2-19-5481/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-5481 Tsiviilasi Kristina Bezrukova hagi Aleksei Ivanovi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks Aleksei Ivanovi vastuhagi Kristina Bezrukova vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuli 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kristina Ivanova määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja/vastuhagis kostja): Kristina Bezrukova (endine nimi Ivanova, ik: xxx), esindaja Valentina Timofejeva Vastustaja (kostja/vastuhagis hageja): Aleksei Ivanov (ik: xxx), esindaja Sirje Veiman RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuli 2020 määrus osas, millega maakohus jättis Kristina Bezrukova hagi Aleksei Ivanovi vastu korteriomandi xxx, xxx, kinnistusregistriosa nr xxx, kaasomandi lõpetamise nõudes läbi vaatamata ja kõik kaasomandi lõpetamise nõudega tekkinud hageja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p-d 1 ja 5), ning saata tsiviilasi selles osas Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
5. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD
6. Kristina Ivanova (uus nimi Bezrukova, hageja) esitas 09.04.2019 maakohtule hagi Aleksei Ivanovi (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus 31.12.2013 kuni 05.04.
7. Kolm kuud enne abielu sõlmimist ostsid nad korteri xxx xxx (kinnistusregistriosa nr xxx). Korter ja laenuleping korteri soetamiseks vormistati kostja nimele. 15.05.2014 kinkis kostja ½ mõttelise osa korteriomandist hagejale. Hageja palus lõpetada kaasomand korteriomandile selle müümise teel enampakkumisel ja jagada müügist saadud raha poolte vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurustele. Jagada tuleb ka kooselu jooksul kostja kogutud rahalised vahendid. 11.06.2020 kohtuistungil loobus hageja hagist abikaasade ühisvara jagamiseks.
8. Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas 09.01.2020 vastuhagi ühisvara (vallasasjade) jagamiseks. 11.06.2020 kohtuistungil loobus kostja vastuhagist. MAAKOHTU LAHEND
9. Viru Maakohus jättis
10. juuli 2020 määrusega K. Bezrukova hagi A. Ivanovi vastu korteriomandi xxx xxx kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata ning lõpetas menetluse K. Bezrukova hagis A. Ivanovi vastu abikaasade ühisvara jagamiseks ja A. Ivanovi vastuhagis K. Bezrukova vastu abikaasade ühisvara jagamiseks seoses selles osas hagist ja vastuhagist loobumisega. Maakohus tagastas K. Bezrukovale abikaasade ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust poole, s.o 150 eurot, ja A. Ivanovile tasutud riigilõivust poole, s.o 150 eurot. Kaasomandi lõpetamise nõudega tekkinud hageja menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud nende endi kanda. Määruse kohaselt teatas kostja vastuhagile lisatud Rakvere notari Irma Rahnu juures 06.11.2019 tehtud avalduses lepingust taganemise kohta hagejale, et ta taganeb 15.05.2014 sõlmitud korteriomandi mõttelise osa kinkelepingust, sest hageja on näidanud kostja suhtes üles jämedat tänamatust. Hageja sai kinkelepingust taganemisest teada hiljemalt 16.01.2020, mil vastuhagi hageja esindajale kätte toimetati. Pärast kinkelepingust taganemist on tekkinud olukord, kus hagi alus, millele tuginedes hageja kaasomandi lõpetamise nõude esitas, on ära langenud. Kuni ei ole tuvastatud, et kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv, ei saa hageja hagiga taotletavat eesmärki saavutada ehk kaasomandi lõpetamist nõuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. K. Bezrukova esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
12. juuli 2020 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis K. Bezrukova hagi läbi vaatamata, ja uue lahendi tegemist, millega menetlus K. Bezrukova hagis A. Ivanovi vastu kaasomandi lõpetamiseks peatada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli kohtule juba 10.06.2020 teada, et kostja esitas kohtule hagi, mis on seotud hageja hagiga kaasomandi lõpetamiseks: mõlemas hagis on vaidlusesemeks xxx korteriomand ja pooled on samad. Otsus K. Bezrukova hagis sõltub täielikult õigussuhetest, mis tuvastatakse A. Ivanovi hagis kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks. Seega olid olemas 2 TsMS § 356 lg-s 1 ettenähtud alused, et K. Bezrukova hagis A. Ivanovi vastu kaasomandi lõpetamiseks menetlus peatada. Kohus jättis 11.06.2020 istungil suulise taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohus on alusetult kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p
13. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
14. A. Ivanov vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Kuni ei ole tuvastatud, et kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv, ei saa hageja hagiga taotletavat eesmärki saavutada ehk kaasomandi lõpetamist nõuda. Hagejal oli võimalik esitada taotlus tuvastada, et kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja seda ei teinud. Nõustuda ei saa ka väitega, et olemas olid TsMS § 356 lg-s 1 ettenähtud alused menetluse peatamiseks. Selleks, et oleks alus menetlus peatada, peab õigussuhte olemasolu või puudumine olema teise menetluse ese, st küsimus, mis lahendatakse teises menetluses otsuse resolutsiooniga, mitte küsimus, mille kohta kohus teeb järeldusi üksnes lahendi põhjendavas osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu 08.07.2020 määrus tuleb osas, millega maakohus jättis K. Bezrukova hagi A. Ivanovi vastu xxx korteriomandi kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata ja kaasomandi lõpetamise nõudega tekkinud hageja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p-d 1 ja 5), TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata tsiviilasi selles osas Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
16. Ringkonnakohtu arvates on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, jättes K. Bezrukova hagi A. Ivanovi vastu kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul alused kaasomandi lõpetamise hagi läbivaatamata jätmiseks puuduvad. Kostja on teinud Rakvere notari I. Rahnu juures 06.11.2019 avalduse lepingust taganemise kohta, milles teatab hagejale, et taganeb 15.05.2014 sõlmitud korteriomandi mõttelise osa kinkelepingust, sest hageja on näidanud kostja suhtes üles jämedat tänamatust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et seni, kuni ei ole tuvastatud, et kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv, ei saa hageja kaasomandi lõpetamist nõuda. Kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt kuulub hagejale ½ korteriomandi kaasomandist, ei ole ebaõige, kuna kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping ei lõpe kinkelepingust taganemisega. Kinkelepingust taganemise puhul tuleb tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028–1036 sätestatut. Kinkijal on juhul, kui kinkelepingust taganemine kehtib, võlaõiguslik nõue kingisaaja vastu, et see kannaks kinkijale tagasi omandi kinnisasjale. Hagi rahuldamise tingimusena tuleb tuvastada, kas eeldused omandi tagasikandmiseks on VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi olemas, st kas kinkeleping on taganemisega lõppenud. Selline seisukoht on kooskõlas riigikohtu selgitustega 01.12.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 (p-d 17, 18). Seega kingisaaja (hageja käesolevas kaasomandi lõpetamise hagis) ei pea esitama kohtule hagi tuvastamaks, et kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv. Käesolevas tsiviilasjas 11.06.2020 toimunud kohtuistungil esitatud hageja väidetest, et ta soovib hüvitist poole korteriomandi eest, nähtub selgelt, et hageja kostja kinkelepingust taganemist ei tunnista. Sellise vastuväite esitamine on piisav. 3 Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on Viru Maakohtu menetluses kostja (kinkija) hagi hageja (kingisaaja) vastu kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks, milles kostja palub kohustada hagejat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxx II jaos kustutada kanne hageja ½ kaasomandist ja sisse kanda kostja ainuomanikuna, hageja nõusolekut või tahteavaldust kande tegemiseks asendab jõustunud kohtuotsus (tsiviilasi nr xxx). Nimetatud tsiviilasja lahendamisel tuleb kohtul tuvastada, kas eeldused omandi tagasikandmiseks on VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi olemas, st kas hageja on näidanud kostja vastu üles jämedat tänamatust ja kinkeleping on taganemisega lõppenud. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul tuleks kaaluda, kas eelnimetatud tsiviilasjade puhul on täidetud TsMS §-s 374 sätestatud eeldused hagide liitmiseks (või tuleks menetlus peatada). Juhul kui vastavad eeldused on täidetud, oleks otstarbekas liita hagid ühte menetlusse. Kuna kaasomandi lõpetamise hagi on jäetud läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku normi rikkudes, tuleb asi saata selles osas tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
17. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja