri järeldused vastutusotsuses põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ XX maksuvõla olemasolu ning on täidetud eeldused maksuvõla sissenõudmiseks juhatuse liikmelt. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur kohustas kaebajat vastutusotsusega tasuma OÜ XX maksuvõlga summas 2 123 306,89 eurot (määratud MTA 12.11.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/26017-60). Nimetatud maksuotsus oli õiguspärane ja on läbinud ka kohtuliku kontrolli, mille käigus kohtud nõustusid maksuhalduri seisukohtadega maksuotsuses ja OÜ XX tühistamiskaebust ei rahuldatud. Kuigi Tartu Halduskohtu 07.07.2016 kohtuotsus haldusasjas 3-16-339 ei ole põhjenduste osas siduv, sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 4, et varasemas jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Kaebuse esitaja ei ole antud juhul esitanud uusi tõendeid, mis võiksid kaasa tuua jõustunud kohtulahendis tuvastatud asjaolude ümberhindamist.
2. MTA on vaidlustatud 11.04.2018 vastutusotsuses nr 13-7/00814-4 piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes OÜ XX maksuvõlg ja miks see XX välja mõisteti.

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vastutusotsuses välja toodud asjaolusid, kuna vastutusotsus on põhjalik, kõik järeldused on seotud tõenditega, vastutusotsus on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. Kohus ei leidnud peale asja sisulist läbivaatamist asjaolusid, mis oleks toonud kaasa vastutusotsuses toodud põhjenduste ebaõigsust. Kohus viitab siinkohal HKMS 165 lg 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. 7. Kohus märgib, et

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

§ 150

lg-s 1 sätestatud kohustus laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada esindatavale varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud ühtegi uut tõendit ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist, mis vastutusotsuses tehtud järeldusi ümber lükkaks.

§ 150

ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksu- või vastutusotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist (s.o tehingute mittetoimumist).

1. Kaebuse esitaja põhiline vastuväide vastutusotsusele on see, et tehingute toimumine/mittetoimumine tuleb üle vaadata. Kohtu arvates on maksuhaldur vastutusotsuses põhjalikult kirjeldanud asjaolusid, millel põhineb maksuhalduri veendumus, et OÜ XX ei teinud
2. aasta juulis tehinguid OÜ-dega XX ja XX (vastutusotsuse p-d 2.2.2 ja 2.2.3). Ka kaebuses ei ole kaebaja esitanud uusi väiteid ega tõendeid, mis erineksid maksuotsuse vaidluses esitatud väidetest sel määral, et annaksid aluse eirata haldusasjas nr 3-16-339 tuvastatut ja muuta seisukohta OÜ XX maksuvõla osas. Seega ei pea kohus vajalikuks maksuotsuses toodud seisukohti üle korrata.
3. Kohtu arvates on maksuhaldur kaebaja süü vastutusmenetluses tuvastanud õigesti. Juhatuse liikme XX süü tuleneb vastutusotsuses märgitud järgmistest asjaoludest: kontrollitaval perioodil 07.2014 oli äriühingu ainuke juhatuse liige XX, kes korraldas OÜ XX majandustegevuse ja deklaratsioonide esitamise selliselt, et hoiduda 2 177 221,45 euro suuruse käibemaksukohustuse (tuvastatud 12.11.2015 maksuotsusega) tasumisest, kasutades OÜ XX ja XX OÜ valeandmetega arveid jm tehingudokumente tehingute toimumisest mulje loomiseks ja sisendkäibemaksu maha arvamise läbi OÜ XX maksukohustuse vähendamiseks. Raamatupidamisega tegeles kaebaja, tema käes olid osaliselt ka raamatupidamisdokumendid, ta kontrollis aruandeid ja omas ligipääsu pangakontodele. Vaidlusaluste tehingute puhul toimus tasumine ülekannetena SEB Pank AS-i ja Swedbank AS-i pangakontode kaudu. Internetipankade kasutajaõigused olid vaid kaebajal ja raamatupidaja XX, kuid viimane tegi üldjuhul vaid makseid toidukaupade eest. XX (endise nimega XX) internetipangale juurdepääs puudus, seega on alusetud kaebuses esitatud väited, nagu oleks tema ainuisikuliselt vaidlusaluste tehingutega tegelenud. Kaebaja korraldas äriühingu raamatupidamist, tema käest käisid läbi kõik äriühingu raamatupidamisdokumendid, tal oli ligipääs OÜ XX pangakontodele. Äriühingu raamatupidaja XX 19.11.2014 seletuste kohaselt on ta pannud internetipangas maksekorraldused ootele, kui on arvete tasumise tähtpäevad, ja seejärel on keegi OÜ XX juhatusest need ära tasunud, XX oli õigus teha ülekandeid ainult toidukaupade eest, kütuse eest ta ülekandeid ei teinud (kuigi ta ei välistanud, et mõnikord paluti tal seda siiski teha). XX on allkirjastanud OÜ XX ja OÜ XX vahelise vedelkütuse müügilepingu. Ka XX seletuste (10.10.2014 ja 16.01.2015) kohaselt võttis XX osa äriühingu juhtimisest ja andis XX suuliselt tööülesandeid. Volitatud esindaja XX võis seega küll XX kõrval äriühingu igapäevases majandustegevuses osaleda, kuid tema volitused olid piiratud. Kuigi OÜ-ga XX sõlmitud sarnase lepingu allkirjastas tõesti XX, allkirjastas enamiku naftasaaduste vastuvõtmise-üleandmise aktidest sellegi tehingu puhul XX ise ning kuna mõlema tehingu asjaolud on sarnased, ei ole kohtule usutav, et juhatuse liige OÜ XX tehingust (ja selle tegelikust mittetoimumisest) ei teadnud, seda enam, et tegemist oli väga suures väärtuses tehinguga (bensiini ja diislikütuse soetamine 13 601 467,72 euro eest).
4. Kaebaja väitel jääb talle arusaamatuks maksuhalduri loogika tasumiskohustuse rikkumisest. Kohtu arvates on maksuhaldur vastutusotsuses põhjendatult leidnud, et OÜ XX maksuvõlg tekkis juhatuse liikme XX poolt

-ist tuleneva deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumise tagajärjel. Maksu- ja vastutusmenetluse materjalidest nähtuvalt korraldas kaebaja OÜ XX juhatuse liikmena

1. aasta juulis äriühingu majandustegevuse ja deklaratsioonide esitamise selliselt, et hoiduda 2 177 221,45 eurot suuruse käibemaksukohustuse tasumisest, kasutades selleks OÜ-de XX ja XX valeandmetega arveid jm dokumente, loomaks muljet tehingute toimumisest ja sellega sisendkäibemaksu mahaarvamise läbi OÜ XX maksukohustuse vähendamiseks. Seega äriühingu deklaratsioonis sisendkäibemaksu alusetu suurendamise tulemusel vähenes alusetult ka tasumisele kuuluv käibemaks, mistõttu jäi tegelikult tasumisele kuuluv käibemaksusumma riigile laekumata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja teadis ja tahtis, et ebaõige
2. aasta juulikuu käibedeklaratsiooni esitamisega jääb OÜ XX käibemaks tasumata.
3. Tõendamata on ka kaebaja väide OÜ XX rahaliste vahendite puudumisest. Kaebaja märgib, et OÜ-l XX poleks olnud võimalik pärast kütuse soetamist enam kütuse edasimüügist tekkinud käibemaksuosa tasuda, kuid kohtu arvates on maksuhaldur 04.06.2018 vaideotsuses õigesti märkinud, et isegi kui OÜ-l XX sama kütuse edasimüügist tekkinud käibemaksukohustuse täitmiseks tõesti enam vahendeid ei jagunud, siis kokkuvõttes tekitas ta selle olukorra ise, sest kütuse müüjatele alusetult käibemaksu tasumise asemel saanuks OÜ XX samade summade arvelt katta vähemalt valdava osa kütuse edasimüügitehingutega kaasnevast käibemaksukohustusest. Vastavalt

§ 96

lg-le 6 vastutusotsust ei tehta, kui: 1) maksuvõlga ei ole tekkinud; 2) maksuvõla sissenõudmine on aegunud; 3) maksuvõlg on kustutatud. Kohus on seisukohal, et eeltoodud, vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu tuleb XX tehtud vastutusotsust pidada seaduslikuks ja selle tühistamiseks puudub alus. 12. Vastavalt HKSM § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe