KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-18-12450 Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2020, Tallinn Kohtuasi Osaühingu Lamar

§ 217lg 6 alusel.

Kui võlgnik sai teada asjaolust, et mõni enampakkumisel osaleja ei võinud enampakkumisel osaleda, siis hakkas kaebuse esitamise tähtaeg kulgema sellest ajast. Kui võlgnik tõesti soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust enampakkumise korraldamisel, on see võimalik

§ 223alusel.

Võlgniku erihuvi ei olnud põhjustatud mitte kaebeõiguse võimalikust kaotusest vaid sellest, et kontrollida enampakkumise läbiviimist eelviidatud viisil, venitades seeläbi täitemenetluse ajalist kestvust. Ebaõige on 21.06.2018 kaebuse etteheide, et kohtutäitur varjas võlgniku eest otsuse tegemise kuupäeva. Kohtutäitur teavitas võlgnikku, et otsus tehakse

§ 217lg 3 sätestatud tähtaja jooksul.

Kohtutäitur väljastas oma otsuse võlgnikule 11.06.2018 ehk kaebuse esitamisest 24-l päeval. Seadusest ei tulene kohustust teatada mõnele menetlusosalisele täpset kuupäeva. MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED 3. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Maakohus viitas

§-le 3, §-le 8, § 35 lg-le 1, kohtutäituri määrustiku § 21 lg 1 p-le 1. Õigusaktidest tulenevalt ei ole võlgnikul õigust enda deklareeritud ajal viivitamata täitetoimiku materjalidega tutvuda. Seadus ei näe ette enampakkumisele registreerumise kinnitusteadete kohest võlgnikule esitamist. 3

§ 223

sätestatud korras, siis ei ole võlgniku õigust - saada täitemenetluse kohta teavet - rikutud.

§ 217

lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Seega, kui võlgnik sai teada asjaolust, et mõni enampakkumisel osaleja ei võinud enampakkumisel osaleda, siis sellest ajast hakkaks kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Nimetatud kaebeõigust ei võta võlgnikult ka

§ 223

sätestatu, kui võlgnik soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust enampakkumise korraldamisel. Kohtutäitur teavitas võlgnikku tähtajast, mille jooksul tema kaebusele otsus tehakse ning kohtutäitur tegi otsuse tähtaegselt. Seadusest ei tulene kohtutäituri kohustust teatada mõnele menetlusosalisele täpne kuupäev, millal ta võlgniku kaebusele otsuse väljastab. Kohus ei nõustunud avaldaja käsitlusega, et on väljakujunenud kohtupraktika, et täitemenetluses

-ga reguleerimata küsimustes kohaldatakse TsMS-i sätteid ning seda just olukorras, kus kohtutäitur peaks tegema seadusega sätestatust (

§ 217lg 3 ja 31) lühema aja jooksul otsuse.

Võlgnik sai kaitsta oma õigusi enampakkumise vaidlustamisega ja seda ei takistanud asjaolu, et kohtutäitur ei lahendanud võlgniku kaebust enne 04.06.2018 ehk enne enampakkumise lõppemist. Kohus jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele ja kohtutäituri abi Tõnu Kala 02.08.2018.a otsusele täiteasjas rahuldamata, ei tunnistanud õigusvastaseks kohtutäituri tegevust täiteasjas arestitud vara müügiks enampakkumise määramisel ja läbiviimisel, ei tühistanud kohtutäituri abi Tõnu Kala 02.08.2018.a otsust. Kohus ei tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri viivitust võlgniku taotletud teabe (enampakkumise osalejate andmete) edastamisel ega kohustada kohtutäiturit väljastama avaldajale kirjalikke otsuseid enampakkumise osalejate registreerimisest. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 avaldaja kanda, märkides, et see on asjaolusid arvestades õiglane. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. MÄÄRUSKAEBUS 4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus leidis õigesti, et

§ 35

lg 1 ja kohtutäituri määrustiku § 21 lg 1 p 1 järgi oli avaldajal õigus tutvuda kõnealuste enampakkumise osalejate registreerimise kirjalike otsustega. Võlgnik ei ole väitnud, et tal oli selleks õigus viivitamata tema enda poolt valitud ajal, vaid mõistliku tähtaja jooksul. Kohtutäituri taotluslik viivitus viie nädala jooksul ei olnud mõistlik aeg. Küsimus on selles, kas ja millisel alusel on kohtutäituril õigus piirata otstarbekuse kaalutlustel 25.05.2018 otsusega võlgniku õigust täitetoimikuga tutvumiseks teatavate toimikus asuvate 4

§ 35

lg 1 sätestab imperatiivselt võlgniku õiguse tutvuda mõistlikul tähtajal täitetoimiku materjalidega, jätmata kohtutäiturile kaalumisruumi mingi teabe võlgniku eest (ajutiselt) varjamiseks sissenõudja nõude kiiremaks rahuldamiseks. Viide menetlusökonoomia põhimõttele kohtumääruses on motiveerimata. Kohus pidi kontrollima ja jälgitavalt selgitama, kas ja millisel viisil võis võlgnikule täitetoimikuga tutvumist võimaldamine kahjustada täitemenetluse eesmärkide saavutamist, s.o sissenõudja nõuet kiiret ja tõhusat rahuldamist. Nii kohtutäitur kui ka kohus leidsid, et puudus mistahes mõistlik alus eeldada kõnealuse teabe kuritarvitamist võlgniku poolt ja avaldaja õigust täitetoimikuga tutvumiseks piirati n.ö „igaks juhuks“. Jääb selgusetuks, kuidas oleks võlgnik saanud kasutada täitetoimikust saadud teavet osalejate mõjutamiseks. Kohus jättis hinnangu andmata avaldaja väitele enampakkumise osalejate arvu varjamise põhjendatuse osas. Enampakkumisele registreeritud isikute arvu teatamisest keeldumist ei ole võimalik õigustada ka menetlusökonoomia või otstarbekuse kaalutlustega, kuna jääb mõistetamatuks, kuidas oleks võlgnik kohtu arvates saanud kuritarvitada vastava teabega takistamaks enampakkumise kiiret ja tõhusat läbiviimist. Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust. Määruskaebus jääb rahuldamata.
3. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et võlgnikul on õigus tutvuda täitetoimikuga ja saada teavet. Samuti sellega, et kaebaja ei ole vaidluses toodud asjaoludel kaotanud ei kaebeõigust kohtutäituri otsusele ega enampakkumise vaidlustamise võimalust. Kolleegium neid põhjendusi ei korda.
4. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et teavet ei tule võlgnikule anda viivitamatult või tema poolt deklareeritud ajal ning seadus ei näe ette enampakkumisele registreerumise kinnitusteadete kohest võlgnikule esitamist. Samas ei oma täitetoimikuga tutvumise võimaldamine ja teabe andmine mõistliku aja jooksul vaidluse lahendamisel määravat tähendust. Seetõttu ei oma tähendust ka asjaolu, millistel kaalutlustel jättis kohtutäitur võlgnikule teabe andmata ja kas need kaalutlused olid põhjendatud. Vastavad maakohtu määruse põhjendused kajastavad maakohtu siseveendumuse kujunemist. Samuti ei oma tähendust, kuidas oleks võlgnik saanud enampakkumise läbiviimist või täitemenetlust takistada. Seetõttu ringkonnakohus määruskaebuse vastavatele väidetele hinnangut ei anna.
5. Isegi kui kohtutäitur teavet enampakkumise kestuse jooksul ei andnud, ei ole võimalik kaebusest aru saada, kuidas rikkus see võlgniku õigusi enampakkumise või laiemalt vaidlusaluse täitemenetluse läbiviimisel, st milliseid kahjulikke tagajärgi tõi see võlgnikule. Kaebaja ei ole põhjendanud, milleks oli tema poolt nõutud teave võlgnikule vajalik ja millised 5