Obsah (7)

§ 165§ 47§ 108§ 101§ 109§ 102§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-1454 Otsuse kuupäev 31. märts 2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi Riigiek

§ 165lg 2).

39. Käesolevas asjas on seadusega kehtestatud kohutuslik kohtueelne menetlus (PGS § 33). Kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse, võib kaebuse esitada üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras rahuldatud (

§ 47lg 1).

Kuna kaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikutud apellatsioonikomisjoni poolt, märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. 5

1. Tõendikogum ei tõenda apellatsioonikomisjonis kaebaja riigieksami hindamisel menetluslikus küljes ja kaebaja eksamitöö kirjutamisosa tulemuse ümberhindamisel ilmselgeid sisulisi vigu.
2. Kohtu tõlgendusel on kaebuse põhiargumendiks, et apellatsioonikomisjon rikkus hindamisjuhendit.
3. Eesti keele riigieksami 2019 kirjutamisosa hindamisjuhendist (tl 20–21) haakuvad käesoleva vaidlusega kohtu hinnangul sisu hindamise alajaotis, mille kohaselt arvestatakse hindamisel ülesandele vastavust ja õpilasele antud voli käsitluse toena kasutada alustekste. Samuti stiili hindamise alajaotis, mille kohaselt toimub stiili hindamine üldmulje põhjal, lähtudes konkreetsest eksamitööst, arvestamata vigade arvu. Kaebaja soovil tuleb arvestada ka vormi hindamise alajaotisega, kuna kaebaja leiab, et tema töö puhul on sisu tulemust langetatud vormi hindamiskriteeriumitest lähtuvalt.
4. Kohus ei näe alust kaebaja viimati osundatud väitega nõustumiseks.
5. Kohus määras kaebaja riigieksami sisuliseks kontrollimiseks keeleekspertiisi (tl 97–98) ja määras eksperdiks Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse dotsent Helin Puksandi.
6. Kohus esitas eksperdile järgmised küsimused: Mil määral mõjutab õigekeel eksamitöö sisu hindamist; Kas kaebaja eesti keele riigieksami kirjutamise osa (kirjand) vastab teemale; Kas eksamitöös on lubatud kasutada sõnu, mis õigekeelsussõnaraamatus on märgitud vähem soovitatavaks, või kasutada sõnu teises tähenduses, kui näeb ette õigekeelsussõnaraamat; Kuidas mõjutab kirjandi sisu mõistmist sõnade (sh võõrsõnade) valik; Kas kirjandi sisu tulemuse langetamine kolmele punktile on põhjendatud; Kas kaebaja eesti keele riigieksami (kirjutamisosa) hindamine on toimunud kooskõlas
7. õppeaasta eksamiperioodil kehtinud kirjutamisosa hindamisjuhendiga.
8. Eksperdi arvamuse kohaselt mõjutab õigekiri sisu hindamist üldiselt vaid sel juhul, kui vigu on nii palju, et sisust on vigade tõttu raske aru saada. Eksperdi hinnangul oli kaebaja eksamitöös õigekeelsus väga hea, mistõttu sisu hindamist ei saanud see mõjutada. Samas võib hindajat mõjutada haloefekt. Haloefekt on hindaja tahtest sõltumatult tekkiv ettekujutus hinnatavast, mille tõttu hinnatava maine või välimus sunnib adekvaatse asemel panema kõrgemat või madalamat hinnet1: heas keeles kirjutatud kirjand jätab mulje, et see peaks olema ka sisult hea ja saama seetõttu sisu eest kõrgeid punkte. Haloefekt mõjutab hindajaid eriti sel juhul, kui eelnevalt hinnatud töö oli oluliselt nõrgem ja kehvema keelega.
9. Eksperdi hinnangul vastas kaebaja kirjand teemale osaliselt. Kirjutamise osa ülesanne oli järgmine: „Kirjuta umbes 400-sõnaline kirjand, milles arutled, milliseid kahjulikke kõrvalmõjusid tehnika areng tänapäeva inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele kaasa toob. Too näiteid tänapäeva elust ja/või meediast ja/või ilukirjandusest ja/või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand.” Seega tuleb kirjandis arutleda tehnika arengu kahjulike kõrvalmõjude üle ja tuua näiteid tänapäeva elust ja/või meediast ja/või ilukirjandusest ja/või filmikunstist. Kirjandis oli aga välja toodud ka tehnika arengu positiivsed küljed, mida ülesande järgi kirjandist ei oodata. Samuti ei olnud osa näiteid seotud tänapäevaga, vaid II maailmasõjaga. Tänapäev tähendab praegust aega, täpset ajalist määratlust ei ole küll sellele sõnale antud, kuid kindlasti ei saa tänapäevaks lugeda 70-80 aasta tagust aega.
10. Eksperdi teada ei ole ühegi sõna kasutamine otseselt keelatud, lähtuda tuleb töö stiilist. Õigekeelsussõnaraamat on kirjakeele alus, mistõttu ei saa kasutada sõnu teises tähenduses, kui 1 Haridussõnastik, http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=haloefekt 6 näeb ette õigekeelsussõnaraamat. Kuna riigieksami kirjand peab olema kirjakeelne, siis ei ole soovitav kasutada kõnekeelseid või vulgaarseid väljendeid. Vähem soovitavate sõnade kasutamine kirjandis võib mõjutada stiili hinnet.
11. Ekspert selgitas, et sõnade valik mõjutab teksti loetavust ja arusaadavust, kuid kui sõnu on kasutatud õigesti, siis ei mõjuta see sisu hinnet. Kui on kasutatud ohtralt võõrsõnu, siis võib see tekitada haloefekti, mida ekspert kirjeldas küsimuse 1 all – võõrsõnade kasutamine jätab kirjutajast intelligentse mulje, mistõttu võib hindaja kirjandit tahtmatult kõrgemalt hinnata.
12. Eksperdi arvamuse kohaselt on kirjandi sisu tulemuse langetamine kolmele punktile põhjendatud, kuna kirjandi analüüs ja argumentatsioon on piisav, kuid väited pole alati põhjendatud. Ekspertide antud põhjendused punktide alandamisele on adekvaatsed ja loogilised.
13. Eksperdi eriteadmiste kohaselt on kaebaja eesti keele riigieksami kirjutamisosa hindamine toimunud kooskõlas
14. aasta õppeaasta eksamiperioodil kehtinud kirjutamisosa hindamisjuhendiga. Probleemid (kirjandi sisu ülehindamine) on tekkinud inimpsüühika nõrkusest.
15. Kohtu poolt määratud ekspert on kaebaja riigieksami ümberhindamise kohta tehtud otsust kontrollinud sisuliselt. Ekspert on kohtu arusaamisel eesti keele alaseid eriteadmisi kohaldades üheselt mõistetavalt leidnud, et kaebaja riigieksamit on hinnatud õigesti. Kohtul pole alust eksperdi seisukohast erinevale seisukohale asumiseks, sest kaebaja poolt ei ole eksperdi arvamust kummutavaid tõendeid kohtule esitatud.
16. Kohus ei nõustu kaebajaga, et apellatsioonikomisjoni järeldus: arutlus on kohati hüplik ega ole järjepidev, mis tekitab kohati probleeme sidususega (nii lõigusiseseid kui ka lõikudevahelisi), tähendaks seda, et töö sisu hinnates on kohaldatud vormi kriteeriumi, sest kohtu hinnangul ei saa siia kohaldada ühtegi vormi hindamise neljast alapunktist (tl 20).
17. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kaebaja väidet, et apellatsioonikomisjoni liikmed, kes peavad põhimõtteliselt olema valdkonna tippspetsialistid ja vastustaja poolt komisjoni liikmeteks kinnitatuna ka on seda, laseksid ennast erialatöös mõjutada üleriigilises päevalehes avaldatud artiklitest ja seal kajastatud kaebaja õpetajate või kooli direktori hinnangutest.
18. Kohus on kaebaja taotlusel vastustajalt välja nõudnud kõik kaebaja töö ümberhindamist puudutavad materjalid. Kohtu hinnangul ei kinnita ükski nendest tõenditest kaebaja väiteid. Ka kaebaja ise ei ole kõigi tõenditega tutvumise järgselt kaebuse väiteid välja nõutud tõenditega sidunud.
19. Samuti on paljasõnaliseks jäänud kaebaja väited hindajate ja aineekspertide erapoolikusest ja pahatahtlikkusest hindamisel.
20. Kuna hindamisjuhendi kohaselt hinnatakse eksamitöid lähtudes konkreetsest eksamitööst, siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited klassikaaslaste tööde hindamisel toimunud minetustest ja nende väidete tõendamiseks kaebusega esitatud tõendid, kuna halduskohtus saab kaebusega kaebaja vaidlustada enda subjektiivsete õiguste rikkumist, mitte taotleda kohtu seisukohta ühe konkreetse kooli õpilaste arvamusele, et nende tööde hindamist on mõjutanud kooli maine, kus nad õpivad.
21. Vastustaja on tunnistanud inimlikku viga kaebajale otsuse eelnõu saatmise aja määratlemisel. Kohtule ei ole äratuntav põhjuslik seos selle ilmse ebatäpsuse ja kaebaja eksamitulemuse hinde langetamise vahel. 7
22. Ükski kaebaja väidetest kohtule esitatud menetlusdokumentides ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
23. Kuna kohus on tõendikogumi alusel jõudnud veendumusele, et kaebaja eksamitöö hindamine on toimunud vastavuses eesti keele riigieksami 2019 kirjutamisosa hindamisjuhendiga, jääb kaebus eksamikirjandi tulemuse osaliseks tühistamiseks rahuldamata.
24. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 108lg 1).

62. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 101lg 1).

63. Kuna vastustaja ei ole menetluskulu nimekirja ja kuludokumente esitanud (

§ 109lg 1), ei ole kohtul alust vastustaja menetluskulude poolte vahel jagamiseks.

64. Kohtukuluna on asja läbivaatamise kuluks eksperdikulud (

§ 102lg 1).

1. Tartu Halduskohtu 09.01.
2. a määruse (tl 122–123) alusel maksti riigieelarvest eksperdile ekspertiisi teostamise eest tasu 300 eurot, millele lisaks kanti üle tööandja sotsiaalmaks 99 eurot ja tööandja töötuskindlustus 2, 40 eurot (tl 124–125).
3. Seega on eksperdikulud asjas kokku 401,40 eurot, mis kuuluvad HMKS § 108 lg 1 alusel kaebajalt riigieelarvesse välja mõistmisele, kui käesoleva asja lahendamiseks vajalik menetluskulu.
4. Menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE382200221020595183 Swedbank AS-s või nr EE731010220027689012 SEB Pank. nr
5. Kaebaja taotluse alusel tuleb avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 8